Noor peab \u00f5ppima nii Eestis kui v\u00e4lismaal, minu seisukoht ongi see, et osa \u00f5pingutest v\u00f5ikski toimuda ikkagi kuskil mujal, mitte ainult Eesti riigis. See avardab silmaringi ja noor saab aru sellest maailmast tunduvalt paremini. V\u00f5ib-olla tagasi tulles Eestisse oskab ka paremini j\u00e4lgida neid arenguid ja s\u00fcndmusi poliitikuna, et kuidas m\u00f5istlikud otsused teha.<\/p>\n\n\n\n
Miks peaks siis ikkagi \u00fcks eesti noor, kes l\u00e4ks v\u00e4lismaale \u00f5ppima, tagasi tulema?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et tagasi tuleb tulla ainult sel p\u00f5hjusel, et sa suudad siin midagi paremaks teha, ja et sa tunnetad ka ise, et oled v\u00f5imeline Eesti riigis midagi muutma ja korda saatma. V\u00f5ib-olla kaugetes maailma avarustes see teadmine kohale j\u00f5uabki. Ma arvan, et just see peakski olema \u00fcks m\u00f5juvamaid p\u00f5hjuseid. Sa tuled ja tahad Eesti riiki paremaks teha ning tasuks on, mitte k\u00fcll palga n\u00e4ol alati, vaid see tunnetus, et sinust s\u00f5ltub midagi.<\/p>\n\n\n\n Sa tuled ja tahad Eesti riiki paremaks teha ning tasuks on, mitte k\u00fcll palga n\u00e4ol alati, vaid see tunnetus, et sinust s\u00f5ltub midagi.<\/p>\u2014 Alar Karis<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n J\u00e4tkates haridusega, haridus- ja teadusministeeriumi plaan kaotada p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamitelt l\u00e4vend on p\u00f5hjustanud vaidlusi. Mida arvate teie haridus- ja teadusministeeriumi kavatsusest?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma arvan, et see ei ole tekitanud vaidlusi, vaid pigem diskussiooni ja diskussioon on oluline. K\u00e4igu pealt \u00f6elda, mis on \u00f5ige, mis on vale, on raske, aga ma olin haridusjuhtide konverentsil ja seal oli seesama teema \u00fcleval. Jutt oli PISA testidest, mis iseenesest on ka eksam. K\u00fcsimus ongi selles, et mismoodi me teeme p\u00f5hikooli l\u00f5pueksameid v\u00f5i eksameid \u00fcldse. Minu arvates v\u00f5iks p\u00f5hikooli t\u00f5epoolest l\u00f5petada ilma eksamiteta, aga ma arvan, et mingisugune hindamine peaks ikkagi olema. K\u00fcll mitte \u00fche aine p\u00f5hine, vaid pigem integreeritud, mida ei saa treenida, kuna sa ikkagi kasutad neid teadmisi, mis sul p\u00f5hikoolis on saadud ja p\u00fc\u00fcad vastata nendele k\u00fcsimustele, mis t\u00f6\u00f6s on esitatud. Ma \u00fctlen veelkord, seda ei saa treenida, see peab tulema sul iseenesest, siis saad ise ka aru, kus sa oled, kus antud kool on ja l\u00f5puks, kus Eesti riik on.<\/p>\n\n\n\n \u00dclikoolide rektorid keelduvad halduslepingutele alla kirjutamast seni, kuni k\u00f5rgharidus ei saa lisarahastust. Kuidas oleme j\u00f5udnud hetke, et hariduse v\u00e4\u00e4rtuse t\u00f5estamiseks peab haridusvaldkond suhtlema valitsusega l\u00e4bi ultimaatumite?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See ei ole esimene kord, kus l\u00e4bi nii-\u00f6elda ultimaatumite suheldakse. Diskussioonid haridusministeeriumiga k\u00f5rghariduse rahastamise \u00fcle on pidevad, kogu aeg on olnud, kas siis \u00fcmber teaduse v\u00f5i k\u00f5rghariduse v\u00e4hese rahastamise. Mina olen olnud rektor, kui toimus diskussioon valitsusega vahetult enne valimisi. Muide, toona t\u00f5steti k\u00f5rghariduse rahastamist mituk\u00fcmmend protsenti.<\/p>\n\n\n\n Siin v\u00f5ib-olla ongi n\u00f5u: kuna praegu on tulemas valimised, on v\u00f5imalik see k\u00fcsimus teravalt esile t\u00f5sta, mida on ka tehtud ja on saadud vastus tegelikult ka ministrilt. Ta on \u00f6elnud, et ta saab probleemist aru ja p\u00fc\u00fcab seda lahendada l\u00e4bi eelarve protsessi, mis toimub, k\u00fcll mitte praegu, vaid natuke hiljem. Niisiis ma arvan, et lahendus kindlasti leitakse, ega see n\u00fc\u00fcd \u00fclikooli seisma ei pane, et praegu ei ole seda lepingut s\u00f5lmitud.