Hollywood, suurlinna tuled ja linn, mis kunagi ei maga. Pole saladus, et miljonid inimesed üle kogu maa unistavad kolimisest sinna sinise-punase triibulisse riiki paremat elu otsima. Aga mida peidab endas näiliselt ideaalne maa, kus lapsed sõidavad kooli kollase bussiga ja igal ühel tundub olevat võimalus saada superstaariks? Kuidas toimib sealne valitsus? Kes või mis on peidus suletud kardinate taga? Miks peaks USA valimised üldse meid huvitama? Küsimusi on palju, aga kas ka vastuseid?
Kuidas toimib Ameerika Ühendriikide kellavärk?
Ühendriikide valitsuse kontseptsioon võib eestlase jaoks tunduda võõras ja esmapilgul arusaamatu. Lähemalt uurides kukud aga jäneseurgu, kus iga saadud vastus viib sind veel sügavamale ja sügavamale, tekitades aina rohkem uusi küsimusi.
Ameerika Ühendriikide näol on tegu presidentaal-demokraatliku vabariigiga, täpselt nagu Eestigi. President valitakse iga nelja aasta tagant ning viimased valimised toimusid selle aasta novembris.
Valimised ei toimu seal päris nii lihtsalt kui Eestis. Eestis saad läbi telefoni hääletada oma lemmikkandidaadi poolt ja sealjuures olla kindel, et sinu hääl ka reaalselt loeb. USAs aga sõltub kõik sellest, mis osariigis sa elad. Igas osariigis on kindel arv valijamehi, mis sõltub selle osariigi rahvaarvust. Kui 51% osariigist hääletab Kamala Harrise poolt, siis saab see osariik endale kõik valijameeste hääled. Kui osariik saab endale mingi kandidaadi kõik valijameeste hääled, tähendab see seda, et hääletuses on kogu see osariik just selle kandidaadi poolt, olenemata sellest, et 49% hääletas teise kandidaadi poolt. Valijamehi on kokku Ameerika Ühendriikides 538 ning kandidaat vajab võiduks 270 valijamehe häält. Selline süsteem võib tunduda lollikindel, kuid paraku on see sealses ühiskonnas tekitanud palju vastuolusid ja lõhestumist.
Lõputu võitlus ehk vabariiklased vs demokraadid
USA on väga tugevalt polariseerunud, mis tähendab, et inimesed jagunevad oma arvamuste, väärtuste ja ideoloogiate poolest. Lihtsamalt võib öelda, et ameeriklased on jagunenud vabariiklasteks ja demokraatideks. Veel lihtsamalt öeldes, on nad kas Trumpi pooldajad või Kamala Harrise toetajad.
Donald Trump esindab vabariiklasi. Vabariiklased toetavad rikaste maksude kärpimist, uskudes et see parandab majandust. Nad ususvad turumajandusse ehk vajaduspõhist majandust ning valitsuse mittesekkumist majandusprobleemidesse. Vabariiklased on tugevad traditsioonide hoidjad, mis tähendab, et nad ei poolda samasooliste abielu, religioonivabadust ning aborti. Vabariiklastel on ka kindel immigratsioonivastane retoorika, mis süvendab riigisisest rassismi, kuigi Ühendriigid on olnud sajandeid immigrantide riik.
Kamala Harris esindab demokraate. Demokraadid tahavad tagada riigi heaolu ja sotsiaalse õiguse. Nad pooldavad vähemuste õigusi, aborti ning riigi ja religiooni lahusust. Nende jaoks on väga oluline tervishoiu ja hariduse kättesaadavus. Demokraadid keskenduvad tugevalt ka kliimaprobleemidele.
Need erinevad seisukohad põhjustavad pidevaid lahkhelisid ja lahkarvamusi ühiskonnas.
Miks peaks see kõik meid huvitama?
USA võim on nii tugev, et sellest riigist sõltub kõik. Krõpsupaki hinnast poes kuni rahvusvaheliste konfliktideni välja. Kui sealne majandus on tõusujoones, siis seda on ka üldjoones ülejäänud maailma majandus. Muidugi ka vastupidi, kui USAs on majanduskriis, siis kannatab selle all ka kogu ülejäänud maailm. Ameerika Ühendriigid on suurim kaubanduspartner. USA dollar on enim kasutatud valuuta maailmas. Tihtipeale on Ühendriigid ka esimene riik, mis sekkub rahvusvahelistesse konfliktidesse, kuna nende julgeolek on väga arenenud ja teistest riikidest sammu võrra ees. Isegi igapäevaelus on Ühendriikide mõju tunda. Kas kannad Nike tosse, kasutad iPhone´i, jood Coca-Colat või naudid McDonald´si burksi? Need kõik on pärit Ameerika Ühendriikidest.
Maailm ei ole must-valge. Kõik vabariiklased ei ole abordi ja immigratsiooni vastu ja kõik demokraadid ei ole nii siirad, kui paistavad. Meie ülesanne ei ole kedagi tema poliitiliste vaadete põhjal hukka mõista. Meie ülesanne on end maailmas toimuvaga kursis hoida – tundugu see Ameerika nii kauge silmapiiri taga kui tahes.
Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs
