Foto: Mari-Liis Nellis (Fotoliis)<\/p>\n\n\n\n
16. m\u00e4rtsil k\u00e4isin Kuressaare Teatris vaatamas etendust \u201eAbruka s\u00f5da\u201c, kus m\u00e4ngisid Tanel Ting (Urmet), J\u00fcrgen Gansen (T\u00f5nu), Lauri Kink (Leemet), Luisa L\u00f5hmus (ajakirjanik Katre) ja Piret Rauk (ema Liisa). Lavastus kujutas Abruka saare elu l\u00e4bi huumori, vendadevaheliste pingete ja kohalike lugude, mis sisaldasid nii argip\u00e4evast elu kui ka traagilist ajalugu. Kuigi tegemist oli \u00fchevaatuselise etendusega, suutis lavastus pakkuda nii s\u00fcgavust, emotsioone kui ka m\u00f5tteainet.<\/p>\n\n\n\n
Etenduse keskmes olid vennad Urmet ja T\u00f5nu, kelle omavaheline t\u00fclitsemine oli nii pidev ja intensiivne, et sellest sai lavastuse \u00fcks l\u00e4bivaid jooni. Nende konfliktid olid \u00fchtaegu naljakad ja v\u00e4sitavad \u2013 t\u00e4pselt sellised, nagu vendade vahel p\u00e4riseluski ette tuleb. M\u00f5lemale vennale n\u00e4is meeldivat ajakirjanik Katre, mis tekitas omakorda pinget ja v\u00f5istlusmomente. Ainus teema, milles nad \u00fchel meelel olid, puudutas filosoof Leemetit, kelle \u00fcle nad \u00fchiselt muhelesid.<\/p>\n\n\n\n
Ajakirjanik Katre saabus Abrukale eesm\u00e4rgiga kirjutada artikkel Leemeti hiiglaslikust redelist. Varem oli ta kirjutanud loo juustust, n\u00fc\u00fcd aga huvitas teda midagi sootuks teistsugust. Urmet arvas, et palju p\u00f5nevam oleks kirjutada Abruka inimestest, ema Liisa aga pakkus, et k\u00f5ige olulisem on Abruka leib. Need ettepanekud peegeldasid h\u00e4sti saareelanike iseloomu \u2013 iga\u00fchel oli oma t\u00f5de ja oma lugu, mida pidada k\u00f5ige olulisemaks.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige tugevamalt j\u00e4i mulle meelde just Leemeti tegelaskuju. Alguses tundus ta veidrik, kelle \u00fcle teised nalja heitsid ja kelle m\u00f5tteid ei v\u00f5etud t\u00f5siselt. Tema filosoofilised laused, nagu \u201eme ei aja ajalugu taga, ajalugu ajab meid taga\u201c, k\u00f5lasid esialgu naljakalt ja isegi pisut \u00fclepingutatult. Kuid mida rohkem ta r\u00e4\u00e4kis, seda selgemaks sai, et tema veidrus peidab endas s\u00fcgavust. Mingil hetkel hakkas mul Leemetist isegi kahju \u2013 just selle p\u00e4rast, kuidas teised teda kohtlesid. Ta oli nagu inimene, kes elab oma maailmas, kuid kelle maailm on tegelikult palju rikkam ja tundlikum kui teiste oma. Etenduse l\u00f5puks oli Leemet muutunud lihtsaks ja l\u00f5busaks kujuks, kes puges hinge. Tema siirus ja ausus m\u00f5jusid nii loomulikult, et temast sai lavastuse k\u00f5ige inimlikum tegelane.