Cariina Latkin, Author at Silmapiir

10 aastat Tartus Eesti absoluutses eliitkoolis Miina Härma Gümnaasiumis töötanud Piret ütleb, et tulla vanimast eestikeelsest gümnaasiumist tööle ühte Eesti noorimasse gümnaasiumisse oli küll intrigeeriv, kuid ta on oma otsusega rahul. Siin on tema sõnul palju suurepäraseid inimesi ja koostöö toimib ladusalt ning väga hästi on vastu võetud ka neid, kes tulid siia mandrilt ja ei taba veel kõiki allhoovusi.

Pireti valis Silmapiiri jaoks välja eelmine õpetaja-persoon Koit Simso. Põhjusel, et Piretit ei tunne tema ega ka enamik õpilasi.

Õpetaja huvi oma aine vastu ergutab ka õpilasi

Abiturient Eliise Kask sõnab, et Piret on suurepärane õpetaja, kes on teadlik oma ainest. Tema tunnid on väga huvitavad ja hästi sisustatud, sest ta kasutab oma tundides erinevaid õppemeetodeid.

Ka G2 õpilase Andris Tamburi sõnul on Pireti tunnid läbimõeldud ning mitmekülgsed. “Klassi ees tundi andes on näha, et õpetaja ise on väga kirglik selle suhtes, millest ta räägib, ning selline suhtumine äratab ka õpilastes huvi aktiivsemalt tunnis kaasa töötama.”

Pireti kaasmentori Monika Manderi sõnul on Pireti üks paljudest noortega suhtlemisel olulistest külgedest see, et ta on mõistev ja toetav. Koit Simso arvates väärib tähelepanu aga hoopis Pireti fantaasialend, mis koolitustel rühmatööde ajal elavalt väljendub. Nimelt suudab Piret vajadusel täiesti tuimalt ja tõsiselt ka kõige naljakamaid asju ette kanda.

Anni Haandi peab Pireti puhul imetlusväärseks tema meeletult laia silmaringi ja kadestamisväärseid teadmisi. Samal ajal on Piretil kolleegi sõnul alati tagataskust võtta mõni hea näide või humoorikas nali.

Piretile endale meeldib mõelda, et ta on rahulik ja leebe. Kuid ta teab ka, et võib olla intensiivne, mis ei pruugi õpilastele lihtne olla. See juhtub siis, kui mängu tuleb teema, mis talle väga korda läheb. Ta meenutab lõbusat lugu ühest üsnagi ekstreemsest olukorrast: “Kunagi hakkasin rääkima toimetulekust ja vaesusest ühiskonnas sellise hooga, et seljas olnud triiksärgi varrukas rebenes pluusi küljest lahti ning sealt edasi oli juba palju “lihtsam” toimetulekuprobleemidest ühiskonnas rääkida.”

Pireti liigset hoogu minemist nendib ka G1 õpilane Joosep Berens, kelle sõnul võib tõesti olla vahel raske õpetajaga sammu pidada. Samas on Piret Joosepi arvates kalkuleeriv ja konktreetne inimene, kes mulli ajama ei hakka.

Piret hakkas õpetajaks tänu oma õpetajast emale ning oma kooliaja karismaatilistele õpetajatele, kelle tunnid olid nagu etendused, mida meenutades süda siiani soojaks läheb.

„Nad olid ise elavad õppekavad,“ kirjeldab Piret oma õpetajaid. Näitena toob ta loo kehalise kasvatuse tunnist, kus tuli järsakust slaalomit suusatades alla lasta ning slaalomipostideks olid rivistatud neli kehalise kasvatuse õpetajat.

“Sa õpid selle asja ju ära!” kommenteeris ta kummalist olukorda.

Ema õpetajaametiga seoses meenub talle hoopis lugu, kuidas ema sattus juuksurisse oma endise õpilase juurde, kellel oli ajalugu rahuldav olnud. Juba keset lõikust sai ema aru, et siit tuleb ka rahuldav soeng.

“No mis teha. Kolm kolme vastu,” naerab Piret, et see lugu tõestab karma olemasolu, öeldes, et eks kardab isegi seda, kuid hindeid tuleb ju panna ja ise enda juukseid ka ei tahaks lõikama hakata.

Andris Tambur peab Pireti juures kõige silmapaistvamaks tema hobusesaba, mis klassi ees käies edasi-tagasi liigub.

G1 õpilane Säde Leen Holm on aga märganud, et Piret käib oma klassis ilma jalanõudeta, või nagu Saaremaal ikka öeldakse, sokipöisel. Kuigi tema kohta peaks pigem ütlema sukapöisel, arvestades, milliste kauniste värviliste sukkpükstega Piretit kooli peal näha võib. Säde arvates on jalanõudeta käimine märk sellest, et õpetaja tunneb end klassis mugavalt.

Piret tõdeb, et nii on tõesti mugav ja mõnus, kuid teeb seda ka sellepärast, et klassis ringi käies iseseisvalt töötavaid õpilasi kingaklõbinaga mitte häirida. Seda on Piret õppinud oma peaaegu 20 õpetajaks oldud aasta vältel saadud õpilaste tagasisidest.

Piretile meeldib õpetajaks olemise juures see, et töö ei lase väga ära sammalduda ning pidevalt saab olla elu ja uuenduste keskel. Õpetajatöö juures ei meeldi talle aga, et palju tööd tuleb teha pärast tunde, ning kui tahta hästi teha, siis võtab see meeletult aega. Pireti töökust kinnitavad ka teised õpetajad. Koidu sõnul Piretit õpetajate toas liiga tihti ei näe ning tal on sageli heas mõttes kiire ja palju toimetusi. Monika sõnab, et Piret on see inimene, kes palju teeb, see palju jõuab. Tihti on teda kella 19-20 ajal veel kooli peal näha.

Tööelust välja lülitumiseks veedab Piret tihti palju aega looduses või muuseumites, käib keraamikaringis ning õpib prantsuse keelt. Mentorina on Piret oma õpilaste sõnul rahulik, sõbralik ja toetav. Monika sõnul sujub Piretiga mentorluse koostöö väga hästi: „Meil on selle mõne kuuga tekkinud hästi toimiv tiimitöö. Aeg-ajalt tuleb ette asju, millega ise alati tegeleda ei jõua, ja kui minna Piretilt küsima, siis on tal alati vastus olemas.” Monika kahtlustas juba esimest korda koolitusel Piretiga paaris ülesannet lahendades, et nad võivad kaasmentoriteks sattuda, ning ta on rahul, et nii läks. Piret on seltskondlik inimene, kellega igav ei hakka.

Terav valu selja alaosas, pidev tuim valu õlavöötmes, ebameeldiv pinge ja valu. Selline on vaid kolme õpilase kirjeldus nende pea igapäevastest seljavaevustest.

Minu (autori – toim) enda seljavalud algasid oktoobris. Meil kõigil on vahel selg kange ja seda on minulgi ette tulnud, kuid kroonilisi probleeme seljaga ei ole mul varem olnud. Esialgu hakkasin koolitundides pikalt istudes seljas pingeid tundma. Alguses ei pööranud sellele eriti tähelepanu, kuid ajapikku hakkasin päev läbi kõvade toolide peal istudes pidevalt alaseljas valu tundma. Terav valu tekib juba päeva esimestes tundides ja tihti ootamatult. Enamasti surun valu maha ja proovin niheledes leida mugavama asendi, et tunni tööga jätkata. Vahel pole enam muud teha, kui võtta valuvaigisteid või minna klassist välja, et ennast veidi liigutada ja lihaseid lõdvestada.

Oma murest rääkides avastasin, et ma ei ole ainus, keda sellised valud vaevavad. G1.m klassi õpilane Gete Kasin tunnistab, et valud hakkasid tal oktoobrist. Varem pole midagi taolist ette tulnud. „Tekib ebameeldiv pinge, valu, nagu selgroog läheks katki,” kirjeldab ta oma ebameeldivusi.

Igaühe valu ongi omamoodi. „Valu on enamasti alaseljas ja algab peale kolmandat või neljandat tundi ning annab tunda kuni päeva lõpuni, kui saab natuke puhata,” ütleb Getega samas klassis õppiv Kristi Tiitson. Temalgi pole varem seljaga probleeme olnud, ei koolitunnis istudes ega peale tunde võimlemisega tegeledes. Mõnel on seljavalu pidev ja tuim, teisel terav ja ettearvamatu, kolmandal väljendub hoopis õlavöötmes valusale kohale survet avaldades või pihta minnes.

Istumine pole inimesele omane

Valu esineb küll erinevatel viisidel, kuid põhjus näib kõigile selge. Pikad istumised klassiruumi kõvadel toolidel ei mõju kehale hästi.

„Tunnis pikalt istumise ja seljavalude vahelisest seosest sain aru sellest, et nädalavahetusel kadusid need ära,” selgitab veel üks selja probleemidega õpilane.

Spordimassööri haridusega tervisejuhi eriala omandav Saaremaa gümnaasiumi valikaine õpetaja Elo Jõgi selgitusel on istuv asend inimesele kõige ebaloomulikum, kuid samas ta nendib, et seljavalu põhjuseid on palju ja need on üpris individuaalsed. „Ainult istumisrohket koolipäeva kõikides seljaprobleemides ilmselt süüdistada ei saa, kuid oma osa selles kindlasti on,” ütleb ta.

