Eesti hariduss\u00fcsteemis on mitu viga, kuid \u00fcks silmatorkavamatest on kohustusliku kirjanduse korraldus. Teoreetiliselt on \u00f5pilaste lugema innustamine imeline idee, aga praktikas ei tule see sugugi lihtsalt v\u00e4lja. Iseseisvalt on noorel raske leida motivatsiooni, v\u00f5tta raamat k\u00e4tte ja lugeda; tunni siseselt ei ole piisavalt aega, et teoseid s\u00fcvenenult k\u00e4sitleda. Hobist ja enesearendamisest saab t\u00fc\u00fctu hinne ja noor kaotabki igasuguse huvi kirjanduse vastu. <\/p>\n\n\n\n
Mina olen ise selle stsenaariumi elustumist n\u00e4inud nii enda kui mitme teise \u00f5pilase puhul. Ma ei oska pakkuda v\u00e4lja mingit elumuutvat lahendust \u00e4hvardavale poolkirjaoskamatusele, seevastu saan ma aga meelde tuletada olukorda, mis tegi lugemise mulle s\u00fcdamel\u00e4hedaseks. P\u00f5hikooli\u00f5pilasena otsustasin l\u00f5puks ometi lugeda l\u00e4bi \u00fche kohustusliku kirjanduse raamatu. Teose nimi ei ole mul enam meeles. Siiski m\u00e4letan, et see meeldis mulle nii v\u00e4ga, et l\u00e4ksin peale tundi \u00f5petajaga sellest raamatust l\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4kima. Minu huvist innustatuna soovitas ta \u00fche naljaka nimega mehe raamatut. Esmakordsel lugemisel ei avaldanud \u201eV\u00f5\u00f5ras\u201c mulle just liiga suurt muljet. See oli l\u00fchike raamat ja kuigi ma tabasin \u00e4ra, et mingi s\u00fcgavam s\u00f5num oli nii orb Meursaulti tegudes kui tema \u00fcksk\u00f5ikses iseloomus, ei saanud ma sellest aru. Lugesin raamatu l\u00e4bi ning elu l\u00e4ks edasi. Ootamatult m\u00f5istsin m\u00f5ni kuu hiljem, et m\u00f5tlesin Meursaultist ja naljaka nimega h\u00e4rrast, kes \u201eV\u00f5\u00f5ra\u201d kirjutas, iga p\u00e4ev. Siiamaani ei ole ma suutnud Camus\u2019d enda hingest v\u00e4lja juurida.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Albert Camus\u2019d tuntakse peamiselt Prantsuse kultuuritegelasena, mida ei saa pahaks panna, kuna tema juured ulatuvadki Prantsusmaale ja isegi kaugemale Hispaaniasse Baleari saartele. Camus\u2019 pere elas siiski koloniaalses Al\u017eeerias vaeses t\u00f6\u00f6lispiirkonnas. Isa Lucien suri enne poja esimest s\u00fcnnip\u00e4eva esimeses maailmas\u00f5jas ning ema oli haiguse t\u00f5ttu kurt ja suuresti tumm. Vaesus ei v\u00f5imaldanud noorel poisil haridust omandada, aga \u00f5petajad panid tema erakordseid v\u00f5imeid siiski t\u00e4hele. 18-aastaselt haigestus Camus l\u00fctseumis \u00f5ppides tuberkuloosi, mis oli Al\u017eeeria vaestele kindel surmaotsus. Ravi sai Camus ainult t\u00e4nu sellele, et ta isa oli s\u00f5jas surnud. Vaesuse, tuberkuloosihoogude ja s\u00f5ja vahel p\u00f5genes Camus Prantsusmaale. Tal oli juba noorest east olnud suur huvi kirjutamise vastu, aga alles Pariisis k\u00fcpsesid ta teosed suursugusteks. Natsi-Saksamaa v\u00f5imule vastu hakkamine oli juba Al\u017eeerias p\u00f5lismoslemite \u00f5iguste eest seisnud Camus\u2019le loomulik tee. Tema populaarsus kasvas, kuid kasvas ka kriitika tema hoiakute vastu. Kommunismist ja NSV Liidu sunnit\u00f6\u00f6laagritest algasid kokkup\u00f5rked teiste Prantsuse intellektuaalidega, mis \u00e4genesid nii mitmes suunas, et Camus sama h\u00e4sti kui visati nende seast v\u00e4lja. Vaatamata vastuoludele v\u00f5itis Camus Nobeli preemia ja j\u00e4tkas oma t\u00f6\u00f6d, kuni suri ootamatult 1960. aastal 46-aastasena auto\u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel. <\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nap\u00e4eva lugejaskonnale on Camus pigem tuntud oma ilu- v\u00f5i n\u00e4itekirjanduse kaudu, kuid l\u00e4bi ajaloo on ta olnud ka t\u00e4htis poliitiline figuur ja eksistentsialistlik filosoof. Camus\u2019l on hetkel sotsiaalmeedia platvormidel levivate internetimeemide t\u00f5ttu noorema generatsiooni seas omamoodi renessansiperiood. Illustratsioon kivi m\u00e4kke l\u00fckkavast Sisyphosest sellele lisatud k\u00f5iksugu siltidega on igale netisurfajale tuttav. Suuresti on Albert Camus\u2019 essee \u201eSisyphose m\u00fc\u00fct\u201d p\u00f5hjus, miks see populaarsust kogus. Paraku ei oska suur osa Eesti noori temast ilmselt mitte midagi arvata, aga mina oskan ja minul on tema kohta v\u00e4ga palju arvamusi. <\/p>\n\n\n\n
