Võiks ju arvata, et oleme privilegeeritud elama maailmas, kus meie toidulauavalikutel ei ole ei algust ega lõppu. Ometi siblib meie seas ringi nii mõnigi tegelinski, kelle menüü on siiski piiratud. Alustades banaani- ja lõpetades soolaallergiaga, kuid vöta näpust, gluteeni- ja laktoositalumatud kiputakse kahe silma vahele jätma. Ei saa unustada veganeid ja vegetaarlaseid, kes lähtuvad toiduvalikute tegemisel eetilistest küsimustest. Kui hoolikalt jälgida, võib neid kõiki kohata ka Saaremaa Gümnaasiumi rootsi laua ümber luusimas.
LEVINUD ARVAMUSED TALUMATUTE KOHTA:
- „Kuidas Sa suudad nii elada? Sa ei saa ju mitte midagi süüa!“ – tegelikkuses on olemas erinevad asendusvõimalused, mille puhul ei jää ilma ühestki meelepärasest maitseelamusest.
- „Sa kujutad lihtsalt ette, et Sul mingi talumatus on.“ – ega me kellegi teise kõhu sisse ju ei näe…
- „See ei ole üldse nii deep ju?“ – olukorra pisendamine ei ole tark mõte. Allergia puhul on soolestik toidu vastu tundlik ja seedimine muutub väljakutseks. Tagajärjeks on tüütud lühi- ning pikaajalised sümptomid. Et keha ikka tervislikult huugaks, tuleb seda silmas pidada. Öeldakse, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane, aga mõned inimesed leiavad, et teist elusolendit taldrikule panna ei ole ilus.
„Ise alles üks päev söid küpsist, mis nüüd virised?“ – mõnikord tuleb olude sunnil ohverdusi teha. See ei tähenda, et talumatule tagajärgede saabumine meeldiks või et tema allergia ei oleks päris.
Gluteenitalumatus
Raskeloomulisemat haigust ehk tsöliaakiat põeb Terve Elu Keskuse andmete põhjal ligikaudu 3% Eesti rahvastikust, kuid lihtsam gluteenitalumatus on veelgi levinum.
EI TOHI: nisu, rukis, oder (keelatud teravilju sisaldavad müslid, puder, leib, makaronid, saiakesed, kama jm)
SELLE ASEMEL: mais, hirss, riis, tatar, kinoa (gluteenivabad jahud, pastatooted jm)
Laktoositalumatus
Terve Elu Keskuse andmete põhjal on ligikaudu 23-32% Eesti täiskasvanutest laktoositalumatud.
EI TOHI: piim, jäätis, piimašokolaad jm
SOOVITATAVALT: hapendatud või fermenteeritud piimatooted ehk keefir, jogurt, juust jm.
MÕÕDUKALT: piimasuhkrut sisaldavad toiduained ehk hapukoor, kohupiim, sai jm.
Taimetoitlus
Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2022. aastal 5,4% Eesti 16–64-aastasest rahvastikust taimetoitlased ja veganid.
- piima-taimetoitlased ehk laktovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest ainult piimatooteid
- muna-taimetoitlased ehk ovovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest ainult mune
- piima-muna-taimetoitlased ehk lakto-ovovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest nii piimatooteid kui ka mune
- kala-taimetoitlus ehk peskovegetaarlus ehk pesketarianism ehk pesketaarlus – lisaks taimset päritolu toidule süüakse kala ja teisi mereande, tihti ka mune ja piima
- linnuliha-taimetoitlus ehk pollovegetaarlus ehk pollovegetarism – lihadest süüakse ainult linnuliha, lisaks võidakse süüa mune ja piima
- pooltaimetoitlus ehk semivegetaarlus ehk semivegetarism – välditakse vaid punast liha, kuid süüakse teisi loomset päritolu toite. Vahel võidakse semivegetaarluseks nimetada ka niinimetatud paindlikku taimetoitlust, mille järgijad söövad küll enamasti taimseid toite, kuid on valmis eri põhjustel tegema oma toitumises mööndusi
Täistaimetoitlus ehk veganlus
Eesti Vegan Selts viis 2018. aastal läbi uuringu, kus selgus, et 0.6% eesti elanikest on veganid.
Veganite toidulaualt on totaalselt välistatud loomset päritolu tooted (liha-, kala-, muna- ja piimatooted ning mesi)
Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs
