Noorus on hukas. \u00dchiskonnas on moraalne allak\u00e4ik. Keegi ei loe. Keegi ei suvatse pinnapealsusest s\u00fcgavamale s\u00fc\u00fcvida. Eesti vanemate generatsioonide vaatenurk tundub hetkel selline olevat, kuid tegelikult oli noorus hukas juba Sokratese elu ajal ja moraalselt t\u00e4ielikult balansseeritud \u00fchiskonda ongi raske saavutada. Ometi aina kirjutatakse ja t\u00f5lgitakse raamatuid juurde. Probleemi pidepunkt ei ole selles, kas loetakse, vaid pigem, mida loetakse.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi digitaalmaastik on info leviku h\u00f5lpsamaks teinud, ei ole raamat veel oma positsiooni t\u00e4ielikult kaotanud. Need inimesed, kellele meeldib lugeda, loevad edasi ja need, kes lugemist p\u00f5lastavad, leiavad teisi v\u00f5imalusi maailmaga tutvumiseks. Arusaam, et vanasti k\u00f5ik inimesed olid suured bibliofiilid, ei pea p\u00e4ris paika. Roland Dahl kirjutas terve raamatu noorest t\u00fcdrukust 1980-ndatel, kes eristus teistest raamatutegelastest, kuna ta luges. Minnes s\u00fcgavamale minevikku \u2013 lugedes C. Bront\u00eb \u201eJane Eyre\u2019i\u201c, v\u00f5ib tekkida tunne, et raamatuhuvilised 19. sajandil olid sama haruldased kui t\u00e4nap\u00e4eval, kuna peale Jane\u2019i seal raamatus teised tegelased vabatahtlikult peale Piibli midagi ei lugenud. Saada v\u00f5imalus \u00f5ppida lugema on privileeg, kuid soovida lugeda on intelligentsus.<\/p>\n\n\n\n
See, et inimene loeb, ei t\u00e4henda veel, et inimene, kes loeb p\u00f5hiliselt kergeid armastusnovelle ja inimene, kes loeb ainult populaarteaduslikke raamatuid, oleksid samav\u00e4\u00e4rse silmaringiga. Muidugi on m\u00f5lemad teadmiste ja maailma tajumises eespool kui need, kes \u00fcldse ei suvatse lugeda, kuid t\u00f5eline silmaring tuleb mitmekesisusest. Metsikus looduses j\u00e4\u00e4dakse ellu, kuna suudetakse kohaneda, ja v\u00e4lja surevad need, kes ei arene. Nagu juhtus dodo- lindudega, kes ei suutnud keskkonna muutusega harjuda. Erinevate \u017eanritega ja maailmavaadetega raamatute lugemine on see, mis loob perspektiivi ja arendab kriitilist m\u00f5tlemist. N\u00e4hes kellegi teise m\u00f5ttemaailma, on inimesel v\u00f5imalus kinnitada oma maailma vaadete paikapidavust. Digitaalmaailmas on erinevad vaated segamini \u2013 teadmiste ja arvamuste virvarr, kuid raamatutes on fookus tavaliselt tsentreeritum. Lugejal on rohkem aega, et loetu p\u00f5hjal oma arusaam kujundada \u2013 seega suudab ta ka kriitilisemalt m\u00f5elda.<\/p>\n\n\n\n
Alati on olnud ja alati j\u00e4\u00e4b neid, kes loevad. Kuid mis m\u00f5juv\u00f5im on raamatutel aastate p\u00e4rast, on raske \u00f6elda. Maailm on kogu aeg muutuses ja selle takistamine oleks absurdne, kuid inimesel on v\u00f5imalus seda tulevikku suunata. Iga inimene on v\u00f5imeline vaatama endasse, et leida see uudishimu lugeda ja sellega tuleviku perspektiivi m\u00f5jutada. Seega lugeda, et avada oma maailm.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Noorus on hukas. \u00dchiskonnas on moraalne allak\u00e4ik. Keegi ei loe. Keegi ei suvatse pinnapealsusest s\u00fcgavamale s\u00fc\u00fcvida. Eesti vanemate generatsioonide vaatenurk tundub hetkel selline olevat, kuid tegelikult oli noorus hukas juba Sokratese elu ajal ja moraalselt t\u00e4ielikult balansseeritud \u00fchiskonda ongi raske saavutada. Ometi aina kirjutatakse ja t\u00f5lgitakse raamatuid juurde. Probleemi pidepunkt ei ole selles, kas loetakse, […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":1475,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[50,32],"tags":[],"class_list":["post-1472","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-noored"],"yoast_head":"\n