Nii kaua, kui koolis\u00fcsteem on t\u00e4nap\u00e4evases mastaabis eksisteerinud, on \u00f5pilaste seas esile t\u00f5usnud indiviidid, kes on headele hinnetele orienteeritud ning selle nimel tohutult infot p\u00e4he tuubivad. Nende n-\u00f6 liiginimeks on ajapikku saanud \u201etuupurid\u201c. Soovin kohe \u00e4ra mainida, et ei m\u00f5tle seda s\u00f5na p\u00f5rmugi halvustava alatooniga, sest kipun isegi vahel nende respektiivseid meetodeid kasutama ning austan v\u00e4ga t\u00f5sist suhtumist koolit\u00f6\u00f6sse ja l\u00f5putunnistuse kvaliteeti. Siiski, kuigi taoline viis teadmisi omandada on argises koolis\u00fcsteemis soositud ja efektiivne, ei pruugi see \u00f5ppija ajule sugugi h\u00e4sti m\u00f5juda. \u00dchest punktist edasi ei suuda see enam uusi andmeid salvestada, mis omakorda v\u00f5ib viia noore enneaegsesse energiakriisi.<\/p>\n\n\n\n
Endine Tallinna Prantsuse L\u00fctseumi direktor Lauri Leesi s\u00f5nab \u00fches oma intervjuus, et tuupimine olevat v\u00e4ga kasulik \u00f5ppimisviis, sest see arendab aju, kinnistades paralleelselt uusi teadmisi. Kooli ja igan\u00e4dalaselt toimuvate kontrollt\u00f6\u00f6de kontekstis t\u00e4hendab see \u00f5pilaste jaoks enamasti testieelsel \u00f5htul palavikuliselt info talletamist l\u00fchiajalisse m\u00e4llu, mis olenevalt inimesest suudab fakte s\u00e4ilitada alla 24 tunni ning 5\u201310 t\u00fckki korraga. Pikaajalisse m\u00e4llu salvestuvad andmed siis, kui nendega tekib korduv kokkupuude, mida kooliajal tihti ette ei tule, v\u00f5i kui tekib emotsionaalne side v\u00f5i seos. N\u00e4iteks j\u00e4i mulle graveeritult ajju koosinusteoreem p\u00e4rast seda, kui olin selle \u00fches matemaatika kontrollt\u00f6\u00f6s lootusetult pekki keeranud.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5ppuritena oleme ilmselt k\u00f5ik kogenud olukorda, kus \u00f5htul p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d enam ei m\u00e4letagi vastuseid k\u00fcsimustele, millele hommikul veatult vastata osati. Tegemist on klassikalise koolis\u00fcsteemi kitsaskohaga, milles ei p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu mitte teema loogika edasiandmisele ja m\u00f5istetavaks tegemisele, vaid kuivade andmete l\u00fchiajalisele talletamisele noorte ajudes, mis suures plaanis haritust sugugi ei suurenda.<\/p>\n\n\n\n
Seoste leidmise ja \u00fchenduste loomise jaoks varem \u00f5pitu ja uute teadmiste vahel l\u00e4heb loomulikult vaja s\u00fcgavamat keskendumist teemasse. Ameerika veebiv\u00e4ljaanne today.com <\/em>avaldas eelmise aasta novembris artikli, kus algklasside \u00f5petaja jagas k\u00fcmmet igap\u00e4evast oskust, mida paljud \u00fcheksa-aastased lapsed ei ole omandanud \u2013 nimekiri algab kella tundmisest ja oma aadressi teadmisest ning l\u00f5peb \u0161okeeriva teadmatusega oma s\u00fcnniaastast ja isegi vanemate nimedest. Nimelt on eduajastul elavad vanemad niiv\u00f5rd mattunud t\u00f6\u00f6sse ning kodus omaenda vabasse aega, et ei suhtle v\u00f5sudega enam sellisel tasandil, et nood teaksid, kuidas neid peale \u201eemme\u201c v\u00f5i \u201eissi\u201c veel kutsutakse. Sellise ignorantsuse t\u00f5ttu puudub lastel igasugune kontakt reaalsuse ja iseenesestm\u00f5istetava inimeseks olemise kultuuriga ning nad ei taju ka k\u00f5ige lihtlabasemate neid \u00fcmbritsevate objektide, kaasinimeste ja juhtumuste sisu.<\/p>\n\n\n\n Loomulikult algab iga haridustee koduukselt ja lapsevanemate kohus on anda koolieelikule tarvilik p\u00f5hiteadmiste pagas, et k\u00f5rgemate teadmiste juurde suunduvale lennukile astuda, kuid ka parimate eeldustega koolilapsed v\u00f5ivad kohkuda s\u00fcsteemi ees, kus eesm\u00e4rk on j\u00f5uda kiiresti ja m\u00f5tlemata metsatukka, mitte p\u00f5hjalikult maad uurides horisondini. Kui siht oleks kasvatada isem\u00f5tlevaid ja t\u00f5eliselt haritud noori, kes mitte k\u00f5igest k\u00f5ike ei tea, vaid k\u00f5igest midagi m\u00f5istavad, ei oleks \u00f5petamise s\u00fcsteem \u00fcles ehitatud p\u00f5hjale, mis soosib aju kurnamist p\u00f5hjapanevate j\u00e4relduste meelde j\u00e4tmisega. Tuupurlus ei pruugi tappa inimesi, kuid tapab ajusid, mis soovivad k\u00f5igest v\u00e4est tegeleda innovatsiooniga, mitte jalgratta meisterdamisega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Nii kaua, kui koolis\u00fcsteem on t\u00e4nap\u00e4evases mastaabis eksisteerinud, on \u00f5pilaste seas esile t\u00f5usnud indiviidid, kes on headele hinnetele orienteeritud ning selle nimel tohutult infot p\u00e4he tuubivad. Nende n-\u00f6 liiginimeks on ajapikku saanud \u201etuupurid\u201c. Soovin kohe \u00e4ra mainida, et ei m\u00f5tle seda s\u00f5na p\u00f5rmugi halvustava alatooniga, sest kipun isegi vahel nende respektiivseid meetodeid kasutama ning austan […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":1918,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[],"class_list":["post-1910","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-noored"],"yoast_head":"\n