Oh seda magusvalusat armastust, mis paneb roosad prillid ette ja muudab kõik punased lipud roheliseks. Tegelikult on asi armastusest kaugel, siin artiklis me ei räägi ei valentinipäeva kingiideedest või sellest, mis värvi miniseelik kõige rohkem poiste tähelepanu tõmbab. Räägime hoopis sellest, millest keegi teine rääkida ei julge.
Seksuaalne vägivald, lähisuhtevägivald, korgijook ja ahistamine – kui need sõnad hirmutavad sind, siis soovitan sul lugeda mõnda toredamat Silmapiiri artiklit.
Olles läbi lugenud kümneid artikleid, uurinud statistikat, vaadanud kohtulahendeid ja kuulanud podcaste saan aru, et vägistajate põlvkond ei ole kuskile kadunud. Ja ega ei kao ka, sest Eesti kohtusüsteem on süüdimõistetava poole kaldu ja me ikka õpetame oma lastele, et „kes lööb, see armastab“.
KURITÖÖ JA KARISTUS
Enamik seksuaalkuritegudest liigitatakse teise astme kuriteoks, mis tähendab, et süüdistatava maksimaalne karistus on rahaline trahv või kuni 5 aastat vanglakaristust. Siinkohal peaks mainima, et Eestis on auto ära varastamine esimese astme kuritegu ehk seda peetakse raskemaks rikkumiseks kui vägistamine. Lihtsalt mõttekoht …
Keeruliseks teeb kohut käies asjaolu, et arvatavasti ei ole ohvri tõendid piisavad. Keegi ei palu sul ka enne vahekorda lepingut allkirjastada, et oled ikka vabatahtlikult nõus. Tegu on n.ö sõna sõna vastu situatsiooniga, millest ohvril on keerulisem võitjana välja tulla kui süüdlasel. Statistika kohaselt lõpetatakse rohkem kui pooled seksuaalvägivalla menetlused enne, kui need isegi kohtusse jõuavad. Ohvri jaoks ei ole lihtne rääkida sellest isegi oma perele või sõpradele, veel vähem politseile või kohtus avalikku diskussiooni pidada, kus üksikasjalikult kõik toimunu uuesti ette loetakse.
NEED EI OLE LIHTSALT NUMBRID JA STATISTIKA, VAID INIMESED MEIE ÜMBER
2023. aastal registreeriti Eestis kokku 731 seksuaalkuritegu, sealhulgas 191 vägistamist. Lisaks kasvas laste vastu suunatud seksuaalkuritegude arv 17%. Alaealise kannatanuga kontaktse seksuaalkuriteo puhul oli ohver keskmiselt kõigest 12-aastane, kõige noorem oli üheaastane. Kuriteo toimepanijaks oli 45% ajast keegi ohvri tuttav.
191 inimest, kelle jaoks on saanud vahekord täiesti teise tähenduse, 12–aastane laps, kellelt võeti midagi, mida ta enam kunagi tagasi ei saa, üheaastane imik …
Mõistagi on neid inimesi kordades rohkem, kui statistika meile näitab. Nad elavad vaikides meie keskel. Klassiõde, poemüüja, ema, õpetaja, vihavaenlane või isegi parim sõbranna – sa ei tea kunagi.
LÄHEMAL, KUI SA ARVAD
Mõeldes seksuaalkuriteo tähenduse peale, tuleb enamikel silme ette pilt üksildasest naisest öösel koju kõndides, kui järsku võõras mees teda ründab. Andmete järgi on selliseid juhtumeid 1%. 2023. aasta seisuga oli seksuaalkuriteo toimepanijaks 45% juhtumitest ohvri tuttav, 39% juhtudest pereliige või sugulane, ülejäänud oli võõras/teadmata.
Vägistajal on kõige lihtsam kuritegu toime panna oma tuttava peal. Miks? Sest seda keerulisem on ohvril politseisse minna. Võibolla on armastus kahe inimese vahel nii tugev, et ohver veenab ennast teadlikult ümber, kuni arvab, et tegu ei olnudki väärteoga ning kõik oli vabatahtlik. Võibolla on toimepanijaks sinu parim sõber, kes tunneb sind läbi ja lõhki, teades, et sa ei suuda talle vastu hakata. Või äkki ohver kardab, et keegi ei usu teda niikuinii, sest ,,see poiss ei tundu üldse vägistaja moodi“. Põhjuseid, miks mitte pöörduda politseisse, on lõpmatult, aga põhjendust või õigustust vägistamisele, isegi kui tegu oli sinu enda kaaslasega, on null. Vägistamine on vägistamine.