<\/p>\n\n\n\n Ma m\u00f5tlengi, et kui me r\u00e4\u00e4gime \u00fchiskonnast kui tervikust, kas me peaksime \u00fcldse omavahel suhtlema kergelt utreerides ultimaatumitega v\u00f5i peaks hariduse v\u00e4\u00e4rtustamine tulema poliitikutelt iseenesest?<\/strong> <\/p>\n\n\n\n Eks nad v\u00e4\u00e4rtustavadki, ma arvan, sest k\u00f5ik nad on ju haritud inimesed, enamuses. K\u00fcsimus on pigem selles, et valdkondi, mida v\u00e4\u00e4rtustada ja mis on olulised poliitika jaoks, on palju. Nagu te v\u00e4ga h\u00e4sti teate, poliitik loeb h\u00e4\u00e4li ja vaatabki, kus on h\u00e4\u00e4li k\u00f5ige rohkem ja kus on v\u00e4hem. \u00dchel hetkel tekivadki teravad teemad, mis v\u00f5ib-olla ei ole h\u00e4\u00e4ltelugemise k\u00e4igus esile kerkinud, aga samal ajal on Eesti riigi jaoks v\u00e4ga olulised.<\/p>\n\n\n\n \u00dclikooliga j\u00e4tkates, suur osa Eesti doktorantidest t\u00f6\u00f6tab \u00f5pingute k\u00f5rvalt t\u00e4iskohaga, sest riiklik stipendium ei ole piisav. P\u00e4rast doktorantuuri l\u00f5petamist pole alati erialast t\u00f6\u00f6d v\u00f5imalik leida. Miks peaks \u00fcks eestlasest noor teadlane niiviisi tahtma teadust Eestis teha?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui mina teadust tegin, \u00f5igemini teaduskraadi tegin, siis ma t\u00f6\u00f6tasin, aga seal oligi see vahe, et ma t\u00f6\u00f6tasin selles valdkonnas, milles ma tegin kraadi. Ma arvan, et see peakski nii olema, et sa t\u00f6\u00f6tad k\u00fcll t\u00e4iskohaga, aga see on seotud sinu erialaga, sinu kraadiga ja see pigem aitab sul seda kraadi kiiremini valmis saada.<\/p>\n\n\n\n Kraadi tegemine ongi natuke sinus endas kinni: sul kas on soovi seda kraadi teha v\u00f5i ei ole, sest see on ikkagi valdkond, mis tuleb sinu seest – sa tahad teha, sind huvitab see. Teaduse tegemisel ongi suureks v\u00f5luks vabadus teha seda, mis sind t\u00f5esti huvitab.<\/p>\n\n\n\n Elu on ju selline, mis n\u00f5uab elamist, ja paljudel doktorantidel on lapsed. Tihti on ka niimoodi, et m\u00f5lemad vanemad on doktorandid. T\u00e4na p\u00fc\u00fctakse seda muuta l\u00e4bi selle, et on tekitatud nooremteaduri staatus, nii et teemaga tegeletakse, ja ma usun, et see leiab lahenduse. Kindlasti peab see osa j\u00e4\u00e4ma, mis tuleb su seest: ma tahan olla teadlane ja tahan teha teadust.<\/p>\n\n\n\n Paljud saarlased on t\u00e4na kolinud mandrile, olgu p\u00f5hjuseks hariduse omandamine, kallima leidmine v\u00f5i hoopis pealinna palgad. Mida teha selleks, et ka Saaremaast ei saaks tulevikus veidi utreerides \u201cpension\u00e4ride saar\u201d?<\/strong><\/p>\n\n\n\n M\u00f5tled, et seal on rohkem eakamaid inimesi kui \u00fcks? See on j\u00e4llegi noorte ja kindlasti riigi k\u00e4tes, et luua tingimused, et seal tekiks ettev\u00f5tlus. T\u00e4nap\u00e4eval ei pea \u00e4ra s\u00f5itma selleks, et midagi teha. \u00d5ppimise kontekstis saadki kohapeal \u00f5ppida ja ma arvan, et neid inimesi ja noori tuleb t\u00e4na rohkem juurde, kes tahaksid linnak\u00e4rast eemale. On noori, kes loovad endale kodu ja v\u00f5imalused just sellistes kohtades nagu Saaremaa, kus lastel on toredam olla, koolid on v\u00e4iksemad, kui need kinni ei panda, nii et ma arvan, et ma ei muretseks sellep\u00e4rast, et Saaremaa t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4b ja minusugused sinna asemele kolivad.<\/p>\n\n\n\n L\u00f5petuseks esitan viis l\u00fchik\u00fcsimust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kas k\u00f5rgharidus peab olema tasuta?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma olen propageerinud osalist \u00f5ppemaksu ja paljude variatsioonidega: v\u00f5imalus stipendiumit saada, v\u00f5imalus laenu v\u00f5tta, mida ei peaks tagasi maksma, kui sa p\u00e4rast l\u00f5petamist leiad t\u00f6\u00f6koha, mis on erialane, aga pole tasustatav. Neid kombinatsioone on palju, aga arusaadavalt, kui mina oleksin t\u00e4na tudeng, tahaksin ma loomulikult tasuta \u00f5ppida. Paraku peavad \u00fclikoolid kuidagi hakkama saama, millest me ka alustasime. Rahapuudus on \u00fclikoolides olemas ja kuskilt peab tulu tulema.