Sa n\u00e4ed ju alati, et teistega juhtub. Vigastus, ma m\u00f5tlen. Sa vaatad videot, loed artiklit v\u00f5i laigid postitust, v\u00f5ib-olla saadad isegi teele ka m\u00f5ne \u201eSaa kiirelt terveks!\u201d soovi ning l\u00e4hed oma eluga edasi. Aga ega sa siis ei arva kunagi, et see p\u00e4riselt ka sind kunagi m\u00f5jutab. Inimesed lihtsalt kas ei julge v\u00f5i ei taha sellele m\u00f5elda, et v\u00f5ivad sattuda samasuguse eba\u00f5nne ohvriks. Kuid kuna \u00f5nnetus t\u00f5epoolest ei h\u00fc\u00fca tulles, siis ei olegi v\u00f5imalik seda ette n\u00e4ha \u2013 oled lihtsalt \u00fchel hetkel seesama inimene samas olukorras, millest sotsiaalmeedias v\u00f5i lehes lugesid. Ega mina ka kunagi ei arvanud, et minuga see juhtub, aga siin ma olen. <\/p>\n\n\n\n
Aga alustame hetkest, mil see k\u00f5ik algab \u2013 \u00fcks saatuslik kukkumine, vale liigutus v\u00f5i puhas eba\u00f5nn ja ongi k\u00f5ik. \u00dchel hetkel annad endast parima, tehes seda, mida armastad, kuid j\u00e4rgmisel l\u00e4bib keha terav valu ja saad koheselt aru, et midagi on ikka v\u00e4ga valesti. K\u00f5ik loodaks sellisel hetkel, et \u00e4kki pole ikka nii hull ja ju olen kahe n\u00e4dala p\u00e4rast platsil tagasi, kuid m\u00f5nel korral on sul t\u00e4pselt piisavas koguses eba\u00f5nne, et platsile j\u00e4\u00e4b pikemat aega tagasi astumata. Kui siis l\u00f5puks ka arstilt suurematele hirmudele kinnitust saad, muutub k\u00f5ik korraga justkui uduseks. Mis m\u00f5ttes see juhtus minuga? Miks see pidi just praegu juhtuma? Oleksin ma ainult selle sammu tegemata j\u00e4tnud\u2026 Sellistel hetkedel on keeruline m\u00f5ista, et tegelikult tuled sa ju sellest veel v\u00e4lja, sest hirm v\u00f5tab \u00fcle ja panebki inimest tundma, et on lootusetus olukorras. See ongi loomulikult v\u00e4ga keeruline, eriti kui suure osa oma ajast spordile p\u00fchendanud oled, sest kes sa siis ilma selleta oled? Tihti j\u00e4etakse sellele k\u00fcsimusele vastamata hetkeni, mil ollakse selleks sunnitud. <\/p>\n\n\n\n
Esimesed p\u00e4evad ja vahel ka n\u00e4dalad peale oma l\u00e4hituleviku saatusest teada saamist on \u00fcsna veidrad. L\u00e4heksid trenni, aga ei saa. Jookseksid, l\u00e4heksid j\u00f5usaali, kasv\u00f5i h\u00fcppaksid, aga ei saa. Keeruline on. Siis l\u00e4heb see algusfaas m\u00f6\u00f6da. K\u00f5ik on halvasti, aga sa oled sellega juba leppinud. Mis n\u00fc\u00fcd? Olenevalt sellest, palju sul vedas v\u00f5i ei vedanud, on sul n\u00fc\u00fcd kolm edasist v\u00f5imalikku rada: <\/p>\n\n\n\n
1. Sa p\u00e4\u00e4sesid \u00f5nnelikult \u2013 puhkad paar n\u00e4dalat kodus ja jooksed sama r\u00f5\u00f5msalt trenni tagasi. <\/p>\n\n\n\n
2. Sul vedas, kuid mitte liiga palju \u2013 oled kodus kauem, puhkad kauem, teed harjutusi, et vigastus paraneks ja liiga igavaks ei l\u00e4heks ning l\u00e4hed siis hiljem tagasi trenni. <\/p>\n\n\n\n
3. Sul ikka \u00fcldse ei vedanud \u2013 tegid midagi olulist katki, pead minema operatsioonile ja oled mitu-mitu kuud platsilt eemal ja taastud. <\/p>\n\n\n\n
Pean kahjuks t\u00f5dema, et mul endal sel p\u00e4eval ei vedanud ikka \u00fcldse. <\/p>\n\n\n\n
Keegi ei tule sulle \u00f5petama, kuidas su elu v\u00e4lja n\u00e4gema hakkab. Sellega peab lihtsalt hakkama saama. Taastumine on \u00fcks vigastuse pikemaid ja t\u00fc\u00fctumaid osasid. See ei ole sirgjooneline ja paneb sind pidevalt tundma, nagu oleksid tagasi esimesel ruudul. Kuid t\u00e4htsaim ongi j\u00e4rjepidevus, sest ega keegi ei ootagi sinult ideaalset tulemust, vaid tahet teha k\u00f5ik, et naasta sinna, kus varem olid. Ja just see tahe j\u00f5uda tagasi ongi see, mis sind v\u00f5imalikult sirgel teel hoidma peaks. Julgen v\u00e4ita, et see on midagi, mida on peaaegu v\u00f5imatu k\u00f5rvalt m\u00f5ista, kui sa seda kogenud ei ole. <\/p>\n\n\n\n
Kuid suurim muutus, mis vigastusega kaasas k\u00e4ib, on m\u00f5istmine, kui paljusid asju sa varem iseenesestm\u00f5istetavatena v\u00f5tsid. Kui kord karkudest loobuda saad, siis on k\u00f5ndimine suur v\u00f5it. Kui l\u00f5puks s\u00f6rkida saad, tundub see nagu suurim saavutus, h\u00fcppamisest r\u00e4\u00e4kimata. See on v\u00e4ga, v\u00e4ga keeruline teekond, aga see paneb sind tundma t\u00f5eliselt suurt r\u00f5\u00f5mu v\u00e4ikestest v\u00f5itudest. \u00dcht\u00e4kki m\u00f5istad, kui hea sul tegelikult varem oli ja kui v\u00e4ga sa tahaksid selleni tagasi j\u00f5uda. \u00d5nneks on aga t\u00f5siasi see, et tunneli l\u00f5pus on alati valgus, olenemata tunneli pikkusest. Vigastus v\u00f5ib tulla, kuid sama kindlalt tuleb ka hetk, mil oled uuesti sina ise ja sellest saab vaid lugu, mida m\u00f5ne aasta p\u00e4rast platsi k\u00f5rval pingil vett juues meenutad. Ma r\u00e4\u00e4giks loomulikult ka sellest, kuidas l\u00f5puks platsil tagasi olla on ja kuidas sellise takistuse l\u00e4bimine inimest sisimas muudab, kuid pean selle teekonna esmalt ise l\u00e4bi tegema \ud83d\ude42 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Sa n\u00e4ed ju alati, et teistega juhtub. Vigastus, ma m\u00f5tlen. Sa vaatad videot, loed artiklit v\u00f5i laigid postitust, v\u00f5ib-olla saadad isegi teele ka m\u00f5ne \u201eSaa kiirelt terveks!\u201d soovi ning l\u00e4hed oma eluga edasi. Aga ega sa siis ei arva kunagi, et see p\u00e4riselt ka sind kunagi m\u00f5jutab. Inimesed lihtsalt kas ei julge v\u00f5i ei taha […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":2243,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[52],"tags":[],"class_list":["post-2121","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kogemus"],"yoast_head":"\n