Revüü esietendub 16. detsembril 2022.
18. oktoober. Kell on viis minutit enne kuute. Väljas on pilvine ja kisub hämaraks. Reipal sammul astun sisse Mönusasse Villemisse ja liigun edasi teisele korrusele. Seal toimub tänane tantsuproov.
Selgub, et ma polegi esimene. Ootan natuke aega ja kella kuue ajal tundub, et revüülased on kohal. Liigun saali, meesterahvad tõstavad lauad seina äärde ja proov saaks justkui pihta hakata. Aga enne on vaja kontrollida tänased kohalviibijad. Tundub, et gümnasistidel kohusetunnet jagub ja vähesed on puudu. Varsti kõlab revüüjuhi Karmen Viilupi läbilõikavalt vali hääl: „Võtke paaridesse ja hakkame pihta.“
Nüüd hakkab rääkima Anette Maria Liivas, tänase tantsu väljamõtleja ja õpetaja. Anette palub harjutada paaridevahelist keemiat. Makist hakkab kostma sensuaalne tantsumuusika. Soojendav eelhäälestus algab. Mina ja mu tantsupartner Karmen, kes muide ongi revüüjuht, üritame juhiseid järgida. Niimoodi harjutame ruudukujulist tantsuliigutust umbes kümme minutit. Jalad muutuvad nõtkeks ja pinge vaibub.
Järgmisena on kavas tantsu meeldetuletamine. Kuid tundub, et eelnev soojendus oli mõningate tantsijate mõtted hajevile viinud ning algul ei võeta Anette õpetuste järgimisel vedu.
Anette jääb nõutult seisma ja ootab, kuni talle taas tähelepanu pööratakse. Vihjest arusaamiseks ei lähe eriti kaua aega. Anette õpetamismaneerid on väga marjurobertslikud: otsekohene ütlemine, soov rääkida ühe korra ja korralikult ning teha teema kõigile nii selgeks, kui ta seda teha suudab. Saal kuuletub sekunditega ja kõigile tuleb meelde, miks nad täna proovi tulid.
Anette jagas varem tantsu mõtteliselt osadeks ning nüüd algab iga jupi läbitantsimine. Proovi lõpus selgub, et ühes naisterahvaste jalaliigutuse kohas on koreograafiline ebakõla. Anette ja Karmen lähevad omavahel asja arutama.
Tekkinud pausi kasutavad ära meesterahvad, kes soovivad aknast värsket õhku hingata. Õhk ruumis on järjepidevast tantsimisest ja kinnistest akendest paksuks läinud. Väljas on vahepeal pimenenud ja mõõdukale tuulele on lisandunud ka klassikaline sügisõhtune uduvihm. Soovin värsket õhku hingata, kuid õhk, mida ma akent avades hingata loodan, on hoopis elupõletajate hõng, suitsukonide aroom.
Probleem sai lahendatud, naisterahvaste jalaliigutus muudetud. Tundub, et proov hakkab lõpule jõudma. Kõik on pühendunult tantsu juures ja kvaliteet on professionaalse tantsutrupi vääriline. Enne äraminekut tantsivad Anette ja tema tantsupartner Joosep kogu tantsu veelkord ette ja see filmitakse üles, et puudujad saaksid tantsu vajadusel kodus iseseisvalt õppida.
Proov on selleks korraks läbi ja tundub, et kõik saalisviibijad lahkuvad parema enesetundega, kui nad sinna tulid. Mina haaran mantli ja suundun alla. Uduvihma piisad tibutavad otse näkku. Kuid minu ja paljude teiste meesterahvaste päev polnud selle pooleteisetunnise tantsusessiooniga lõppenud – SG auditooriumis algab meessoo striptiisikava harjutus.