Rahvusvaheline Mudel-Euroopa Parlament koosneb Euroopa Liidu liikmesriikidest, kandidaatriikidest ning külalisriikidest. Enda eesmärgiks on nad pannud, teadvustada noori Euroopa lõimumisest ja koostööst ning arendada õpilaste arusaamist levinud probleemidest, andes neile teadmisi EL institutsioonide kohta. Programm arendab poliitilist teadlikkust ja arusaamist Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest.
Eelnevast Eesti sisesest MEP-i kogemusest rääkisid Saaremaa Gümnaasiumi õpilased eelmises numbris, kuid mitmed neist said ka edasi rahvusvahelistesse Mudel-Euroopa Parlamentidesse.
Oma kogemustest räägivad Aksel Hartikainen (G3), Kätriin Mägi (G3), Sirelin Ermann (G3), Kätrin Tamira Kanemägi (G2) ja Morten Kosk (G2).
Aksel Hartikainen
Aksel osales iMEPil Ateenas 2024. aasta oktoobris. Kui ta sai teada, et tal on selline võimalus, tundis ta end õnneliku ja uhkena, sest sinna ei pääse igaüks. Korraldus oli Eesti MEPiga sarnane, kuid lisatud oli erinevaid üritusi, näiteks tuurid Kreeka kujude ja iidsete arhitektuuriliste objektide juurde.
Ateenas veetis ta nädala, mis oli töömahult märksa suurem. Istungid toimusid Kreeka parlamendi hoones ja kestsid kokku kaks päeva, mitte ühe nagu Eestis. Grupid moodustati samamoodi nagu Eesti MEPil. Aksel kuulus Tarbijakaitse komisjoni, mis oli üks tema esimestest valikutest. Ta ei ole isegi kindel, miks just see komisjon, kuid see tundus talle väga põnev.
Koostöö teistega oli veidi keerulisem, kuna osalejaid oli eri kultuuridest ning suhtlus toimus inglise keeles. Samas leidis ta sealt palju uusi tutvusi ja toredaid inimesi. Arutlusteemad olid nii Eesti kui ka rahvusvahelisel MEPil üsna sarnased, kuid need muutuvad igal aastal.
Kreeklaste puhul koges ta kultuurišokki – kui miski pidi algama kell 12:00, algas see tegelikult alles kell 12:30. Eestlasena oli tal seda raske taluda, kuid see õpetas teda olema sallivam ja kannatlikum teiste suhtes.
Kätriin Mägi
Kätriin osales Kesk- ja Kagu-Euroopa maade euroregional MEPil Bratislavas 2024. aasta jaanuaris. Enne minekut küsiti osalejatelt, kas neil on võimalik ajaliselt ja finantsiliselt osaleda. Kätriin nõustus osalema, kuigi alguses tundus minek hirmutav ja ta kahtles korduvalt. Tagantjärele on ta aga väga rahul, et siiski läks.
Rahvusvahelisel MEPil tundis ta end vabamalt ja rahulikumalt. Ta ei keskendunud enam ainult heale tööle, vaid ka suhtlemisele ja kogemuse nautimisele. Seekord kuulus ta tehisintellekti (AI) kunstiga seotud delegatsiooni, mis oli ka tema esimene valik. Teema käsitles AI kunsti piiranguid, et inimeste loodud kunst säilitaks oma tähtsuse.
Koostöö teistega sujus üldiselt hästi, kuigi aruteludes tekkis aeg-ajalt lahkarvamusi. Aktiivsemad grupiliikmed püüdsid leida kompromisse, kuid kõigi vahel üksmeelt ei saavutatud – mõni hääletas lõpuks isegi enda resolutsiooni vastu. Osalejad olid asjalikud ja targad, mis muutis kogemuse positiivseks. Kätriinile meeldis, et kõiki kuulati ega kritiseeritud liigselt.
Komisjoni juhid tundusid juhirolliks veidi ebapädevad, sest resolutsioonide kirjutamisel olid teised grupiliikmed osavamad. Raskust lisas ka see, et kogu suhtlus ja kirjutamine toimus inglise keeles, mis tegi eneseväljenduse kohati keeruliseks, kuid sellega saadi hakkama. Arutatud teemad erinesid üldiselt Eestis käsitletutest, kuid leidus ka sarnaseid.