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4na on teatav seltskond, kes on n\u00f5us maksma: kas mingid ettev\u00f5tted on n\u00f5us stipendiumeid looma v\u00f5i siis isikud ise on n\u00f5us \u00f5ppemaksuga. Need p\u00f5him\u00f5tted on vaja uuesti l\u00e4bi arutada, aga laeva p\u00f6\u00f6rata 180 kraadi v\u00f5rra ja tasuta k\u00f5rgharidus tasulisega asendada ei ole m\u00f5istlik, hariduse laeva niimoodi ei tohiks k\u00f5igutada.<\/p>\n\n\n\n Kas Eesti e-riik on tolmunud?<\/strong> <\/p>\n\n\n\n Tolm tuleb pealt \u00e4ra p\u00fchkida, siis ta polekski enam tolmunud. E-riik areneb kiiresti ja m\u00f5ned asjad ongi aegunud ning vananenud. Seda tuleb tunnistada, kuid kuna me oleme oma elu ehitanud \u00fcles v\u00e4ga digitaalselt siin maailma nurgas, tuleb sinna panustada j\u00e4rjest rohkem, et see \u00e4ra ei tolmuks.<\/p>\n\n\n\n On noori, kes loovad endale kodu ja v\u00f5imalused just sellistes kohtades nagu Saaremaa, kus lastel on toredam olla, koolid on v\u00e4iksemad, kui need kinni ei panda, nii et ma arvan, et ma ei muretseks sellep\u00e4rast, et Saaremaa t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4b ja minusugused sinna asemele kolivad.<\/p>\u2014 Alar Karis<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n Kas kliimakriis on p\u00e4ris?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Probleemid kliimaga, kliimasoojenemine on keskkonnak\u00fcsimused, mis on omavahel seotud. Sellega tuleb tegeleda ja ma arvan, et Eesti \u0161anss ongi luua neid uusi tehnoloogiaid, mis meie jalaj\u00e4lge v\u00e4hendavad. Neid tuleb siin arendada, teistele pakkuda ja ise kiirendatud tempos kasutusele v\u00f5tta, et me saaksime loobuda fossiilsest maailmast, mis meil t\u00e4na on ja millest me olemegi s\u00f5ltunud. Eesk\u00e4tt peaks see k\u00e4ima niimoodi, et \u00fcks liigub kiiresti \u00fcles ja teine liigub vastavalt all, kuid kui me teeme v\u00e4ga kiireid liigutusi, siis meil tekivad uued probleemid, sotsiaalsed probleemid, millega peab hakkama tegelema.<\/p>\n\n\n\n Viimaseks \u00fcks noortemeelne k\u00fcsimus. Kas President Alar Karis on valmis noorteni j\u00f5udmiseks ka TikToki platvormis oma tegemisi kajastama?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma olevat TikTokis olnud, aga mitte s\u00fcstemaatiliselt. Olen teiste TikTokkides olnud.<\/p>\n\n\n\n Kas Alar Karisel tuleb enda TikToki konto kunagi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Jah, v\u00f5ib-olla selle aja peale on juba midagi muud v\u00e4lja m\u00f5eldud, neid platvorme on v\u00e4ga palju. K\u00f5ikides platvormides olla samaaegselt n\u00f5uab ka energiat. Seega praegused valikud on Twitter ja Facebook, aga ma ei v\u00e4lista mingil juhul TikTokki, see on l\u00fchike suts ja selle p\u00e4rast ei pea v\u00e4ga muretsema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Sellal kui s\u00f5da polnud veel Ukrainas alanud ja Eesti valmistus rahumeeli vabariigi aastap\u00e4evaks, \u00f5nnestus Silmapiiril k\u00fclastada presidendilossi Kadriorus. Eraldatud minuteid oli t\u00e4pselt viisteist ning President Alar Karis oli sekundipealt kohal. PISA testide alusel on Eesti haridus \u00fcks maailma parimaid. Noorele \u00f5ppijale on antud teadmised ning hea v\u00f5\u00f5rkeelte oskus, mist\u00f5ttu on pea iga\u00fchel v\u00f5imalus oma \u00f5pinguid […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":237,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[21],"tags":[],"class_list":["post-236","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-intervjuu"],"yoast_head":"\n
\n\n\n\n
\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/saaremaa.edu.ee\/silmapiir\/wp-content\/uploads\/2022\/04\/220216-1733-FXT39866-1024x683.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n
\n\n\n\n
\n\n\n\n