Autor: Mayur Deshpande
Aegade algusest alates on inimesed oma aega sisustanud paljude erinevate tegevustega, näiteks koopamaalingud, amfiteater, olümpiamängud ja pillimäng. Kõiki neid meelelahutuslikke tegevusi saab üldiselt kutsuda kultuuriks. Kultuur on inimkonna ajaloos alati tohutult suurt rolli mänginud. Maailm ilma kultuurita oleks nagu keha ilma hingeta. See on aidanud meil läbida rasked ajad ning näha valgust tunneli lõpus. Kujutage ette maailma, kus puudub kunst, muusika, tants ja raamatud. Selline elu oleks päris tuim ja üksluine, eks? Aga miks?
Kui mõtelda näiteks muusikale, siis tulevad pähe hümnid, tuhanded andekad artistid, rahvuslikud laulud ja sajad erinevad pillid. Muusika ei ole ainult noodid ja salmid, vaid viisid, mida ühtselt kohe ära tunneme, ning sõnad, mida koos laulame ja mõistame. Muusika paneb meid justkui samas rütmis mõtlema. Siis, mõteldes näiteks kunstile, saab esile tuua tuhandeid maale ja skulptuure, kirevat arhitektuuri ja kuulsaid kunstnikke, näiteks Leonardo da Vinci ja Michelangelo. Ilu nägemine ja loomine on inimestele nii omane, et ilma selleta on raske meid üldse ette kujutada. Kui loovust ja loomet ei oleks, siis kuhu jääksid sügavad arutelud ja igaühele omane arusaam maailma võlust, mis meid kõiki nii tihedalt inimestena seovad? Mina selle küsimuse vastust küll näha ei tahaks.
Loomulikult ei saa rääkimata jätta ka kirjandusest ja raamatutest. Mõteldes inimkonna ajaloole, on võib-olla isegi tähtsuselt kõige kõrgemal kohal raamatud. Kui neid ei oleks, ei teaks me kunagi Aristotelese kuldseid mõtteid või isegi piibli sõnumit. Kirjandus on ühiskondlikult nii oluline osa meie ajaloost ja pärimusest, et need, kes raamatute tarkust ära ei kasuta, peaksid kindlasti proovima seda muuta. Mark Twain on öelnud sellel teemal mõtlemapaneva lause: “Inimene, kes ei loe, ei ole parem sellest, kes lugeda ei oska.” Iroonilisel kombel ei teaks me ju ka sedagi ütlust ilma raamatuteta. Raamat on inimestele nagu hea lõke – valgustab, soojendab ja algatab vestluseid. Inimesed arenevad tänu kirjandusele individuaalselt ning nendega koos areneb ka ühiskond. Inimesed, kes oskavad mõtelda, muudavad maailma paremaks mitte iseenda, vaid kõigi jaoks.
Kultuur on nii mitmekülgne ja oluline mõiste, et seda ühe artikliga lahti seletada oleks võimatu. Seni, kuni inimkond kestab, kestab ka pidevalt muutuv kultuur, mis meid kõiki ühtseks seob. Kultuur ei ole vaid see, mida loome – see on ka see, mis meid loob. Oleme inimestena alati olnud nii kultuuri loojad kui ka selle pealtvaatajad. Seega, olge huvitavad, huvituge, jagage oma ideid, luuletage, mõtelge, lugege – ükskõik, peaasi, et te ainult pealtvaatajateks ei jää.