Esmapilgul ei j\u00e4\u00e4 Albert Camus Tammsaare peal \u00fcles kasvanud eestlastele eriti silma, kuna tema k\u00e4ekiri on stiili poolest nii-\u00f6elda bee\u017e. Liialdatult ekstravagantsete omaduss\u00f5nadega kaunistatud nii-\u00f6elda lillade proosateksidega v\u00f5rreldes on bee\u017eis kirjutamisstiilis t\u00e4htis l\u00fchidus ja sisutihedus: l\u00fchikesed kirjeldused, lihtne struktuur, kerged laused, v\u00e4he k\u00f5nekujundeid. Camus kasutab seda taktikat v\u00e4ga t\u00f5husalt, kuid ainult ilukirjandusteostes. Arusaadavalt on igal inimesel on oma maitse, aga noorel on tihti sellist raamatut m\u00f5nusam lugeda. Loomulikult ei t\u00e4henda see, et v\u00e4heste s\u00f5nadega j\u00e4\u00e4b m\u00f5ttes jooksev pilt elutuks, sest Camus\u2019 m\u00e4lu on midagi, mida kadestada. Tal on imeline v\u00f5ime meenutada hetki oma lapsep\u00f5lvest Al\u017eeerias, justkui need oleks lugeja enda omad. <\/p>\n\n\n\n
Camus on minu lemmikkirjanik kasv\u00f5i juba seet\u00f5ttu, et tema raamatuid lugedes ei ole v\u00f5imalik mitte tunda tema k\u00e4tt seda lugu kirjutamas. Tema kirjanduses eksisteerib eriskummaline tundlikkus. T\u00fckike Camus\u2019st on igas tema tegelases ja mida rohkem tema teoseid k\u00e4sitleda, seda selgemaks ja tuttavamaks ta saab. Iga tegelane on samas ka peegeldus igast s\u00f5brast ja armukesest, kes Camus\u2019 s\u00fcdames t\u00e4htsad olid. Vaesuses ja surmast \u00fcmbritsetuna \u00fcles kasvanud Camus kirjutab v\u00e4rskendavalt siira ja sooja inimlikkusega. Sellep\u00e4rast ongi tema lood nii elu t\u00e4is. Ta ei aja asju ega teksti keeruliseks. Ta elas ja annab edasi inimese elu, mis on tihti t\u00e4is surma, morbiidsust, universumi \u00fcksk\u00f5iksust ning mis k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 armastust. <\/p>\n\n\n\n
Kui see jutt sind \u00e4ra v\u00f5lus, siis loomulikult saan soovitada ka Camus\u2019 teoseid igale maitsele. Tema filosoofilise ja poliitilise poole avastamiseks soovitan alustada esseedega nagu \u201ePahupool ja p\u00e4ripool\u201c, \u201ePulmad\u201c, \u201eSisyphose m\u00fc\u00fct\u201c, \u201eM\u00e4ssav inimene\u201c ja \u201eSuvi\u201c. N\u00e4idendid \u201eCaligula\u201c ja \u201eArusaamatus\u201c v\u00e4ljendavad loomulikult samuti Camus\u2019 filosoofiat, aga t\u00e4htsad on ka s\u00fc\u017eeed, mis on m\u00f5lemas suisa vapustavad. V\u00f5imalusel soovitan neid teatrilaval vaadata. Kuid kui oled pigem huvitatud belletristikast, on hea alustada romaaniga \u201eV\u00f5\u00f5ras\u201c ja lugeda siis \u201eKatku\u201c. \u201eLangus\u201c, \u201eEsimene inimene\u201c ja \u201e\u00d5nnelik surm\u201c on keerulisemad romaanid, sest need eeldavad teadmisi Camus\u2019 eluloost, kuid on huvitavad ka iseseisvalt. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti hariduss\u00fcsteemis on mitu viga, kuid \u00fcks silmatorkavamatest on kohustusliku kirjanduse korraldus. Teoreetiliselt on \u00f5pilaste lugema innustamine imeline idee, aga praktikas ei tule see sugugi lihtsalt v\u00e4lja. Iseseisvalt on noorel raske leida motivatsiooni, v\u00f5tta raamat k\u00e4tte ja lugeda; tunni siseselt ei ole piisavalt aega, et teoseid s\u00fcvenenult k\u00e4sitleda. Hobist ja enesearendamisest saab t\u00fc\u00fctu hinne ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":2177,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[50],"tags":[],"class_list":["post-2118","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"yoast_head":"\n