T\u00f5en\u00e4oliselt m\u00e4letame k\u00f5ik aega, kui olime koolieelikud ning vaatasime alt \u00fcles esimesse klassi minejatele. Nad tundusid seisvat k\u00f5rgemal ning olevat kuidagi eriliselt asjalikud, ilmselt andis pildile juurde nende seljas rippuv mitmekilone ranits. Veidikese aja p\u00e4rast, kui ise p\u00f5hikoolis k\u00e4isime, j\u00e4lgisime p\u00f5nevusega \u00fcheksandikke, kes eksamiteks ning g\u00fcmnaasiumi sisseastumiskatseteks valmistusid ja m\u00f5tlesime, et nad on nii suured, nii \u00e4gedad. Kui m\u00e4rkamatult ise p\u00f5hikooli l\u00f5puklassi j\u00f5udsime, j\u00e4id meile silma g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilased. T\u00e4iesti teise tasemega \u00f5piasutus ja nemad juba \u00f5pivad seal … Peagi j\u00f5udsime ka sinna v\u00e4lja ning ettepoole vaadates paistis 12. klass. Selle \u00f5pilased tundusid juba t\u00e4iskasvanutena, midagi kauget ja k\u00e4ttesaamatut, millest k\u00fcmnendikena v\u00f5isime ainult unistada. N\u00fc\u00fcd, mu kallid lennukaaslased, olemegi siin. Seda meenutavad meile vahel esimese korruse klassiakendest m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndivad algklasside poisid ja t\u00fcdrukud, kes suurte silmadega meie \u00f5pit\u00f6\u00f6d uudistavad. Meie olime nemad ja kunagi on nemad meie. <\/p>\n\n\n\n
Oleme l\u00f5petamas keskkooli ja omandamas keskharidust, kuid siin see k\u00f5ik veel ei l\u00f5pe. Ees on omamoodi k\u00f5ige hirmsam periood, sest varem polnud suurt valikut \u2013 kooli pidi minema nii v\u00f5i teisiti \u2013 kuid m\u00f5ne kuu m\u00f6\u00f6dudes, kui eksamid on tehtud ja diplom k\u00e4tte saadud, peab k\u00fcsima endalt tuhandeid k\u00fcsimusi. Mida ma edasi teen? Kelleks tahan saada? Kuhu minna? L\u00f5puks loomulikult ka k\u00f5igi dilemmade esivanem: kes ma \u00fcldse olen?\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks ei pea ma lugu eneseabi\u00f5pikutest ega nende kirjutamisest, nii et kui soovisite samm-sammult juhist, kuidas leida endale sobiv tegevus peale g\u00fcmnaasiumit, olete valesse kohta sattunud. V\u00e4him, mida saan teha, on juhtida t\u00e4helepanu optsioonidele, mille seast peaks idee poolest peale 20. juunit midagi v\u00e4lja valima, ning kirjutada s\u00f5nu, millest heal juhul m\u00f5ni lugeja endale inspiratsiooni ja julgustust v\u00f5iks leida. <\/p>\n\n\n\n
Esimene v\u00f5imalus on minna \u00fclikooli. Mida \u00f5ppima? Midagi, mis mind huvitab. Mis mind huvitab? Kui selle k\u00fcsimusele on kindel vastus teada, v\u00f5ib hakata juba valitud \u00f5ppeasutusele motivatsioonikirja kirjutama, sest olukord on l\u00e4bim\u00f5eldud, planeeritud ja \u00fcldiselt suurep\u00e4rane! Poisid peavad suure t\u00f5en\u00e4osusega mingil hetkel minema kaitsev\u00e4kke, mis l\u00fckkab nende jaoks otsuse tegemist veidi edasi, kuid alati saavad nemad arhiividest \u00fcles otsida ,,Silmapiiri\u201c 2025. aasta novembri v\u00e4ljaande ka siis, kui Saaremaa G\u00fcmnaasium on ammu l\u00f5petatud, et ammutada ideid ja m\u00f5tteid edasiseks. <\/p>\n\n\n\n
Arvatavasti siiski selliseid, kes hetkega \u00f6elda oskavad, kuhu nad edasi \u00f5ppima minna tahavad, on pigem v\u00e4he, ja neil pole ju \u00fcldse abi vajagi. Siinkohal v\u00f5in enesekindlalt v\u00e4ita, et hirmu ning mahaj\u00e4\u00e4must karta pole tarvis, sest suurem osa meie lennukaaslastest seisab \u00fche ja sama probleemi ees isegi, kui nad seda v\u00e4lja paista ei lase. Lisaks on see puhas normaalsus, sest \u00fche noore inimese k\u00fcpsemist ja eneseleidmist ei saa sundida k\u00e4ima keskkooli l\u00f5ppemise r\u00fctmis. Siit minu soovitus ja m\u00f5ttek\u00e4ik: nii palju kui v\u00f5imalik tuleks edasi l\u00fckata drastiliste otsuste langetamist, kui selleks ei olda mentaalselt valmis. Tunnen mitmeid andekaid inimesi, kes on karj\u00e4\u00e4riredelil p\u00fcrgimist aeglustanud mitme aasta jagu \u00f5ppega aines, mis liiga kiiruga valitud sai ning l\u00f5puks t\u00f5estas end olevat indiviidile t\u00e4iesti sobimatu. <\/p>\n\n\n\n
Tsiteerides Tanel Padarit, siis enne valiku langetamist tuleb ,,v\u00f5tta aega veidi ringi vaadata\u201c, et \u00f5ppida end tundma ning saada vastus k\u00fcsimusele, kes p\u00e4riselt olen. Ihnuskoidele, kes v\u00e4idavad vastu, et aeg on raha, vastan rahulikult, et elu on liiga l\u00fchike, et seda raisata millegi peale, mis inimest ei huvita v\u00f5i talle ei sobi. Seega, armsad lennukaaslased, hoidke oma hobuseid, sest kui aeg on k\u00e4es, kappavad nad sellev\u00f5rra kiiremini, k\u00f5rgemale ja kaugemale.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
T\u00f5en\u00e4oliselt m\u00e4letame k\u00f5ik aega, kui olime koolieelikud ning vaatasime alt \u00fcles esimesse klassi minejatele. Nad tundusid seisvat k\u00f5rgemal ning olevat kuidagi eriliselt asjalikud, ilmselt andis pildile juurde nende seljas rippuv mitmekilone ranits. Veidikese aja p\u00e4rast, kui ise p\u00f5hikoolis k\u00e4isime, j\u00e4lgisime p\u00f5nevusega \u00fcheksandikke, kes eksamiteks ning g\u00fcmnaasiumi sisseastumiskatseteks valmistusid ja m\u00f5tlesime, et nad on nii suured, […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":2392,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[],"class_list":["post-2309","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-noored"],"yoast_head":"\n