Söömishäired on tõsised tervist kahjustavad psühhiaatrilised haigused, mis halvendavad nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.
Nende haiguste puhul on häiritud suhe toidu ja söömisega – suureneb keskendumine toidule, kehakuju ja kaalule, mis omakorda mõjutab tervist, emotsioone ning igapäevaeluga toimetulekut. Söömishäirete kujunemisel mängivad rolli mitmed tegurid, nagu ühiskondlik surve, geneetilised ja psühholoogilised mõjutajad, dieedipidamine või näljutamine ning ka kiusamine kehakuju või -kaalu pärast. Kõige tuntumateks söömishäirete liikideks on anoreksia, buliimia, liigsöömishäire ja ortoreksia.
Peamised haigustunnused võivad olla söömise piiramine, näljatunde eiramine, hirm kehakaalu tõusu ees, kehakaalu liigne tähtsustamine, võimetus lõpetada söömine isegi siis, kui tunneb füüsilist ebamugavust, või söögi peitmine salajaseks söömiseks. Söömishäirete tagajärjeks võivad olla ebakorrapärane või täielik menstruatsiooni puudumine, seedeelundkonna häired, juuste hõrenemine, termoregulatsiooni probleemid, nõrkus, keskendumisraskused, mäluhäired ning ärevus ja depressioon. Kergemas vormis patsiente ravitakse ambulatoorselt, kuid keerulisematel juhtudel võib vaja minna haiglaravi.
Selleks, et selgitada Saaremaa Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust söömishäiretest, korraldati anonüümne veebiküsitlus. Uuriti, kas õpilased on söömishäirega kunagi kokku puutunud – vastustest selgus, et 43% olid sellist kogemust omanud, 31% ei olnud ja 26% polnud kindlad.
Küsiti ka, millistest söömishäiretest õpilased on kuulnud. Kõige laialdasemalt tunti liigsöömishäiret (91%) ja anoreksiat (90%), järgnesid buliimia (65%) ning ortoreksia (29%). Seega on teadmised peamiselt suunatud nendele neljale söömishäire tüübile.
Lisaks uuriti, millised võiksid olla söömishäirete tekkepõhjused. Kõige sagedamini nimetati rahulolematust oma kehaga, depressiooni, ärevust ja traumaatilisi kogemusi, stressi ja elumuutusi, kiusamist kehakuju või -kaalu pärast ning madalat enesehinnangut.
Veel küsiti, kas õpilased on märganud oma tuttavate seas söömishäirele viitavat käitumist. Umbes pooled (48%) vastanuist ütlesid, et on seda märganud, 36% ei olnud märganud ja 16% polnud kindlad.
Kokkuvõttes näitab küsitlus, et Saaremaa Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus söömishäiretest on hea ning nad tunnevad ära nii haigustunnused kui ka võimalikud põhjused. See on oluline, sest teadlikkus aitab ennetada probleemi süvenemist ning julgustab vajaliku abi otsimist.
Tulevikus oleks kasulik jätkata teavitustööd ning pakkuda koolikeskkonnas tuge nii õpilastele kui ka õpetajatele, et soodustada avatud ja toetavat suhtumist söömishäiretesse. Alles nii saab luua turvalise õhkkonna, kus iga noor tunneb end mõistetuna ja julgeb vajadusel abi otsida.
.
Söömishäirete ja ravi kohta saab lugeda täpsemalt: