Tehnika ja ühiskond on igapäevases arengus. Selle arengu üks suurimaid mõjutajaid ja toetajaid on tehisintellekt. Tehisintellekt mõjutab meie elu kogu aeg ilma, et enamik inimestest seda tähele paneks. Palju räägitakse tehisintellekti ohtudest, kuid unustatakse, et just tänu robotitele on meie elu muutunud mugavamaks ja lihtsamaks. Tehisintellekt on nagu maailmgi, pidevas muutuses ja see, kuidas robotid meie elu tulevikus täpselt mõjutama hakkavad, ei ole veel täiesti kindel.
Jäljendab inimaju
Selleks, et tehisintellektist rääkida, tuleb algselt paika panna mõiste tähendus. Tehisintellekt ehk inglise keeles artificial intelligence (AI) on lühidalt öeldes masin, millel on inimesele omased võimed, näiteks õppimine ja mõtlemine.
Teeviit kirjeldab tehisintellekti kui robotit, mis kasutab piisavalt intelligentset tarkvara, täidab piisavalt keerulisi ülesandeid ning oskab reageerida muutustele keskkonnas. Sõna „tehisintellekt” tuli esmakordselt kasutusele 1957. aastal toimunud konverentsil, mis leidis aset Inglismaal Dartmouthis. Sellel konverentsil pandi paika ka tehisintellekti neli eesmärki: saada arvutid lahendama ülesandeid, mida seni on suutnud lahendada ainult inimesed, inimeste võimete täiendamine arvutite abil, panna arvutid kasutama inimeste poolt räägitavaid keeli ja looma ning mõistma uusi mõisteid.
Tartu Ülikooli keeletehnoloogia professor Mare Koit ütleb, et kõik need eesmärgid on praeguseks ka vähemalt minimaalsel määral täidetud. Lisaks toob ta välja, et ajalooliselt on tehisintellekti loomisel arenenud välja kaks lähenemisviisi: üks keskendub inimaju ehituse jäljendamisele, sest see on ainus objekt, mis suudab mõelda, ja teine keskendub sellele, et tehisintellekt reageeriks nagu inimaju ning usub, et aju ehitus pole oluline. Mõlemad viisid arenevad ning muutuvad üksteise kõrval paremuse poole.
Lisaks jagatakse tehisintellekti laias laastus kaheks: kitsas tehisintellekt ja tugev tehisintellekt. Kitsas tehisintellekt iseloomustab roboti suutlikkust töötada mingis kindlas valdkonnas, selle näiteks võib tuua arvutid, mis on suutelised mängima inimese vastu kabet. Tugev tehisintellekt iseloomustab roboti võimet tulla toime erinevate raskemate ülesannetega. Need on tavaliselt inimeste moodi mõtlevad robotid.
Oleme alles alguses
Tänapäeval oleme jõudnud neljanda tööstusrevolutsioonini ja iga uue asjaga käib kaasas ka hirm. Tehisintellekt on jõudnud üpris kaugele, kuid võrreldes praegust seisu tuleviku võimalustega, oleme alles alguses. Praeguseks on igas eluvaldkonnas näha robotite ja masinate mõju nii inimeste töökeskkonnale kui ka tavalisele igapäevasele suhtlusele.
Noored eelistavad helistamise asemel sõnumite saatmist. Seda saab praegu teha juba vaid virtuaalse assistendi, näiteks Apple Siri, abil, kes inimese öeldu automaatselt sõnumiks ümber vormistab. Otsingumootorid arenevad inimeste otsingute pealt ja pakuvad üha täpsemaid tulemusi. Paljud süsteemid aitavad märgata küberohte ja neid tõrjuda.
Need robotid muudavad elu inimeste jaoks üha lihtsamaks ja teevad inimesi üha laisemaks, kuid toovad endaga kaasa ka hirmu. Teadlaste hinnangul on tehisintellekt hetkel inimeste jaoks täiesti ohutu ja masinate isemõtlemisest ollakse veel aastakümnete kaugusel. Siiski liigutakse sellele samm-sammult lähemale, näiteks on praeguseks olemas juba isesõitvad Tesla autod.
Võtavad inimestelt töö
Tehisintellektiga seonduvad hirmud ei ole tekkinud tühjast kohast ning nende taga on üha kiirem robotite areng. Kui tehisintellekti on mõeldud jäljendama inimese aju, siis kuidas saame kindlad olla, et see ei arene inimestest targemaks?
Ei ole veel teada, kuidas hakkavad tulevikus valmistatud robotid suhtuma inimestesse ning kuidas see suhtumine hakkab mõjutama maailma. Kui inimesed hakkavad lootma ainult robotite peale ja lakkavad ise mõtlemast, siis hakkab inimeste intelligents alla käima, sest aju treenimata jätmine vähendab mõtlemisvõimet.