Üllatusena avastas Kätriin, et oli Kesk- ja Kagu-Euroopa maade euroregional MEP-ist arvanud kui rangemast ja keerulisemast ettevõtmisest kui Eesti MEP-ist, kuid tegelikkuses oli vastupidi – paljud osalejad suhtusid kõigesse märksa rahulikumalt. Kogemus õpetas talle, et välismaale minek võib tunduda hirmutav ja keeruline, ent on enamasti seda väärt. Kui sa midagi teha ei taha, ei pea, kuid proovimine on alati kasulik. Inglise keele kasutamine sellises keskkonnas andis talle enesekindlust ja parandas oluliselt keeleoskust. Lõpuks selgus, et paljud algsed mured polnudki tegelikult nii olulised. Seetõttu tasub muretsemise asemel keskenduda hetkele ja tegeleda probleemidega alles siis, kui need päriselt tekivad.
Sirelin Ermann
Sirelin osales WE MEPil (Lääne-Euroopa MEPil) Brüsselis 2025. aasta veebruaris. Varasemalt oli ta osalenud MESA (Mudel-Eesti SA, mis korraldab MEP-e ja sarnaseid üritusi) korraldatud üritustel ning olnud ka rahvusvahelisel MEP-il vabatahtlik. Selle põhjal tehti talle pakkumine osaleda WE MEPil delegaadina, mille ta peale pikka kaalumist vastu võttis.
Kuigi Sirelin oli Brüsselis varem mitu korda käinud, oli see kogemus täiesti teistsugune. Sellises formaadis üritusel osalemine tekitas alati teatud pinget, kuid tema delegatsioon oli imeline – isegi kõige pingelisemad hetked olid meeldivad.
Sirelin töötas LIBE1 komisjonis, mis keskendus kodanikuvabadustele, justiits- ja siseasjadele. Peamine arutlusteema oli kaasavate ja mitmekesiste töökeskkondade loomine. Koostöö sujus suurepäraselt – paljusid oma delegatsioonist tundis ta juba varem WEMEP-ist ning kõik olid sõbralikud, aktiivsed ja seiklushimulised. Alati leidus keegi, kellega suhelda, ning inimesed toetasid üksteist.
Suurimaks üllatuseks oli Lääne-Euroopa MEPi ja Läänemaade MEPi erinevus nii korralduse kui ka olemuse poolest. Kuigi ülesehitus oli sarnane, olid üritused siiski väga erinevad. Märgatav erinevus oli ka delegaadina ja vabatahtlikuna osalemises – vabatahtlikuna jäi vahepeal aega puhata, kuid delegaadina tuli tihti poole ööni üleval olla.
Iga uus väljakutse on väärtuslik ning igas keskkonnas on võimalik leida uusi sõpru ja tutvusi. Kõikjal saab hakkama, kui sul on positiivne suhtumine ja avatud mõttemaailm.
Sirelin Ermann
Kätrin Tamira Kanemägi
Kätrin Tamira osales WE MEPil Brüsselis 2025. aasta veebruaris. Ürituse formaat sarnanes üldiselt Eesti omale, kuid mõningate erinevustega. Näiteks oli faktiküsimuste voor osa üldkogust (GA – General Assembly), mitte ei toimunud eelmisel õhtul nagu Eestis. Lisaks oli seal pressitiim ja pressikonverents, mis Eestis on tavaliselt osa Noorte Riigikogust (NRK), mitte MEP-ist.
Tamira hinnangul olid Eesti MEP-id muude tegevuste poolest paremini organiseeritud ning erinevalt Belgia WEMEP-ist esines Eestis vähem ajakavaga seotud probleeme. Samuti eelnes Lääne Euroopa MEP-ile rohkem eeltööd – näiteks toimus komisjoniga kohtumine videokõne kaudu, kus osalejad esitasid oma vaatepunkti seoses komisjoni teemaga.
Paljudele delegaatidele oli üllatav, et komisjonitöö ajal olid tehnilised seadmed, nagu telefonid ja arvutid, täielikult keelatud. Mõnes komisjonis tehti erandeid, kuid Tamira komisjonis seda ei juhtunud. Eestlastele saatis MESA projektijuht eelnevalt nimekirja komisjonidest ja nende teemadest, mille põhjal tuli täita küsitlus oma eelistustega. Selle alusel määrati delegaadid komisjonidesse.