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4itlejatest j\u00e4id mulle enim silma Tanel Ting ja J\u00fcrgen Gansen, kelle omavaheline d\u00fcnaamika oli veenev ja eluline. Nad suutsid edasi anda vendade \u00e4kilist loomust, v\u00e4ikseid solvumisi ja suurt s\u00fcdant, mis nende t\u00fclide taga tegelikult peidus oli. Nende m\u00e4ng oli usutav ja energiline, mis hoidis publiku t\u00e4helepanu kogu etenduse v\u00e4ltel. Lauri Kink Leemetina oli lavastuse filosoofiline kese. Tema rahulik olek ja s\u00fcgavad m\u00f5tted l\u00f5id kontrasti \u00fclej\u00e4\u00e4nud tegelaste k\u00e4rsitusega. Ta suutis m\u00e4ngida tegelast, kes oli korraga naljakas, traagiline ja soe \u2013 ning just see mitmekihilisus tegi tema rolli eriliseks. Ema Liisa roll oli poegi korrale kutsuda. Tema tegelaskuju t\u00f5i lavale soojust ja kodust tunnet. Ajakirjanik Katre esindas v\u00e4ljastpoolt tulijat, kes p\u00fc\u00fcdis m\u00f5ista Abruka elu ja otsustas l\u00f5puks kirjutada loo Leemeti redelist \u2013 kuigi Urmet arvas, et hoopis Abruka inimesed v\u00e4\u00e4riksid t\u00e4helepanu.<\/p>\n\n\n\n
Lavastuse \u00fcks liigutavamaid hetki oli lugu Sassist \u2013 mehest, kes lasti maha selle eest, et ta v\u00f5ttis kohalikelt elanikelt pakutud leiba. See lugu t\u00f5i lavale traagika, mis pani m\u00f5tlema, kui habras v\u00f5ib olla inimese elu ja kui s\u00fcgavalt v\u00f5ivad v\u00e4ikesed kogukonnad kanda ajaloo haavu. Mina arvan, et Sass tuli tagasi just leiva l\u00f5hna p\u00e4rast \u2013 sest leib oligi see, mis ta surmani viis. See m\u00f5te j\u00e4i mind saatma veel kaua p\u00e4rast etenduse l\u00f5ppu.<\/p>\n\n\n\n
Huumor oli lavastuse \u00fcks tugevamaid k\u00fclgi. Nalja tehti vendade t\u00fclide, Leemeti filosoofiliste \u00fctluste ja saareelanike omap\u00e4rade \u00fcle. Huumor ei olnud kunagi \u00fclepingutatud \u2013 pigem loomulik osa tegelaste igap\u00e4evaelust. See aitas tasakaalustada t\u00f5sisemaid teemasid ja hoidis publiku meeleolu kergena.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5ttes j\u00e4ttis \u201eAbruka s\u00f5da\u201c mulle sooja ja m\u00f5tlemapaneva mulje. See oli lavastus, mis pani naerma, aga ka vaikseks j\u00e4\u00e4ma. V\u00f5tan kaasa m\u00f5tte, et iga inimene on oma lugu ning kui neid lugusid ei r\u00e4\u00e4gita, kaovad need. Lavastus oli \u00fcllatavalt aktuaalne \u2013 ka t\u00e4nap\u00e4eval on oluline m\u00f5ista, kust me tuleme, ja miks inimeste lood v\u00e4\u00e4rtuslikud on. Soovitaksin seda etendust kindlasti teistele, eriti neile, kes hindavad huumori ja ajaloo p\u00f5imumist ning v\u00e4ikeste kogukondade suuri lugusid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Foto: Mari-Liis Nellis (Fotoliis) 16. m\u00e4rtsil k\u00e4isin Kuressaare Teatris vaatamas etendust \u201eAbruka s\u00f5da\u201c, kus m\u00e4ngisid Tanel Ting (Urmet), J\u00fcrgen Gansen (T\u00f5nu), Lauri Kink (Leemet), Luisa L\u00f5hmus (ajakirjanik Katre) ja Piret Rauk (ema Liisa). Lavastus kujutas Abruka saare elu l\u00e4bi huumori, vendadevaheliste pingete ja kohalike lugude, mis sisaldasid nii argip\u00e4evast elu kui ka traagilist ajalugu. Kuigi […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":2175,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[64],"tags":[],"class_list":["post-2108","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvustus"],"yoast_head":"\n