Edward Hopperi eskiis lamavast mehest.<\/p>\n\n\n\n
\u00dchel keskp\u00e4eval Tallinnas liigeldes sattusin Hobujaama peatuses teadvuseta mehe peale. Ta oli paksult riides ning suure seljakoti sees, mille peal ta lamas, olid ilmselt k\u00f5ik asjad, mis talle kuulusid. Uriiniloik tema \u00fcmber kinnitas vaid seda, et tegemist oli ilmselt kodutu mehega. Kuna mu buss pidi saabuma m\u00f5ne minuti p\u00e4rast, vaatasin n\u00f5utult kolme nooruki ja kahe pension\u00e4ri poole. Loomulikult ootasin, et keegi vanem ja targem haarab initsiatiivi, kuid minuga tuli hoopis r\u00e4\u00e4kima \u00fcks k\u00f5rval seisnud t\u00fcdruk ning koos helistasime h\u00e4daabinumbrile. See ei v\u00f5tnud kauem kui minuti. \u00dcksk\u00f5ik, kes muu oleks v\u00f5inud olla sangar, kuid kahjuks ei v\u00f5tnud keegi paljudest pealtvaatajatest telefoni k\u00e4tte. <\/p>\n\n\n\n
Sarnaselt minu kogemusega n\u00e4gi Tallinnas neiu tihedalt inimestega \u00fcmbritsetud bussipeatuses maas lamavat meesterahvast. Ta astus \u00fchistranspordilt maha ning l\u00e4hemalt uurides taipas, et mees ei reageerinud \u00fcldse. Koos teise t\u00fcdrukuga kutsusid nad kiirabi, mis saabus viivituseta. Tagasi vaadates on ta pettunud, et m\u00f6\u00f6dujad ei l\u00e4inud h\u00e4dasolijale appi, sest suurlinlase jaoks on selline vaatepilt muutunud justkui igan\u00e4dalaseks rutiiniks. <\/p>\n\n\n\n
Hiljem kirjeldas \u00fcks s\u00f5ber oma kogemust Saksamaal Frankfurdi lennujaamas. Grupiga liikudes m\u00e4rkas ta enda ees meest, kes v\u00e4ga rahvarohkes kohas minestas. Nad j\u00e4tkasid h\u00e4irimatult k\u00f5ndimist, kuni keegi teine kutsus abi ning teadvuseta mees kanderaamil \u00e4ra viidi. Tagantj\u00e4rele tunnistas ta, et ilmselt poleks temagi julgenud abivajajat aidata, sest peale j\u00e4i eestlaslik tagasihoidlikkus ning tegemist oli siiski v\u00f5\u00f5ra inimesega. <\/p>\n\n\n\n
Kujuta korra ette, et sina oled sellises olukorras ja m\u00e4rkad kedagi t\u00e4naval siruli lamamas. Introvertsele eestlasele omaselt muigad sa ilmselt, loodad, et keegi teine helistab kiirabisse, ning l\u00e4hed oma p\u00e4evaga edasi. V\u00f5ib-olla p\u00f6\u00f6rdud korra maas lamava inimese poole, kuid lahkud kiiresti, kui ta verbaalselt ei vasta, sest siis ei ole see enam sinu mure. V\u00e4hesed meist saavad kogemusest \u00f6elda, et nad pole olnud pelgalt k\u00f5rvalseisjad, vaid on v\u00f5tnud \u00fchendust h\u00e4daabinumbriga 112. <\/p>\n\n\n\n
Usun, et igal lugejal on mitu isiklikku anekdooti samasugusest olukorrast. On peaaegu v\u00e4ltimatu, et \u00fchel hetkel satud ka sina millegi sarnase tunnistajaks. Kas sa reageerid samamoodi, on juba teine k\u00fcsimus, kuid teadus on n\u00e4idanud, et enamik inimesi ei l\u00e4he h\u00e4dasolijale appi, kui l\u00e4heduses viibib teisigi inimesi. Seda sotsiaalps\u00fchholoogilist n\u00e4htust tuntakse pealtvaataja ehk k\u00f5rvaltvaataja efektina. Esimest korda kirjeldati seda 1960. aastatel Ameerika \u00dchendriikides p\u00e4rast seda, kui New Yorgi t\u00e4naval v\u00e4gistati ja m\u00f5rvati Catherine Susan Genovese. Hoolimata naise appih\u00fc\u00fcetest ei m\u00f5istnud pealtn\u00e4gijad olukorra t\u00f5sidust ning seet\u00f5ttu ei sekkunud keegi. Aastak\u00fcmnete jooksul on meie arusaam pealtvaataja efektist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutunud. <\/p>\n\n\n\n
Kuigi enamik inimesi v\u00e4idab enesekindlalt, et nad astuksid h\u00e4daolukorras appi, on tegelik k\u00e4itumine sageli hoopis teistsugune. Uuringud on j\u00e4rjepidevalt n\u00e4idanud, et k\u00f5rvaltvaataja aitab abivajajat v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega siis, kui l\u00e4heduses viibib rohkem inimesi. Alates John M. Darley ja Bibb Latan\u00e9 revolutsioonilisest uuringust on teadus seda mustrit \u00fcha enam kinnitanud ning seda v\u00e4ga erinevates olukordades \u2013 nii t\u00f5siste kui ka v\u00e4hem kriitiliste \u00f5nnetuste puhul, veebikeskkonnas ja isegi laste seas. K\u00f5rvaltvaataja efekt n\u00e4ib olevat nii tugev kui ka laialt levinud osa inimloomusest. <\/p>\n\n\n\n