Tamira osales LIBE2 komisjonis, mis keskendus noorte osalusele ja huvile poliitika vastu. Koostöö sarnanes Eesti MEP-ile – arutelud olid avatud, kuid esines ka paaristööd ja lobitööd. Erinevalt tavapärasest toimus enne WEMEP-i ka videokõne, mis andis võimaluse komisjoniliikmetega varakult tutvuda.
Tööväliseid ühistegevusi oli õhtuti ajakavas rohkem kui Eesti MEP-il, mis on rahvusvahelistele üritustele omane. Need pakkusid head võimalust suhtlemiseks, kuigi enamasti viibiti ikkagi delegatsiooniti. WEMEP-i teemad ei kattunud ühegi Eesti MEP-i teemaga, kuid mõlemal juhul oli käsitletud Venemaad ja teatud määral ka ebavõrdsust.
Tamira jaoks oli kõige üllatavam, et peaaegu kõik resolutsioonid võeti vastu, kuigi Eesti MEP-il ei oleks need suure tõenäosusega heaks kiidetud. Eesti delegatsioon jäi igal hääletusel kas erapooletuks või hääletas vastu. Positiivselt üllatas teda aga see, kui soojalt Eesti delegatsioon vastu võeti – seda hoolimata riigi väiksusest ja ka sellest, et Eesti on rahvusvahelises kontekstis kõige idapoolsem osaleja.
Morten Kosk
Morten osales iMEPil Strasbourgis ja Kehlis 2025. aasta veebruaris. Pakkumise saades tundis ta indu end taas proovile panna ja midagi uut õppida, sest tegemist oli võõra keskkonna ning kompetentsemate osalejatega võrreldes Eesti MEP-idega. Kuna üritus toimus piirilinnas Strasbourgis, kulus palju aega liikumisele Prantsusmaa ja Saksamaa vahel – trammisõite tuli ette rohkelt.
Sisulises plaanis olid arutelud kvaliteetsemad, kuna kõigil osalejatel oli varasem kogemus ning koostöö sujus paremini. Komisjonidesse jagunemine toimus sarnaselt Eesti MEP-iga, kus osalejad andsid teada oma eelistustest. Morten sattus LIBE/JURI komisjoni, mis tegeles LGBTI õigustega EL-is. See oli tema esimene valik, kuna ta ei olnud selle teemaga varem lähedalt kokku puutunud ja soovis rohkem teada saada.
Koostöö teiste delegaatidega oli tunduvalt kiirem kui Eesti MEP-il. Tempo oli ilmselt tingitud tugevamast eeltööst ning kõrgemast võimest argumente kaaluda. Inimesed olid meeldivad ja ka komisjoniväliselt leiti võimalusi ühiselt aega veeta. Oma arvamust avaldada oli mugav ning arutelud olid enamasti sisukad.
Teemad erinesid Eesti MEP-il käsitletavatest ning olid tihtipeale spetsiifilisemad. Oli mitu LIBE komisjoni, kuid kõik keskendusid erinevate õigusruumide vahelistest probleemidest tingitud muredele, nagu LGBTI õigused, välispoliitika ja põhiseaduslik kooskõla.
Mortenit üllatasid eelkõige osade delegaatide sügavad teadmised ELi mehhanismidest. Oli osalejaid, kes olid teinud väga põhjalikku eeltööd ja mõelnud läbi prominentsed ELi protsessid. Samas tõdes ta, et üldiselt jäi delegaatidel plenaaristungitel vajaka kiirest loovast analüüsist ja argumenteerimisoskusest.
Tihti võeti sõna ainult enda jaoks põhjalikult ettevalmistatud teemadel. Samuti kummitas plenaaristungeid ChatGPT vaim – paljud kõned ja küsimused olid vähemalt osaliselt selle abil loodud või inspireeritud
Morten Kosk
Teiseks üllatas teda erinevate kultuuride sujuv koostöö. Kuigi ilmnes lahkhelisid, näiteks Türgi ja Küprose delegaatide vahel, ei tajunud ta suuremaid barjääre inimeste vahel. Sotsialiseerumine ja koostöö sujusid loomulikult. Ta rõhutas, et seda ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt, sest rahvusvahelistes projektides ei pruugi selline ühtsus alati tekkida.