Foto: Frank R\u00f6th<\/p>\n\n\n\n
Tarbimis\u00fchiskond on v\u00e4ljend, mida kuulsin nooremana veel \u00fcpris igap\u00e4evaselt ja eeldasin, et s\u00f5na on kasutusse v\u00f5etud eelmiste sajandite Ameerikas, kus tootmine kasvas h\u00fcppeliselt ning kodanike elusid hakkas iseloomustama raha silmas pidades \u00fcpriski l\u00fchike n\u00f5iaring: magamine, teenimine, kulutamine, magamine ja nii edasi. Tarbimisharjumused on inimkonda iseloomustav joon, mis on pidevas muutumises ning enamjaolt kujundab seda \u00fcmbritsev keskkond, kuid l\u00f5plik s\u00f5na j\u00e4\u00e4b iseseisvalt m\u00f5tlevate inimestena siiski meile endile. Muidugi m\u00e4ngib otsuse langetamisel oma osa sotsiaalmeedia arvamus tootest ja muud \u00fchiskondlikud faktorid, kuid eelk\u00f5ige on ostetava tarbekauba kogus ja kvaliteet m\u00e4\u00e4ratletud raha hulgaga, mis ostjal parasjagu kasutada on. <\/p>\n\n\n\n
Keskmisel inimesel v\u00f5ib raha igakuiselt k\u00e4es olla just nii palju, et t\u00e4ita oma p\u00f5hivajadused s\u00f6\u00f6gi, kodu ja riiete n\u00e4ol, millest heal juhul j\u00e4\u00e4b \u00fcle tagasihoidlik summa k\u00f5rvalepanekuks v\u00f5i lisakulutusteks. M\u00f5ndadel \u00fcksikisikutel on aga pidevalt arvel nii meeletud summad, et elementaarsed ostud moodustavad nende kulutustest vaid minimaalse hulga. Maailmakuulus jalgpallur Cristiano Ronaldo on Ameerika jutusaates seoses Kuldpalli v\u00f5itmisega naljaga pooleks maininud, et ei teagi t\u00e4pselt, mitut autot ta hetkel omab. Tema puhul on selleks olemas v\u00f5imalus k\u00f5rge palga n\u00e4ol, mida talle on makstud erinevate klubide poolt juba k\u00fcmneid aastaid, kuid iga teine inimene selliseid kulusid lubada ei saaks. Loomulikult ei saa v\u00e4ita, et taolise finantsi olemasolul poleks igal kodanikul garaa\u017eit\u00e4it s\u00f5iduriistu, kuid sellest j\u00e4\u00e4b ka parima tahtmise juures puudu k\u00f5igil peale v\u00e4heste \u00f5nnelike. <\/p>\n\n\n\n
Viimasel ajal on p\u00e4evakajaliseks saanud tootmise v\u00e4hendamine looduse heaks, milleks propageeritakse niinimetatud teise ringi toodete soetamist, olgu selleks siis riided, autod, raamatud v\u00f5i muu selline. Kui aga v\u00f5imalused on suured, kaob tihti perspektiiv ja kasutatud kauba ostmine tundub lihtsalt m\u00f5ttetu. Ameerika suunamudija Ava Rae postitas 2024. aasta suvel oma Youtube\u2019i kanalile t\u00e4ispika video, kus n\u00e4itas oma pappkaste maast laeni t\u00e4is tuba. Pakkide sisuks olid br\u00e4ndiriided, mis talle erinevatelt sponsoritelt ja muudelt firmadelt suve jooksul saadetud oli. Neiu ei maininud sealjuures kordagi, et ta m\u00f5ningaid neist \u00e4ra annaks, vaid pigem muretses, et kapis hakkab vaikselt ruumi v\u00e4heks j\u00e4\u00e4ma. Iga laialdaste rahaliste v\u00f5imaluste osaks saanud inimese elus toovad need endaga kaasa suured muutused ja lapsest saadik suunamudija elu tunda saanud noore jaoks on kasv\u00f5i 20-aastaselt juba kujunenud v\u00e4lja tarbimismuster, mida hiljem neetult raske muuta on. Sotsiaalmeedias taolist suhtumist levitades muutub see aga normaalsuseks ka suure hulga teiste noorte inimeste seas ning m\u00f5jutab omakorda nende tarbimisega seotud harjumusi. <\/p>\n\n\n\n
Osta saab raha eest ja ostmine on inimkonnal veres \u2013 raha ongi ju l\u00f5puks ostmiseks m\u00f5eldud. Osta ei saa aga rohkem kui on raha, ja just see on peamine faktor, mis m\u00f5jutab mida, kuidas ja kuipalju soetatakse. V\u00f5in endale ette kujutada igal \u00f6\u00f6sel, et ostan endale viissada luksusjahti, kuid kui ma p\u00e4riselt seda teha ei saa, ei kujune see kunagi minu harjumuseks ja igap\u00e4evaseks standardiks. V\u00f5imalused on tarbimise algus, keskpaik ja kunagi ilmselt ka l\u00f5pp.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Foto: Frank R\u00f6th Tarbimis\u00fchiskond on v\u00e4ljend, mida kuulsin nooremana veel \u00fcpris igap\u00e4evaselt ja eeldasin, et s\u00f5na on kasutusse v\u00f5etud eelmiste sajandite Ameerikas, kus tootmine kasvas h\u00fcppeliselt ning kodanike elusid hakkas iseloomustama raha silmas pidades \u00fcpriski l\u00fchike n\u00f5iaring: magamine, teenimine, kulutamine, magamine ja nii edasi. Tarbimisharjumused on inimkonda iseloomustav joon, mis on pidevas muutumises ning enamjaolt […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":2222,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-2114","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-essee"],"yoast_head":"\n