\u201eMeie oleme oma riigis rahulikult j\u00e4lle \u00fche aasta m\u00f6\u00f6da saatnud. Sel ajal, kui terve maailm on \u00e4revust t\u00e4is olnud. Kui rahvad on tahtnud uut suurt verevalamist, on meie v\u00e4ikene Eesti riik rahulikult ja h\u00e4irimata oma igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 juures viibinud ning julge olnud oma puutumatuses.\u201c Sellised s\u00f5nad \u00fctles Konstantin P\u00e4ts EV 21. s\u00fcnnip\u00e4eva paraadil, 7 kuud enne N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4ebaaside rajamist Eestisse.<\/p>\n\n\n\n
Maailm on d\u00fcnaamilises muutumises iga p\u00e4ev. Vahepealse 80 aasta sisse on mahtunud lugematu arv ajalooliseid s\u00fcndmuseid. II maailmas\u00f5ja kulg oli niiv\u00f5rd j\u00f5hker, et inimkond sai aru, et sellist olukorda ei tohi enam mitte kunagi lubada.<\/p>\n\n\n\n
Ohjeldamatu tuumarelvade meisterdamine suurriikide poolt on seni hoidnud meie maailmakorda. Maailmakord, mis p\u00f5hineb rahul. T\u00e4psemalt – maailmakord, mis p\u00f5hineb tuumaheidutusel. On ju naiivne arvata, et suurriikide v\u00f5imut\u00fc\u00fcrijad lepivad oma riigi territooriumi suuruse ja majandusliku v\u00f5imekusega.<\/p>\n\n\n\n
Maailma turvalisuse eest vastutavad reaalselt praegu 5 riiki: Hiina, Venemaa, Ameerika \u00dchendriigid, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Nemad on \u00dcRO julgeolekun\u00f5ukogu alalised liikmed, kellel on resolutsioonidele veto\u00f5igus. Iga natukenegi laiema silmaringiga inimene tundis sellest loetelust \u00e4ra kaks kurjamit. Esimene kurjam, kes on v\u00f5tnud endale \u00f5iguse tappa oma maa rahvusv\u00e4hemust ning katsetada enda rahva peal sotsiaalse krediidi s\u00fcsteemi. Ning teine kurjam, kes alustas t\u00e4iemahulist s\u00f5da oma naaberriigi vastu. Nemad on praegu maailmavalvurid.<\/p>\n\n\n\n
Meie idanaaber langetas 24. veebruaril maailma ees maski. Maski, mille taha oleme meie n\u00e4inud juba viimased 20 aastat. Maski, mille taga peitub j\u00f5hkrus.<\/p>\n\n\n\n
Demokraatlik L\u00e4\u00e4s maksab praegu oma l\u00fchin\u00e4gelikkuse p\u00e4rast v\u00e4ga kallist hinda. Venemaa, kes on \u00fcritanud taastada m\u00f5juv\u00f5imu k\u00f5ikides endistes liiduvabariikides, tuues n\u00e4iteks Gruusia s\u00f5ja, Krimmi annekteerimise, Valgevene venemeelse dikataatori v\u00f5imulhoidmise, Kasahstani meeleavalduste mahasurumise\u2026 Seda loetelu v\u00f5iks j\u00e4tkama j\u00e4\u00e4dagi.<\/p>\n\n\n\n
Euroopalik patsifismist ja roosast valgusest l\u00e4bi imbunud m\u00f5ttelaad ei suutnud aktsepteerida m\u00f5tet, et aastal 2022 v\u00f5ib toimuda Euroopa maailmajaos t\u00e4iemahuline s\u00f5da.<\/p>\n\n\n\n
Mina ei nimetaks seda s\u00f5jaks. Kui s\u00f5ja definitsioon on eesti keele seletava s\u00f5naraamatu j\u00e4rgi \u201eorganiseeritud v\u00f5itlus eri riikide vahel\u201c, siis praegu tundub, et aina enam saab Ukrainas toimuvat defineerida kui \u201eelanikkonna t\u00e4ielikku v\u00f5i massilist h\u00e4vitamist rassilistel, rahvuslikel, usulistel v\u00f5i muudel p\u00f5hjustel\u201c. Seda ei nimetata s\u00f5jaks. Seda nimetatakse genotsiidiks.<\/p>\n\n\n\n
