Aastate jooksul on Eesti rahvale jäänud ühest Eesti tuntumast meediakanalist Delfist mulje, et tegemist on puhtalt kollase ajakirjandusega. Delfit tuntaksegi ilmselt kõige rohkem nende kõmuliste uudiste poolest, mis tihti kirjeldavad mõne kuulsa eestlase elukäiku. Kuid kas sellistel arvamustel on tõepõhi all ning kas tõesti on Delfi puhul tegemist vaid kollase ajakirjandusega? Et sellele küsimusele vastus leida, käisin Delfi Meedia Tallinna kontoris külas, kui toimus inspireeriv Delfi meediapäev.
Kohe alustuseks ei saa mainimata jätta tööruume. Delfi esindus kujutab endast peamiselt suuri avaraid tööruume, kus sarnaste valdkondade töötajad annavad külg külje kõrval oma panuse uute artiklite valmimisse.
Et noortel oleks rohkem aimu, mida meedia endast üldse kujutab ning kuidas see tarbijateni jõuab, pidasid mitmed erivaldkondade spetsialistid noortele loenguid. Eriti tuline arutelu leidis aset vale- ja väärinfo teemal, kus arutati, millised mõjud sellisel infol üldsusele on. Päeva läbivaks teemaks oli, kuidas äratada noortes huvi meedia ning ajakirjanduse vastu, ning kuidas võidelda valeinformatsiooni vastu ajastul, kui infot leidub kõikjal meie ümber. Päeva märksõnaks oli loogika – noori suunati uudiseid jälgides rohkem oma peaga mõtlema ning kriitiliselt analüüsima, millist infot tasub uskuda.
Muidugi ei saanud arutelud mööda ilma AI-ta. Nimelt arutati AI kasutamisega seotud seaduste ning eetika üle, millest omakorda kujunes välja terav arutelu – kas AI näol on tegemist tööriista või needusega, mis aina rohkem võimust võtab.
Kokkuvõtteks ei tasu Delfi uudiseid automaatselt maha kanda. Kui kõrvale jätta kõmu-uudised, leidub Delfi lehtedel lugemist pea igale vanuserühmale. Seega hoidkem oma riigi ajakirjandust ning olgem uudistega kursis, kuid ärme unusta loogikat ning kriitilist mõtlemist.
Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs
