Unepuudus on probleem, mille all oleme kõik vähemalt ühe korra oma elus kannatanud ning asi mille tõttu kõik arstid (ja õpetajad) meid taga kiruvad.
Ilmselt teab peaaegu igaüks seda tunnet, kui hommikul hakkab äratuskell helisema liiga vara ja keha ei ole veel valmis ärkama. Silmad on rasked, mõtted ei jookse ja on selline tunne, nagu oleks öö möödunud minutiga. Ja see on igapäevane korduv tsükkel. Sageli ei ole põhjuseks ainult see, et läksime hilja magama, vaid ka see, kuidas me oma und ohverdame – olgu selleks telefonis scroll’imine, õppimine, sarja vaatamine või soov olla natuke kauem üleval.
Kuigi see võib tunduda ülimalt tüütu teemana ja on igapäevane noomimise allikas, on ikkagi oluline teada, miks on uni meie jaoks nii oluline ja mis juhtub, kui me seda piisavalt ei saa.
Uni ei ole lihtsalt puhkus – tänu sellele saab meie keha normaalselt funktsioneerida. Selle ajal toimub meie kehas palju olulisi protsesse, mis aitavad meil püsida tervena ja säilitada meie heaolu. Uni tugevdab immuunsüsteemi ja aitab ennetada haigusi. Magades toodab meie keha tsütokiine – valke, mis võitlevad infektsioonide ja põletike vastu. Samuti toodavad need teatud antikehi ja immuunrakke. Vähese une korral jäädakse kiiremini haigeks ning paranetakse ka haigustest aeglasemalt. Une ajal salvestub ja korrastub meie mälu, mis parandab õppimist ja keskendumist. Aju kinnistab olulise info ja unustab tarbetu, mis teeb järgmisel päeval keskendumise ja probleemide lahendamise lihtsamaks. Kui und on vähe, muutub aju väsinuks ja õppimine ning tähelepanu kannatavad. Samuti aitab uni kontrollida emotsioone ja stressi ning toetab otsustusvõimet. Lisaks vabastab keha une ajal kasvuhormooni, mis soodustab kudede kasvu ja paranemist.
Internetis on levinud väide, et kui mitte magada piisavalt, siis aju hakkab ennast nii-öelda sööma. Aga kas see on päriselt tõsi või lihtsalt müüt?
Väide, et unepuuduse korral hakkab aju ennast sööma, ei ole otseses mõttes tõsi, kuid sellel on teaduslik taust. Uuringud on näidanud, et vähese une korral muutuvad aktiivsemaks ajurakud, mille ülesanne on eemaldada kahjustunud või mittevajalikud närviühendused. Kui unepuudus kestab pikemat aega, võib see protsess muutuda liialt intensiivseks ning hakata mõjutama ka terveid ajurakke ja ühendusi. Seega ei söö aju end otseselt, kuid krooniline unepuudus võib viia ajus toimuvate puhastusprotsesside tasakaalu häirumiseni ja sellega seotud kahjulike mõjudeni.
Kuus nippi, kuidas saavutada parem uni
- Hoia kindlat unerütmi – mine magama ja ärka samal ajal.
- Väldi enne und rasket toitu, kofeiini, nikotiini ja alkoholi.
- Loo rahulik, pime ja jahe magamiskeskkond ning väldi enne und ekraanide vaatamist.
- Piira päevaseid uinakuid, et need ei segaks öist und.
- Liigu regulaarselt, kuid väldi intensiivset treeningut vahetult enne magamaminekut.
- Vähenda stressi ja ürita enda probleemid enne und ära lahendada.