Õpetaja ei ole vaid õpetaja, arvab Getter Must. Lisaks tuleb õpilasele olla vahel ka psühholoog, sõber, kuri vanem, mõistuse hääl ja veel palju muudki.
Õpetajaks on Getter Must alati tahtnud saada, väiksest peale oli valik, kas poemüüja või õpetaja, aga õpetaja mõte tuli ikkagi gümnaasiumis. Tänu sellele, et eesti keel on üks tugevaim pool. Mõjutaja oli ka Marit Tarkin, kes oli eeskujuks ja justkui mentor siin koolis. Õpetajaks saamise tee oli keerukas, esmalt läks Getter õppima eesti filoloogiat Tallinna Ülikooli. Ülikooli ajal tundus see amet liiga raske, aga elu ikkagi lükkas selle poole, et läheks edasi.
Esimeseks õpetaja ametiks oli Getteril lasteaia õpetaja. Seal tegeles Getter lastega kellel olid keelelised raskused. Tulles Saaremaale töötas Getter ka Ida-Niidu lasteaias. Aga siiski otsustas, et sinna tema ei jää ja tuli küsi Maritilt nõu, et kas tulla siia, Marit vastas koheselt, et tule muidugi.
Otsus kodusaarele tagasi tulla oli lihtne. Tuli tööpakkumine. Avati uus kool, mis tundus natuke hirmutav, aga Mariti abiga tundus asi leebem. Ja ega Getter kedagi väga ei teadnud peale Katrina Tarkini, kes tuli koos Getteriga ja see justkui liitis neid omavahel.
Getter oli üks Marit Tarkini 12 õpilasest, kes läks ülikooli õppima eesti keelt ja kirjandust. Tarkin oskas alati unistada, et õpilased selle tee valiksid, sest ta on ise suur keele ja kirjanduse õpetamise fänn. Kui ta otsustas karjääriga edasi liikuda, oli ta eesmärk leida kooli kaks toredat uut õpetajat. „Ja nemad ka leidsin,” kommenteeris Marit Tarkin. Getter oli kohe-kohe lõpetamas ülikooli ja tema teine õpilane Katrina ei olnud enda erialal õpetajana veel kätt proovinud.
„Ma arvan, et meie kolme ühine aasta Saaremaa Gümnaasiumis (mina kogukonnajuhi ja mentorina ja Getter ja Katrina alustavate õpetajatena) oli superaasta, see liitis meid kokku hoopis uuel moel ja see side muutub ajas tugevamaks,” arvab Tarkin. Tema peab Getterit sihikindlaks, süsteemseks ja uuendusmeelseks nooreks õpetajaks, kel on enda õpilastega toetav ja usalduslik suhe. „Mul on väga hea meel, et ta õpetajakutse valis, tema vallutused emakeele- ja kirjanduspõllul alles algavad. Elan tema tegemistele kogu südamest kaasa,” avaldab Tarkin.
Gümnaasiumi õpetajaks oli väga hirmus tulla, esimene tund oli ikka värin sees ja esimesed tunnid oli Getter omale tunnikava pannud punkt punkti haaval kirja. Nüüdseks on kava muutunud paindlikumaks.
Getter Musta kaasmentor ja meie kooli geograafiaõpetaja Ülle Kreos arvab, et Getter on tore noor kolleeg ja hea kaasmentor. Tal on alati huvitavaid ideid, kuidas õpilasi tegevustesse kaasata ja mentortunde atraktiivsemaks muuta.
G2 õpilase Karl Markus Kallase sõnul on õpetaja Getter tundides enamasti rõõmsameelne. Tihti suudab ta muuta ka teemad, mis muidu õpilasi ei kõneta huvitavamaks. Lisaks kasutab ta oma tundides teemade kinnistamiseks mitmeid erinevaid ning huvitavaid viise, muutes tavalised tunnid kõitvamaks.
Getteri sõnul on õpetaja ameti juures keeruline pidevalt uusi asju välja mõelda, kuid see on ka põnev. Teiseks on keeruline ka see, et tööülesandeid on piiritult ja õpetajana ei ole sa lihtsalt õpetaja, vaid vahel ka psühholoog, sõber, kuri vanem, mõistuse hääl ja veel palju muutki. Vahel ei saagi aru, mis rolli peaks võtma. Lisaks on keeruline hoida lahus eraelu ja tööelu, sest vahel tulevad koolitööd koju kaasa. Kuid see muutub ja sellega harjub, mille järel saab õpetaja ametit ka nautida. Tead täpselt, mis toimib ja mis mitte. Õpetaja on amet, kus sul on kõige rohkem üldse edasi areneda. On ka palju õpilasi, kes suudavad sulle südamesse pugeda ja läbi selle saad ka omale palju uusi sõpru juurde.
Henry Härm G3 õpilasena on nõus, et Must, olles noor õpetaja, tunneb õpilase hingeelu.
G3 õpilase Ats Lepametsa meelest on Getter Must avameelne õpetaja, kes ei pea oluliseks kõigest oma seisukoha läbisurumist, vaid kes õpib ja areneb oma ametiga. Õpilastele meeldivad tema õpetamisstiili juures grupitööd ja avatud otsaga ülesanded.
Otsest lemmikut raamatut Getteril pole, hetkel meeldib lugeda inimese psühholoogiaga seonduvaid raamatuid. Näiteks luges Getter hiljuti läbi “Emotsionaalselt ebaküpsete vanemate pärandi”. Lisaks meeldib Getterile ka Oscar Wilde “Dorian Grey portree” ja Tammsaare “Ma armastasin sakslast.”
Kohustuslikku kirjandusse ei lisaks Getter midagi, vaid pigem prooviks Getter ise võimalikult palju lugeda, et soovitada raamatuid õpilastele, kes ei oska leida omale midagi sobivat. Sõna kohustuslik on õpilastele tülgastav, kuid seda pole võimalik muuta, sest see on õppekavas kohustuslik. Aga pigem aitaks nii palju, et õpilane leiaks raamatu, mis teda kõnetaks.
Raamatužanr, mida lugeda, oleneb ajaperioodist, praegu väikest last kasvatades uurib Getter beebimaailma kohta. Muidu loeb Getter vastavalt meeleolule. Audioraamatute vastu Getteril otseselt midagi ei ole, aga paneb tähele, et kui inimene palju loeb, siis sõnavara on rikkalikum ja õigekeelsus parem.