Parandamatu raamatukoi, \u00fcksk\u00f5ikne kaane ees \u00f5lakehitaja, hirmuga nn stimulatsiooni mittepakkuva kirjas\u00f5na eest p\u00f5geneja \u2013 milline iganes neist olla, saab iga m\u00f5tlev olend raamatu avanuna v\u00e4hemalt \u00fche uue teadmise, olgu selleks kasv\u00f5i t\u00f5demus, et ei soovi seda enam kunagi uuesti teha. Kolmest eeltoodud t\u00fc\u00fcbist vaieldamatult esimese esindajana v\u00e4idan ma vastu oma eesti keele ja kirjanduse \u00f5petajale, kes eelmisel kevadel nentis, et August M\u00e4lgu ,,\u00d5itsev meri\u201c pole enam g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilasele piisaval kirjanduslikul tasemel ning et peaksin suvelugemiseks valima midagi v\u00e4ljakutsuvamat. Mina teda ei kuulanud ning \u00f5ppisin sellest hulgi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
,,\u00d5itsev meri\u201c v\u00f5ib v\u00e4hendatud empaatiav\u00f5imega inimesele tunduda jutustusena tujukast teismelisest poisist, kes pole elu n\u00e4inud ning ei tea, mida sellest tahta. Alguses k\u00e4ib Hannes Suure\u00f5ue Niida j\u00e4rgi, hiljem laseb end vedada Liida juurde Tondiojale ja viimaks satub saatusetahtel hoopis Saadu Taaliga pereteed k\u00e4ima. N\u00e4ide on k\u00fcllaltki brutaalne, kuid paremini poleks ilmselt v\u00f5imalik ilmekalt kirjeldada noore inimese eneseotsinguid, p\u00f5ikp\u00e4iseid hoiakuid ja \u00e4ra kadumist enesesse. Hannese pealt \u00f5ppisin, et elu varajases faasis pole vajadust teha drastilisi ja p\u00f5hjapanevaid otsuseid, sest kui k\u00e4ia alles m\u00f6\u00f6da eneseotsingute k\u00e4\u00e4nulisi radu, mis tihti hoopis ootamatutesse kohtadesse v\u00f5ivad viia, v\u00f5ib olla pettumuseks, kui tee mitte ringiks kokku, vaid sirgena tundmatusse kaob. <\/p>\n\n\n\n
,,Veri ehk ihaldaks vahel v\u00f5ib-olla veel kord minna neidki teid m\u00f6\u00f6da, kus ei paista ette midagi ja ohud on s\u00f5braks, nagu on lugu merel,\u201c kirjutab M\u00e4lk nooruki silme l\u00e4bi 20. peat\u00fckis. Mida aeg edasi Tondiojal, seda pahuramaks muutus Hannes. Seda tihemini leidis p\u00f5hjuseid tagasi p\u00f6\u00f6rdumiseks rannak\u00fclla, seda enam m\u00f5lgutas ta m\u00f5tteid merest; seda rohkem igatses ta minna tagasi koju. Siinkohal l\u00fckkan \u00fcmber v\u00e4ite: ,,M\u00e4lk on p\u00f5hikooli tase, sest tahaksin hirmsasti n\u00e4ha hordides viieteistaastaseid lapsi, kes suudavad suhestuda kiirustatult pere loomise ja lapsep\u00f5lvekodu \u00fches vanematega seljataha j\u00e4tmise talumatu agooniaga, hoolimata sellest, et Hannes oma s\u00f5nades nii \u00e4\u00e4rmuslikult ei v\u00e4ljendu. Olles palju m\u00f5elnud peatsele kodust lahkumisele ja seda salamisi alati oodanud, pani M\u00e4lk mu suhtumisele kodusse igavese pitseri. J\u00e4tta maha keskkond, kus on m\u00f6\u00f6dunud terve mu elu nii, et see paik on alati olnud osake minust ilma, et oleksin seda tajunudki \u2013 Hannes seda ei suutnud, ning ta on emotsionaalselt liiga minu sarnane, et v\u00f5iksin seda fakti ignoreerida. <\/p>\n\n\n\n
Kui iga kord raamatut avades saab midagi juurde \u00f5ppida, siis iga kord tegelasi endast l\u00e4bi lastes saab midagi uut kogeda, ja see on ometigi see \u00fcks ja t\u00f5eline p\u00f5hjus, miks raamatuid armastatakse. Kahtlemata on see \u00fcks \u00f5ppimise vorme, kuid paljas kirjas\u00f5na ei \u00f5peta pooltki sellest, mida suudab emotsionaalselt laetud ning empaatiliselt vastu v\u00f5etud teos. See raamat puudutas mind \u2013 nii ma sellest \u00f5ppisingi. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Parandamatu raamatukoi, \u00fcksk\u00f5ikne kaane ees \u00f5lakehitaja, hirmuga nn stimulatsiooni mittepakkuva kirjas\u00f5na eest p\u00f5geneja \u2013 milline iganes neist olla, saab iga m\u00f5tlev olend raamatu avanuna v\u00e4hemalt \u00fche uue teadmise, olgu selleks kasv\u00f5i t\u00f5demus, et ei soovi seda enam kunagi uuesti teha. Kolmest eeltoodud t\u00fc\u00fcbist vaieldamatult esimese esindajana v\u00e4idan ma vastu oma eesti keele ja kirjanduse \u00f5petajale, […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":1557,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-1611","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-essee"],"yoast_head":"\n