See, mis Ukrainas toimub, on ebanormaalne. 140-miljonilise elanikkonnaga riik tungib kallale riigile, mille elanikkond on 44 miljonit. Poliitilised ambitsioonid on alati n\u00f5udnud s\u00fc\u00fctuid ohvreid. Kuid lastehaiglate ja humanitaarkoridoride pommitamine on inimsusevastane. Noored elamata j\u00e4\u00e4nud elud on praegu Ukaina vabaduse hinnaks.<\/p>\n\n\n\n
Ukrainlased peavad vastu. Nende vastupanu Vene relvaj\u00f5ududele on imetlusv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n\n\n\n
Arvan, et paljud meist on m\u00f5elnud, mis siis saab, kui Eesti satub agressiooni alla.<\/p>\n\n\n\n
Esiteks, Tapal viibivad Briti, Taani, Prantsusmaa ja Islandi liitlasv\u00e4ed. S\u00f5jaseisukorras l\u00e4hevad ka nemad Eesti eest s\u00f5tta. Tuletades meelde, et Ukraina oli j\u00e4etud t\u00e4iesti \u00fcksi.<\/p>\n\n\n\n
Teiseks, kas Eesti suudab ennast vajadusel kaitsta? Muidugi me suudame. Eesti kaitses ennast 104 aastat tagasi ja oli valmis k\u00f5ige hullemaks 31 aastat tagasi.<\/p>\n\n\n\n
Eesti noormees peab oskama relva k\u00e4es hoida. Nii kaua, kuniks meil on idanaaber, kes ihkab seda, mis ei ole tema oma, kes s\u00fclitab absoluutselt k\u00f5ikide reeglite peale ja kes terroriseerib rahuarmastavaid naaberriike, on meie kohus olla valmis.<\/p>\n\n\n\n
Eestlased on praegu \u00fchtsed ning m\u00f5tetes Ukrainaga.<\/p>\n\n\n\n
Kogu Euroopa on praegu \u00fchtne ning m\u00f5tetes Ukrainaga.<\/p>\n\n\n\n
Kogu demokraatlik l\u00e4\u00e4s on praegu \u00fchtne ning m\u00f5tetes Ukrainaga.<\/p>\n\n\n\n
Maailm on d\u00fcnaamilises muutumises iga p\u00e4ev.<\/p>\n\n\n\n
J\u00f5hkrus oleks v\u00f5inud j\u00e4\u00e4da 20. sajandi p\u00e4rusmaaks.<\/p>\n\n\n\n
N\u00fc\u00fcd on kogu demokraatliku maailma \u00fclesanne teha isehakanud imperaatorile selgeks, et vallutuss\u00f5dade aeg on j\u00e4\u00e4nud eelmistesse sajanditesse.<\/p>\n\n\n\n
Elagu demokraatia.<\/p>\n\n\n\n
Elagu Eesti.<\/p>\n\n\n\n
Au Ukrainale.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ne kanti ette Ukraina-teemalisel k\u00f5nekoosolekul 14.03.2022.<\/p>\n\n\n\n
Foto: Meriliis Metsam\u00e4e<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u201eMeie oleme oma riigis rahulikult j\u00e4lle \u00fche aasta m\u00f6\u00f6da saatnud. Sel ajal, kui terve maailm on \u00e4revust t\u00e4is olnud. Kui rahvad on tahtnud uut suurt verevalamist, on meie v\u00e4ikene Eesti riik rahulikult ja h\u00e4irimata oma igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 juures viibinud ning julge olnud oma puutumatuses.\u201c Sellised s\u00f5nad \u00fctles Konstantin P\u00e4ts EV 21. s\u00fcnnip\u00e4eva paraadil, 7 kuud […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":269,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[47],"tags":[],"class_list":["post-267","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kone"],"yoast_head":"\n