Tehisintellekti arenguga kaasneb ka pidev töökohtade kaotus, sest robotid teevad traditsiooniliselt inimeste poolt tehtud tööd ära palju kiiremini ja odavamalt. Selleks, et inimesel sellisel tööturul võimalus oleks, tuleb pakkuda konkurentsi robotitele kas kiiruse, efektiivsuse või odavuse kaudu. Üha enam robotitele keskenduvas ühiskonnas võib see aga osutada inimestele raskeks ja peaaegu võimatuks. Lisaks võime mingi hetk jõuda punkti, kus tehisintellekt teab inimeste eraelu ja tööelu kohta kõike ning kui tehisintellekt saab inimesega sama targaks, ei pruugi see olla enam usaldusväärne, sest suudab teha otsuseid iseenda eest ja enda heaks. Selle tõttu tuleb pöörata äärmiselt palju tähelepanu tehisintellektiga seonduvale turvalisusele ning kindlustada, et tehisintellekt ei välju kunagi inimese kontrolli alt.
Lihtsam elu
Kuigi väga palju keskendutakse just tehisintellektiga seotud murekohtadele, siis unustatakse tihti, et tehisintellekt on muutnud inimeste elu palju lihtsamaks ning ka turvalisemaks.
Hetkel on tehisintellekt veel ise mõtlemisest ning nn maailma ülevõtmisest väga kaugel ja sellepärast on enamik hirme, mis sellega seonduvad, vaid inimeste endi mõttes kinni. Tehisintellekt võimaldab meil saada täpsemaid otsingutulemusi ja viia kohale pakke lihtsamalt ning kergemalt, näiteks pakirobotite abil. See kõik on muutnud inimesed mugavamaks, aga seda pigem heal viisil, sest elu on lihtsam kui enne.
Tehisintellekt on kasutusel peaaegu igal pool ning selle eest ära joosta ja peitu pugeda ei ole mõtet. Tulevikus aitab robotite arendamine kaasa ka inimeste turvalisusele. Bernard Marr toob välja, et robotid saavad tulevikus üle võtta ohtlikumad tööd, mida tehes inimesed tihti oma eluga riskivad ja see võimaldab paljudele töölistele turvalisemat töökeskkonda.
Hetkel ei ole robotid siiski suutelised olema loomingulised ja just see eristab neid inimestest. Kõik praegu kasutusel olevad tehisintellekti esindajad on programmeeritud tegema ühte kindlat tegevust ja nendest piiridest need välja minna ei saa. See kindlustab, vähemalt praeguseks hetkeks, ohutuse ja turvalisuse, mille pärast tihti mures ollakse. Tehisintellekt on aidanud kaasa küberkaitse arenemisele ja on võimeline takistama paljude pahatahtlike rünnakuid, et tagada süsteemide turvalisus ja kindel kaitse.
Arvamusi seinast seina
Tehisintellekti võimalused tulevikus on lõputud, aga tähtis on pöörata võimalikult palju tähelepanu inimeste turvalisuse tagamisele. Filosoof Nick Bostrom võrdleb tehisintellekti arengut 18.–19. sajandil alanud tööstusrevolutsiooniga ja väidab, et tehisintellekti areng järgmise 50 aasta jooksul tuleb väga kiire. See tähendab, et üha rohkem hakkab inimeste eest tööd ära tegema tehisintellekt ja inimesed peavad hakkama sellega kohanema. Tulevikus pannakse kindlasti rõhku tehisintellektiga seotud erialadele, nt insener, ja just nendest saavad ametid, mis toovad inimestele kõige rohkem tulu ja kindlustavad hea töökoha. Kindel on see, et tehisintellekti areng ei peatu niipea ja see hakkab mõjutama meie kõigi elu üha rohkem.
Tehisintellekt mõjutab meie elu igapäevaselt. Sellel teemal on palju lahkarvamusi. On inimesi, kes on üha tehisintellekti ja mugavuse poole suunduva ühiskonna poolt, ja on inimesi, kes arvavad, et inimese moodi mõtleva tehisintellekti loomine tuleb peatada, et tagada kogu inimsoo turvalisus. Siiski ei mõjuta kumbki neist arvamustest robotite loomise kiirust ja selle arendamine jätkub aina jõudsamalt. Kindlasti on tehisintellekti juures peamisteks ohtudeks just hirm selle ees, et robotid muutuvad varsti targemaks kui inimesed. Seda pole siiski veel vaja karta ja praegu olemasolevad robotid on mõeldud tegema ühte kindlat tööd ning need ei suuda sellest rutiinist välja murda. Tuleviku koha pealt ei saa veel kindel olla, kui kaugele ja kui kiiresti tehisintellektiga jõutakse, aga hirmude tõttu ei tohiks seada kahtluse alla selle teadusvaldkonna vajalikkust inimeste ja ühiskonna edenemises.