Foto:\u00a0Tartu muusikap\u00e4evade arhiiv<\/p>\n\n\n\n
Juba v\u00e4ga pikka aega on inimene tahtnud olla loominguline ja lasta v\u00e4lja oma m\u00f5tted paberile. Iga\u00fcks on kunagi midagi loonud ning t\u00e4nap\u00e4eval, seoses interneti ja meedia laialdase arenguga, on \u00fclimalt kerge oma teoseid teistele esitleda. Isegi kui m\u00f5ni idee tuleb improviseerides v\u00f5i spontaanselt, on igal kirjutatud s\u00f5nal, videoklipil, fotol v\u00f5i meloodial mingi v\u00e4\u00e4rtus ja eesm\u00e4rk. Kunsti olemus pole pelgalt midagi lihtsat luua, vaid anda midagi teose tarbijale ja autorile. Selles peitubki loojate v\u00f5im, milles on rohkemat, kui algselt arvata. <\/p>\n\n\n\n
Loojate \u00fchiskonnakriitilised teosed toovad kaasa laiema silmaringi ja teadmiste tekke \u00fchiskonnas, mis aitab m\u00f5ista maailma suurimate probleemide kriitilist t\u00e4htsust. Prantsuse kirjaniku Remarque\u2019i teos \u201eL\u00e4\u00e4nerindel muutusteta\u201c r\u00e4\u00e4gib \u00fchest noorest esimese maailmas\u00f5ja s\u00f5durist, kes peab l\u00e4bi elama \u00f5udsaid kaevikus\u00f5ja tingimusi ja s\u00f5ja k\u00f5ige hirmsamaid hetki, mis l\u00f5puks laastavad peategelase ja tema kaass\u00f5durite m\u00f5ttemaailmad. See tuntud teos ei tekita lugejas pea kordagi h\u00e4id lugemisemotsioone, mis oleksid positiivsed ja r\u00f5\u00f5msad, sest igat s\u00f5jalist hetke on kirjeldatud meeletult detailselt. Autori eesm\u00e4rgiks oligi kirjutada s\u00f5javastane teos, mis puudutaks oma tarbijaskonda s\u00fcgavamalt ja negatiivsemalt kui m\u00f5ni teine romaan. Ajastul, kus s\u00f5jatehnika kiire areng t\u00f5stis hukkunute arvud miljoniteni ja s\u00f5ja auv\u00e4\u00e4rne maine hakkas vaibuma, inspireeris Remarque\u2019i romaan oma lugejaskonda ja teisi kunstiloojaid vaatama teoseid kui m\u00f5juv\u00f5imsaid abivahendeid oluliste teemade esilet\u00f5stmiseks ja lahendamiseks. <\/p>\n\n\n\n
Samav\u00e4\u00e4rsel eesm\u00e4rgil on loodud Eesti ja Gruusia \u00fchisfilm \u201eMandariinid\u201c, kus Gruusia s\u00f5japiirkonnas elav vanem Eesti mees Ivo p\u00e4\u00e4stab kaks haavatud s\u00f5durit, kes \u00fchtlasi on omavahel vaenlased, ja p\u00f5etab neid samas majas koos. Kuigi see film on loodud pea sada aastat hiljem kui Remarque\u2019i romaan, on selle m\u00f5te ja eesm\u00e4rk samat\u00e4henduslik: n\u00e4idata ja t\u00f5sta teadlikkust, et s\u00f5da on oma olemuselt m\u00f5ttetu ja et inimlikkus peab kehtima iga rahvuse kohta. Vaadates praegust maailmapilti, tekib tahtmine arvata, et eelnimetatud teosete \u00fcllad eesm\u00e4rgid pole kahjuks t\u00e4nap\u00e4evani t\u00e4idetud, sest Ukraina ja Venemaa konflikt koos Iisraeli ja Gaza situatsiooniga on siiani probleemid, mis l\u00f5hestavad inimlikkust ja maailmarahu. Sellegipoolest on need kunstiloojad, kes s\u00f5javastaseid teoseid on kirjutanud, m\u00f5jukad liikmed meie \u00fchiskonnas, kes sisendavad tavakodanikele rahumeelseid m\u00f5tteid. <\/p>\n\n\n\n
Loojate kunstil on v\u00f5ime anda suur t\u00f5uge \u00fchiskondliku re\u017eiimi muutmiseni ja rahvusliku identiteedi v\u00e4ljakujunemiseni \u00fclimalt suurel tasandil. Alo Mattiiseni 1988. aastal loodud lauluts\u00fckkel \u201e5 isamaalist laulu\u201c sisaldab Eesti esimese \u00e4rkamisaja perioodist inspireeritud patriootlike laule, mis kujunesid laulva revolutsiooni k\u00e4igus v\u00e4ga olulisteks s\u00fcmboliteks. Neid laule laulis Eesti rahvas suurtel kogunemistel ja meeleavaldustel, protesteerimaks N\u00f5ukogude Liidu re\u017eiimi vastu. Osaliselt t\u00e4nu nendele lauludele tekkis Eesti rahva seas \u00fchine rahvuslik kuuluvustunne, mis l\u00f5ppude l\u00f5puks viis Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni. Muusika ja kunst \u00fcle\u00fcldiselt ei piirdu ainult rahvakultuuri loomisega, see v\u00f5ib m\u00f5jutada terve rahva ja riigi tulevikku. <\/p>\n\n\n\n
Loojate kunsti, nende filme, romaane, laule, v\u00f5ib pidada inimkonna universaalseks keeleks. Kunst aitab seletada ja m\u00f5ista keerulisi probleeme ning suunab autori m\u00f5tted efektiivselt laia maailma, proovides m\u00f5jutada \u00fchiskonnas toimuvat parema tuleviku nimel. Teadmine, et maailma ei kujunda ainult omakasup\u00fc\u00fcdlikud ja vaenulikud riigijuhid, vaid maailmakujundajateks saavad olla ka rahumeelsed kirjanikud, muusikud ja filmire\u017eiss\u00f6\u00f6rid, annab lootust, et inimlikkus on tulevikus veel populaarsem kui praegu. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Foto:\u00a0Tartu muusikap\u00e4evade arhiiv Juba v\u00e4ga pikka aega on inimene tahtnud olla loominguline ja lasta v\u00e4lja oma m\u00f5tted paberile. Iga\u00fcks on kunagi midagi loonud ning t\u00e4nap\u00e4eval, seoses interneti ja meedia laialdase arenguga, on \u00fclimalt kerge oma teoseid teistele esitleda. Isegi kui m\u00f5ni idee tuleb improviseerides v\u00f5i spontaanselt, on igal kirjutatud s\u00f5nal, videoklipil, fotol v\u00f5i meloodial mingi […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":2211,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-2105","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-essee"],"yoast_head":"\n