USKUMISE KÜSIMUS
„Süüdi, kuni pole tõestatud vastupidist“ peaks olema seksuaalkuritegude kontekstis igale inimesele pähe genereeritud. Kust tuleb eelarvamus, et juhtunust rääkides ei usu sind keegi? Eks ikka meie enda mõtlemisest. Oleme lihtsameelsed, sildistame naisi litsakateks ning mõistame hukka ja seame kahtluse alla neid, kes rääkida julgevad. Vahet pole, mis olukorras või kellega on tegu, igal juhul tuleb oma eelarvamus maha suruda ning ohvrit uskuda esimesena.
KOKTEIL VÄIKESE LISANDIGA
Kõik me oleme kuulnud kurikuulsast GHB-st, tänavanimega korgijook. Kui omal pole kogemust olnud, siis äkki oled lehest lugenud, kuidas järjekordselt Rootsi kruiisil korgijoogi mõju all olev tütarlaps ära vägistati või kuidas neiu ärkas hommikul alasti, mitte midagi eelnevast õhtust mäletades. Korgijook võib liikuda igal peol: klubis, erapeol, klassiõhtul või isegi vanaisa 60ndal juubelil. Peamiselt selle tõttu, et parema tahmise korral on see aine võimalik igal ühel ka kodus kokku keeta. Klubist endale jooki tellides ei saa kunagi kindel olla, et mõni rõve pervert sind ja sinu klaasikest kuskilt nurga tagant ei jälgi. Halvimal juhul see sama rõve pervert ostabki selle korgijoogikokteili sulle, presenteerides seda kui „kingitust kõige ilusamate silmadega neiule“.
VÄGISTAMINE POLE AINUS SEKSUAALKURITEGU
Vägistamine on seksuaalkuritegude kõige räigem variant. Kuid see pole ainus, ka ahistamine või intiimse video/pildimaterjali levitamine on väärtegu, millest tuleb teavitada. Kui politseisse ei taha minna, siis teavita vähemalt oma lähedasi, et nad teaksid, kellest eemale hoida ja keda Snapchatis mitte vastu võtta.
Kui tunned, et sinu kaaslane ei austa sind ja sinu keha, siis on tegu lähisuhtevägivallaga, mida on küll raske tunnistada ja omaks võtta, kuid abi otsides ja oma murest rääkides, on võimalik ka sellest välja tulla.
KLUBIS KÄIMISE ABC
Klubis käies ole paranoiline. Kahtlusta kõiki ja kõike.
Ära jäta sõpra kunagi üksi ja järelevalveta. Oma jooki ka mitte.
Küsi uute inimeste nimesid, tee pilte. Kui tüüp osutub vägistajaks, on vähemalt andmed olemas.
Kasuta Find My või teisi asukoha rakendusi oma lähedastega, et vajadusel saaks sinu asukoha kiirelt teada.
Ära tarvita võõraid aineid inimestega, kellega oled just tutvunud.
Tea oma piiri.
MITTE AINULT HELESININE UNISTUS
Paljudel meist on piisavalt vedanud, et ei pea kunagi väärkohtlemist kogema. Paljud on seda juba kogenud ja keegi meist ei tea, kui paljudel see veel juhtuda võib. Seksuaalkuritegu pole kõigest kuritegu, vaid see on arm, mida ei paranda isegi mitte aeg. Nii ohvrid kui ka vägistajad elavad meie ümber ja nad võivad olla lähemal, kui arvata oskame.
Meil on võimalus olla see põlvkond lapsevanemaid, kes oma lastele tagavad turvalise keskkonna. Meil on võimalus välja juurida vägistamiskultuur ja maast madalast õpetada, et kõik, mis tundub ebamugav, ongi ebamugav ja sellest peab rääkima. Oleme targemad, julgemad ja sõnavõtlikumad. Parandame kohtusüsteemi, usume ohvreid ja ei tee nalja teemade üle, mis võivad kellelegi elu maksta. Muudame maailma paremaks paigaks. See ei ole lihtsalt minu helesinine unistus, vaid see on meie võimalus oma sõna maksma panna.
Kui tunned, et sind on väärkoheldud ning vajad abi või nõustamist, pöördu:
- https://www.palunabi.ee/et/vota-uhendust
- https://naistetugi.ee/vagivallast/seksuaalvagivallast/
- Ohvriabi kriisitelefon 116 006
- Lasteabi 116 111 https://www.lasteabi.ee/et/lasteabi-116111
- Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10–24, hingehoidjad vastavad kell 16–24)
- Inimkaubanduse ennetamise nõuandeliin + 372 660 7320
- Vägivallast loobumise tugiliin +372 660 6077
.
.
Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs
