“Ma püüdlen selle poole, et oleks rahu,” räägib Silmapiirile Saaremaa Gümnaasiumi õppejuht Laura-Liisa Perova. Kooliperele tuntud nägu avaldab muuseas ka saladuse, et mis teda elus kõige rohkem motiveerib.
Ilm on pärastlõunase vestluse ajal päikseline ning kevade algust kuulutav. Kaunis ilm teeb Laura-Liisa sõnul meele ainult rõõmsamaks.
Kuressaares üles kasvanud, kuid vahepeal Tallinnas õpetajana töötanud Laura-Liisale valmistab head meelt ka see, et ta on Saaremaal, mitte Tallinnas.
“Siin on kodu,” mainib Perova, kui jutuks tuli Saaremaa. Ta lisab, et võrreldes Tallinnaga on kodusaare elutempo palju aeglasem. Tallinnas on kiire bussi peale, tööle, töölt ära – koguaeg on kiire, aga Saaremaal seda muret pole, kuna siin võtavad inimesed kõike rahulikumalt ja võtavad aega. Ajasse rahulikult suhtumine võlub Perovat Saaremaa juures eriti.
Paari aasta tagune uudis Saaremaa Gümnaasiumi tekkest tuli tollal veel Tallinnas töötavale Perovale uudisena, millele reageeris selge otsusega uude kooli kandideerida. Õppejuht lisab, et kui poleks õppejuhi kohta saanud, oleks ta kindlasti taotlenud eesti keele õpetaja kohta. Soov kodusaarele tagasi tulla oli nii kindel.
Saanud õppejuhiks vastavatud Saaremaa Gümnaasiumis, sai Laura-Liisa teostada ennast jätkuvalt haridusvaldkonnas, ilma milleta Tallinna Ülikooli lõpetanud Perova enda sõnul oma elu ette ei kujutakski. Muide, Laura-Liisal oli gümnaasiumieas kindel soov saada hoopis ajakirjanikuks.
Õppekorraldusjuht Maidu Varik mäletab 2008. aastast, kuidas tollal Kuressaare Gümnaasiumi 12. klassis õppiv Laura-Liisa oli jäänud temale silma just oma asjalikkusega. Kui kooli tuli riigikogulane Indrek Saar, siis ei pidanud õpetaja Maidu intervjuu läbiviija leidmiseks kaugele vaatama – hea intevjueerija oli KG 30. lennust kohe võtta.
Koolijuht Ivo Visak mäletab Perovat 2012. aastast, kui asuti koos õpetama Tallinna 37. Keskkoolis. Kohe märkas tollane töökaaslane Laura-Liisa süsteemsust. “Laura-Liisal on lisaks väga headele teadmistele haridus- ja filoloogia valdkonnas ka kõrgelt arenenud huumorimeel,” lisab Visak, kes mainib, et kuigi naljadega harjumine ja nendest arusaamine võtavad õpilastel aega, soovib Perova huumoriga ainult head.
Laura-Liisa Perova õppejuhi töö on mõneti õpilaste pilkude eest varjatud töö, see tähendab, et töö ei toimu alati klassi ees õpilasi õpetades.
Perova seletab: “Õppejuhi töö on väga mitmekülgne – ei ole ainult õpetamine. Suurim ülesanne on õppetegevuse üldpilt ja struktuuriga tegelemine.”
Kuid siinkohal ei saa sugugi väita, et Laura-Liisale ei meeldiks õpetada, vastupidi – õpetada meeldib Perovale vägagi, see väljendub selles, et viimasel ajal on õppejuht võtnud enda kanda kindlate eesti keele tundide andmise ning lisaks ka mentoriks olemise kohustuse. Taoline mitmekesisus oma töös motiveerib Laura-Liisat igapäevaselt.
Elus laiemalt motiveerib Laura-Liisat püüe rahu poole – nii seesmiselt kui ka välimiselt. See on ka üks põhjustest, miks Perova on keskkonna poolest tempokast Tallinnast rahulikule Saaremaale tagasi tulnud.