Miks siis ei reageeri inimene kriitilises olukorras abistavalt, kui tema \u00fcmber on teisi inimesi? <\/p>\n\n\n\n
Esialgu arvati, et peamised p\u00f5hjused peituvad vastutuse hajumises teiste juuresolekul, hirmus avaliku hinnangu ees ning uskumuses, et kui keegi teine ei sekku, pole abi ilmselt vaja. Ruud Hortensiuse ja Beatrice de Gelderi uuring, mis k\u00e4sitles pealtvaataja efekti n\u00e4rvimehhanisme ja isiksuseomadusi, leidis aga, et tegemist ei ole t\u00e4ielikult teadliku valikuga. H\u00e4daolukorda n\u00e4hes reageerivad inimesed sageli reflektoorselt. Vallandub v\u00f5itle-v\u00f5i-p\u00f5gene reaktsioon, mida m\u00f5jutab ka inimese individuaalne v\u00f5ime stressiga toime tulla ning mis v\u00f5ib abistamist p\u00e4rssida. Teiste k\u00f5rvalseisjate kohalolek s\u00fcvendab omakorda ebamugavustunnet. Oluline on m\u00f5ista, et k\u00f5rvalseisjad ei vali teadlikult apaatiat \u2013 tardumine v\u00f5ib olla sama automaatne reaktsioon kui abistamine. <\/p>\n\n\n\n
Loomulikult t\u00e4hendab see, et pealtvaataja efekt on universaalne n\u00e4htus, mida kohtab k\u00f5ikjal maailmas. Kuidas aga reageerivad eestlased selle n\u00e4htuse taustal? Paljud uuringud on j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et eri riikide kultuurilised ja sotsiaalsed normid m\u00f5jutavad seda, kuiv\u00f5rd inimesed alluvad pealtvaataja efektile. N\u00e4iteks n\u00e4itas Robert V. Levine’i uurimus, et Ladina-Ameerika ja Hispaania kultuurides, kus hinnatakse s\u00f5bralikkust, lahkust ja emotsionaalset avatust, aidatakse abivajajaid m\u00e4rksa sagedamini. Eestis n\u00e4ib pealtvaataja efekt seevastu eriti selgelt v\u00e4lja paistvat. Muu hulgas kirjeldavad eestlased end rahuliku, introvertse ja tagasihoidliku rahvana. Kollektivism on k\u00fcll oluline osa Eesti kultuurilisest identiteedist, kuid see ei paista eriti silma siis, kui kriis toimub v\u00e4ljaspool meie mugavustsooni.<\/p>\n\n\n\n
Sel teemal teistega arutledes selgus, et paljud ei soovi sekkuda, sest \u201eJumal teab, et m\u00e4ngus on alati alkohol v\u00f5i narkootikumid\u201c, nagu \u00fctles \u00fcks vestluskaaslane. Eestis on alkoholi liigtarvitamine t\u00f5epoolest liialt normaliseeritud ning see on kindlasti \u00fcks p\u00f5hjus, miks inimesed t\u00e4naval lamavad. Kuid see ei \u00f5igusta \u00fcksk\u00f5iksust teise inimese elu suhtes. Pealtvaataja efekti uuringud n\u00e4itavad, et teiste kohalolek viib sageli vastutuse hajumiseni \u2013 iga inimene eeldab, et keegi teine tegutseb. Just seet\u00f5ttu on individuaalne initsiatiiv v\u00e4ga oluline. <\/p>\n\n\n\n
Selleks et ise kriitilises olukorras abi saada, pead olema valmis seda ka teistele pakkuma, sest muutus algab sinust. H\u00e4daabinumbrile helistamisele kulunud minut ei t\u00e4henda midagi v\u00f5rreldes inimeluga, mis v\u00f5ib sinu k\u00f5hkluse t\u00f5ttu l\u00f5ppeda.<\/p>\n\n\n\n
.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Edward Hopperi eskiis lamavast mehest. \u00dchel keskp\u00e4eval Tallinnas liigeldes sattusin Hobujaama peatuses teadvuseta mehe peale. Ta oli paksult riides ning suure seljakoti sees, mille peal ta lamas, olid ilmselt k\u00f5ik asjad, mis talle kuulusid. Uriiniloik tema \u00fcmber kinnitas vaid seda, et tegemist oli ilmselt kodutu mehega. Kuna mu buss pidi saabuma m\u00f5ne minuti p\u00e4rast, vaatasin […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":2507,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-2463","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-mure"],"yoast_head":"\n