Kui sa hommikul kooli uksest sisse astud, siis tegelikult ei oota sind seal mingi tarkuse tagaajamine. See on p\u00e4ris hull, kui sa korraks klapid peast v\u00f5tad ja vaatad, mis su \u00fcmber toimub. See rumalus, mis koridorides ringi loivab, ei ole lihtsalt rumal k\u00e4itumine, vaid ka v\u00e4simus. Vaimne t\u00fchjus, mis teeb inimesed tuimaks ja paneb neid k\u00e4ituma nii, nagu miski enam ei loeks \u2013 ei s\u00f5nad, ei piirid ega teised inimesed.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik me m\u00e4ngime koolis mingeid rolle, et kuidagi see p\u00e4ev \u00f5htusse saada. Palju on neid t\u00fc\u00fcpe, kes teevad vahetunnis suurt l\u00e4rmi, ropendavad iga teise s\u00f5na vahele ja m\u00e4ngivad lolli. V\u00e4ljast paistab, nagu neil oleks suva, nagu miski neid ei puudutaks. Aga kui sa p\u00e4riselt vaatad, siis see ei ole vabadus \u2013 inimene \u00fcritab t\u00e4helepanu oma tunnetest eemale suunata. Kui ma r\u00e4\u00e4gin r\u00e4igelt ja naeran liiga valjult, siis keegi ei tule k\u00fcsima, miks ma tegelikult nii olen v\u00f5i miks mul silmad t\u00fchjad on, nagu kogu elur\u00f5\u00f5m oleks hingest v\u00e4lja l\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n
See sama v\u00e4simus ja t\u00fchjus rikub ka selle, kuidas me r\u00e4\u00e4gime. S\u00f5nad muutuvad j\u00e4rjest r\u00e4pasemaks ja mitte sellep\u00e4rast, et noored oleksid halvad, vaid sellep\u00e4rast, et viisakus ja enesekontroll n\u00f5uavad j\u00f5udu. Ja seda j\u00f5udu lihtsalt ei ole. Roppused tulevad suust v\u00e4lja automaatselt, ilma m\u00f5tte ja vastutuseta. Keegi ei m\u00f5tle enam, mida ta \u00fctleb v\u00f5i kellele. Oluline on ainult see, et midagi \u00fcldse tunneks, isegi kui see on ainult j\u00e4me nali v\u00f5i solvav m\u00e4rkus.<\/p>\n\n\n\n
Inimesed on nagu \u00fcleskeeratud vedrud. Piisab \u00fchest valest s\u00f5nast, liiga valjust hingamisest v\u00f5i suvalisest m\u00fcksust koridoris ja k\u00f5ik plahvatab. Keegi karjub, keegi virutab ukse kinni, keegi vajub lihtsalt nuttes kokku. See filter, mis peaks hoidma piire ja austust, on lihtsalt \u00e4ra kulunud. Ja siis tuleb see t\u00e4ielik \u201esuva\u201c tunne. Mitte laiskus, vaid t\u00e4ielik eemaldumine. Sa istud tunnis, vaatad tahvlit ega saa mitte midagi aru. Su aju on seinast v\u00e4lja t\u00f5mmatud ja koos sellega ka vastutus, viisakus ja huvi.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige kurvem on see, mis juhtub meie omavaheliste suhetega. Me oleme koos, aga samal ajal t\u00e4iesti \u00fcksi. Keegi ei k\u00fcsi enam p\u00e4riselt, kuidas sul l\u00e4heb, sest \u00e4kki tuleb liiga aus vastus. R\u00e4\u00e4gitakse hinnetest, kirutakse \u00f5petajaid, visatakse labaseid nalju, sest need ei n\u00f5ua s\u00fcgavust. Empaatia ja hoolivus kaovad, sest kellelgi pole energiat normaalseks olemiseks \u2013 ei s\u00f5nades, ei m\u00f5tetes ega tegudes.<\/p>\n\n\n\n
Inimese keha ei valeta kunagi. Vaata, kuidas inimesed p\u00e4rast l\u00f5unat ringi loivavad. Jalad lohisevad, seljad on k\u00fc\u00fcrus, pilk maas. Me hoiame end kramplikult koos, nagu p\u00fc\u00fcaksime iseennast v\u00e4iksemaks teha. K\u00fc\u00fcnte n\u00e4rimine, jala v\u00e4ristamine ja n\u00e4rviline itsitamine n\u00e4itavad \u00e4revust, mis ei mahu enam sisse \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n
Hullus tuleneb ka sellest, et keegi ei imesta enam. R\u00e4pasus, labasus ja ebaviisakus ei \u0161okeeri kedagi, sest see ongi uus normaalsus. Kui keegi k\u00e4itub rahulikult, r\u00e4\u00e4gib viisakalt v\u00f5i hoiab korda, vaadatakse teda pigem imelikult, nagu ta ei sobiks siia keskkonda. Nagu inimlikkus oleks midagi vanamoodsat. Midagi, mille jaoks koolis lihtsalt ei ole aega.<\/p>\n\n\n\n
\u00dckski inimene ei \u00f5peta enam, kuidas koos olla, kuidas jagada ruumi, kuidas arvestada, kuidas olla inimene ka siis, kui oled v\u00e4sinud ja n\u00e4rviline. K\u00f5ik eeldavad, et see oskus tekib iseenesest, aga ei teki. Selle asemel tekib karjumine, s\u00f5im, t\u00f5ukamine ja pidev tunne, et iga\u00fcks on ainult enda eest v\u00e4ljas. Ja mida kauem see kestab, seda normaalsemaks see tundub.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ib-olla ongi see k\u00f5ige hirmutavam osa kogu selle juures. Mitte see, et koolis on raske v\u00f5i et inimesed on v\u00e4sinud, vaid see, et me \u00f5pime elama nii, nagu see oleks okei. Nagu oleks normaalne olla r\u00e4pane s\u00f5nades, tegudes ja m\u00f5tlemises. Nagu oleks normaalne mitte hoolida. Aga kui kool on koht, kus peaks \u00f5ppima, kuidas inimeseks kasvada, siis praegu \u00f5pitakse seal pigem seda, kuidas lihtsalt tuimalt l\u00e4bi vedada \u2013 \u00fcks p\u00e4ev, \u00fcks tund, \u00fcks minut korraga.<\/p>\n\n\n\n
See ongi kooli p\u00e4riselu \u2013 \u00fcks suur hulk v\u00e4sinud, piire kaotanud ja segaduses noori, kes \u00fcritavad kuidagi j\u00e4rgmise vahetunni ja j\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00fcle elada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kui sa hommikul kooli uksest sisse astud, siis tegelikult ei oota sind seal mingi tarkuse tagaajamine. See on p\u00e4ris hull, kui sa korraks klapid peast v\u00f5tad ja vaatad, mis su \u00fcmber toimub. See rumalus, mis koridorides ringi loivab, ei ole lihtsalt rumal k\u00e4itumine, vaid ka v\u00e4simus. Vaimne t\u00fchjus, mis teeb inimesed tuimaks ja paneb neid […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":1886,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[],"class_list":["post-1884","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-noored"],"yoast_head":"\n