Teose autor Rolf Iseli<\/p>\n\n\n\n
Kui 80 aastat tagasi surid isad s\u00f5jas, siis t\u00e4nap\u00e4eval astuvad nad lihtsalt oma laste eludest v\u00e4lja. T\u00e4nap\u00e4eval on isa, kes \u201el\u00e4ks poodi piima tooma ja ei tulnud kunagi tagasi\u201c, ning lapse kergemeelne, isata k\u00e4itumine (inglise keeles fatherless behaviour<\/em>) muutunud internetis populaarseks meemiks. Olles \u00fcks nendest lastest, kelle isa ei ole poest tagasi tulnud, nimetan mina seda fenomeni kadunud isade epideemiaks.<\/p>\n\n\n\n \u00d5igupoolest ei ole aus \u00f6elda, et isad j\u00e4tavad ettekujutamatult palju lapsi maha. 2000. aastal elas 25% alla 18-aastaste lastega peredest \u00fcksikvanema leibkonnas. Statistikaameti sama uuring toob v\u00e4lja, et neist leibkondadest 92% olid \u00fcksikemad ja vaid 8% \u00fcksikisad. Need protsendid ei ole viimase kahe k\u00fcmnendi jooksul oluliselt muutunud: 2020. aastal oli Eestis enam kui 30 000 perekonda, kus last v\u00f5i lapsi kasvatab ainult \u00fcks vanem, ning \u00fcle 90% neist \u00fcksikvanematest on naised.<\/p>\n\n\n\n Miks juhtub tihti nii, et naised j\u00e4\u00e4vad laste eest hoolitsema, samas kui isad astuvad nende elust v\u00e4lja? Ajalooliselt on naise roll \u00fchiskonnas sageli piirdunud laste kasvatamisega, sest imik on alguses otseselt emast s\u00f5ltuv. K\u00fcsimus, kas hooldamine on naissoole instinktiivne v\u00f5i mitte, on vaieldav, kuid see on omadus, mida \u00fchiskond naistelt ootab. Sellised soorollid, kuigi need v\u00f5ivad tunduda modernses maailmas arhailised, on siiani s\u00fcgavalt p\u00f5imunud meie \u00fchiskonna tavadesse.<\/p>\n\n\n\n Meeste puhul ei ole \u00fchte kindlat selgitust. M\u00f5ned lahkuvad hirmu t\u00f5ttu, m\u00f5ned vaimsete probleemide v\u00f5i erimeelsuste p\u00e4rast, mis muudab kooselu kaaslasega raskeks. Siiski ei \u00f5igusta miski lapse ps\u00fchhikale tekitatud kahju.<\/p>\n\n\n\n Lapsed vajavad m\u00f5lemat vanemat. Isa roll ei ole asendada ema, kui teda pole kohal, sest nende osat\u00e4htsus lapse elus on olemuslikult erinev. Isa panus lapse kasvatamisesse on h\u00e4davajalik, seet\u00f5ttu on andestamatu, kui lapse toeks j\u00e4\u00e4b ainult ema. Vanema puudumine, olgu see emotsionaalne v\u00f5i f\u00fc\u00fcsiline, j\u00e4tab vaieldamatu j\u00e4lje lapse hingele: enesehinnang langeb ja sotsiaalsed oskused kannatavad. P\u00e4rast h\u00fclgamist muutub lapse elus iga aspekt, sest vanem t\u00e4histab tema jaoks kogu maailma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teose autor Rolf Iseli Kui 80 aastat tagasi surid isad s\u00f5jas, siis t\u00e4nap\u00e4eval astuvad nad lihtsalt oma laste eludest v\u00e4lja. T\u00e4nap\u00e4eval on isa, kes \u201el\u00e4ks poodi piima tooma ja ei tulnud kunagi tagasi\u201c, ning lapse kergemeelne, isata k\u00e4itumine (inglise keeles fatherless behaviour) muutunud internetis populaarseks meemiks. Olles \u00fcks nendest lastest, kelle isa ei ole poest […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":1691,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-1607","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-mure"],"yoast_head":"\n