Eestlasena on 24. veebruar minu jaoks \u00fcks armsamaid p\u00e4evi. See pole p\u00e4ev, kus peetakse suuri pidusid ja muud s\u00e4\u00e4rast, see on p\u00e4ev, kus ollakse perega, kus olen uhke vabaduse tunde \u00fcle, teadmise \u00fcle, et olen eestlane ja seda ei saa minult keegi \u00e4ra v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n
Ma arvan, et ma ei liialda palju, kui \u00fctlen, et enamik eestlasi, kes 24. veebruari hommikul \u00e4rkasid ja kuulsid, mis juhtus Ukrainas, m\u00f5istsid, et tegelikult ei tea me keegi kunagi, mil meie vabadus otsa saab ning tuleb hakata end kaitsma. Seda enam ei teadnud vaprad ukrainlased ning teised Ukrainas elavad inimesed, mis saab edasi. Mis saab homme, t\u00e4na, poole tunni p\u00e4rast?<\/p>\n\n\n\n
Esimesed s\u00f5jap\u00f5genikud j\u00f5udsid Saaremaale \u00fcsna pea p\u00e4rast s\u00f5ja algust. J\u00f5udsid rahulikku keskkonda, kus ei valitse suuri ohte ja kus nad said \u00fcle p\u00e4evade magada puhaste linade vahel ilma jalan\u00f5udeta ning rahulikult t\u00e4navail jalutada, ilma et peaks varjuma.<\/p>\n\n\n\n
Olen ise suurema osa oma elust elanud Saaremaal ning \u00fctlen ausalt, et ei pea end rassistiks. V\u00f5tan inimesi sellisena, nagu nad on \u2013 samasuguse inimesena nagu mina. Aga p\u00e4rast seda, kui esimesed s\u00f5jap\u00f5genikud j\u00f5udsid Saaremaale, tekkis minus segadus. Kui n\u00e4en linnapildis Ukraina kodanikku, tekib mul peas m\u00f5te \u2013 n\u00e4e, ukrainlane. Ometi ei ole ma kunagi nii varem m\u00f5elnud. Mis siis, et n\u00e4iteks minu perel on tuttav ukrainlane, kes on juba 40 aastat elanud Saaremaal. Ta on meie jaoks oma inimene ja keegi ei p\u00f6\u00f6ra enam ammu t\u00e4helepanu, et ta s\u00fcnniriik on mujal.<\/p>\n\n\n\n
Ajakirjanik Mari Mets kirjutas aga ERR-i uudisteportaalis arvamusloo, mille peale minu usk v\u00f5rdsesse maailma hoopis purunes. Ukraina-Poola piiripunktis, kus seisid vabatahtlikud, kes abistasid jala saabuvaid ukrainlasi, kel seljas rasked kotid, m\u00f5nel s\u00fcles laps v\u00f5i lausa imik, m\u00f5nel suur Saksa lambakoer. Sinna samasse piiripunkti oli tekkinud ka v\u00e4ike telk, mille k\u00f5rvale oli s\u00fc\u00fcdatud l\u00f5ke, et saada natukenegi sooja. Inimesed, kes seal l\u00f5kke \u00fcmber istusid, olid peamiselt hindud, mustanahalised ja inimesed L\u00e4his-Idast. Nendest nii m\u00f5nigi oli istunud seal juba p\u00e4evi ning j\u00e4i mulje, nagu kedagi tegelikult ei huvitaks, mis neist saab. Ka neil on ju raske: nad ei tea, kuidas nad koju saavad, kas nende l\u00e4hedased teavad, et nendega on k\u00f5ik h\u00e4sti, kuhu nad p\u00f6\u00f6rduma peavad v\u00f5i mida tegema? Lisaks k\u00f5igele on nad v\u00e4sinud ja \u0161okis. Kas Ukrainas elav mitteukrainlasest isik ei ole siis p\u00e4\u00e4stmist ja aitamist v\u00e4\u00e4rt inimene, kas tema on siis inimene, kellest v\u00f5ib lihtsalt l\u00e4bi vaadata?<\/p>\n\n\n\n
Sel aastal keelati Venemaal esineda Eurovisioni lauluv\u00f5istlusel. Siin l\u00e4heb minu arvamus j\u00e4llegi vastassuunas. \u00dchelt poolt\u00a0oleks ebainimlik aktsepteerida k\u00f5iki venelasi, nagu poleks midagi juhtunud, ning nendega v\u00f5rdselt samal laval oma riiki esindada ajal, mil nende riik s\u00fcdametult naabreid laastab. Samal ajal aga m\u00f5tlen, et nemad (lauljad – toim.) ei ole ju selles s\u00fc\u00fcdi, nemad ei algatanud s\u00f5da. Samamoodi on Venemaa ettev\u00f5tete uste sulgemine ning Venemaalt lahkumine karistuseks, et kohalikud inimesed teeksid h\u00e4\u00e4lt ning v\u00f5ib-olla siis ehk midagi muutuks, aga kas muutub?<\/p>\n\n\n\n
Ukraina spordilegend Kl\u00f5t\u0161ko on \u00f6elnud \u00fches intervjuus, et ol\u00fcmpiakomitee peaks keelama Venemaa sportlastel j\u00e4rgmistel ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel osalemise. Ma m\u00f5istan tema vaatepunkti, aga mis kasu see toob peale l\u00fchiajalise rahulolutunde? K\u00f5ik see negatiivsus ning venelaste igalt poolt v\u00e4ljapuksimine n\u00e4itab ju t\u00e4pselt samamoodi vaenulikkust ning kui nii edasi l\u00e4heb, ei ole meiegi enam varsti Putinist etemad.<\/p>\n\n\n\n
Loodan, et me k\u00f5ik \u00f5pime sellest olukorrast midagi. Ma loodan, et \u00fchel p\u00e4eval, kui Ukraina on j\u00e4lle vaba riik, saame me \u00f6elda, et see oli \u00f5ppetund meile k\u00f5igile, saamaks aru, kuidas vabadus ei ole midagi kindlat. \u00dcksk\u00f5ik milline on inimene oma rahvuselt, uskumustelt v\u00f5i vaadetelt, tuleb teda aidata, kui vaja!<\/p>\n\n\n\n
Slava Ukraini!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eestlasena on 24. veebruar minu jaoks \u00fcks armsamaid p\u00e4evi. See pole p\u00e4ev, kus peetakse suuri pidusid ja muud s\u00e4\u00e4rast, see on p\u00e4ev, kus ollakse perega, kus olen uhke vabaduse tunde \u00fcle, teadmise \u00fcle, et olen eestlane ja seda ei saa minult keegi \u00e4ra v\u00f5tta. Ma arvan, et ma ei liialda palju, kui \u00fctlen, et enamik […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":365,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-362","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-essee"],"yoast_head":"\n