Nii nagu seljavalul võib olla mitmeid põhjustajaid ja esinemise viise, on sellele ka erinevaid lahendusi. Kui probleem on juba tekkinud, tuleb mõistagi sellega tegeleda. Seljavaludega õpilased on käinud arstide ja massööride juures, teinud iseseisvalt venitusharjutusi või määrinud selga salvide ja õlidega.

Liikuda tuleb

Ravimisest parem oleks loomulikult see, et valusid üldse ei tekiks. Jõgi sõnul on õpilastel endil võimalus koolis veedetud mitteaktiivset aega tasakaalustada enne või pärast kooli meelepärast liikumis harrastades.

„Paratamatult on palju asju vaja teha ühe koha peal ja tihti istudes, eriti kooliõpilastel,” tõdeb Jõgi, „kuid liikumisega saab luua kehale valmisolek päevane istumist nõudev aeg koolis paremini vastu pidada.”

Koolipäeva vältel on soovitatav end liigutada ja vajadusel mõned väiksed venitused teha. Kuid seda mitte vaid vahetundides liikudes, liigutada tuleks ka tunni ajal.

75 minutit järjest istuda ja keskenduda tunni teemale võib vahel olla päris keeruline ning seetõttu on tunnis tehtavad liikumispausid väga olulised. Sellised pausid ei ole head vaid liikumisaparaadile, vaid parandavad ka keskendumisvõimet ja teevad ajule justkui väikese laadimise, aidates pea klaariks saada.

Elo Jõgi sõnul on 1–2 minutilised sirutus-, venitus- või muud väljalülituspausid nii pika tunni puhul lausa hädavajalikud.

Õpetajad saavad aidata

Oma tunde planeerides liikumispause silmas pidav Saaremaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Getter Must arvab, et eriti hea on liikumispaus siduda tunni teemaga. „Leian, et tegelikult tuleks pea igas tunnis õpilastele sirutamiseks see hetk anda,” ütleb ta. Liikumispausi läbiviimise vajadus oleneb tunni olemusest: „Näiteks eesti keeles on suures osas ülesannete lahendamine ja tund nõuab eraldi liikumispause. Kirjanduses jällegi on palju rühmatöid, kus liikumine tuleb iseenesest sisse,” võrdleb ta ning toob veel välja, et pikkade kirjutamistööde puhul ei ole paus sobilik, sest siis jookseb iga õpilase mõttelõng erinevalt ning ühine paus võib selle katkestada.

Emakeeleõpetaja mõistab hästi, miks liikumispausid vajalikud on ning püüab neid tundides erinevalt korraldada. „Kõige lihtsam viis on paluda õpilastel lihtsalt püsti tõusta ning sirutada. Teinekord on hea kasutada liikumispauside juures muusikat või erinevaid ainealaseid ülesandeid koos liikumisega.” Eriti hea viisina toob ta välja juba mainitud rühmatööd, mis nõuavad gruppidesse kogunemist ja seeläbi õpilased liikuma paneb.

Teistmoodi lauad aitavad

Saaremaa Gümnaasiumis on mõnes klassis tagumises reas kõrgemad lauad, mille taga saab õppida püsti seistes või kõrgema tooli peal istudes. See on hea vaheldus tavalistele laudadele-toolidele, kuid seda võimalust jagub vähestele. Paljud on sellest vaid kuulnud ning neil pole sellises klassis isegi ühtegi tundi. Kel selliste laudadega klassis ka tunnid on, ei saa seda võimalust ikkagi alati kasutada, sest need kohad hõivatakse esimeste seas.

Gete Kasinal on ühel korral õnnestunud kõrge laua taga õppida ning tema arvates oli väga mõnus tunnis seista. „Neid laudu võiks rohkem olla küll,” arvab ta.

Kristi Tiitson arvab, et väga mõnus oleks tunnis veidi aega püsti seista. Tal ei ole kõrge laua taga istumise võimalust olnud, kuid mainib, et abi on olnud ka füüsika klassi keerlevatest toolidest, sest need on tavalistest toolidest mugavamad. „Kui muutun kangeks, on võimalus tooliga natuke keerutada, mis enamasti isegi aitab,” kommenteerib ta. Riiklikud liikumissoovitused noortele on vähemalt 60 minutit keskmiselt aktiivset liikumist päevas. Lisaks 2–3 korda nädalas intensiivsemat tegevust. Niisiis on oluline, et igaüks vaeva näeks ja tahaks ise end aidata. Eesti koolisüsteem on Elo Jõgi sõnul astunud mitu suurt sammu liikuvama koolielu poole, kuid ta usub, et eelkõige algab muutus igast inimesest endast ning valmisolekust teha asju teisiti, kui seni on harjutud. Seda nii õpetajad kui ka õpilased.