Detsember lendas m\u00f6\u00f6da nii ruttu. Kodus said kuusk ja toad juba ammu ehitud ning igal pool v\u00f5is tunda v\u00e4rsket mandariini-piparkoogisegust h\u00f5ngu. J\u00f5uludeni oli j\u00e4\u00e4nud vaid viis p\u00e4eva, aga ikka j\u00f5llitas Agatha aknast v\u00e4lja. Teadmata isegi, mida vaatas. Ta pilk puuris l\u00e4bi erksast lumest, mullast, kivist. Tema pilk l\u00e4bistas kogu planeedi. P\u00fcrgides edasi m\u00f6\u00f6da l\u00f5pmatuna n\u00e4ivaid universumi t\u00fchermaid. Ja ikka ei teadnud ta p\u00e4ris kindlalt, mida ta otsib, mida ta n\u00e4eb.<\/p>\n\n\n\n
Ta otsustas veidi jalgu sirutada ja m\u00f5tteid v\u00e4rskendada. V\u00f5ttis nagist mantli ja salli ning h\u00fc\u00fcdis k\u00f6\u00f6gis askeldavale emale midagi ebam\u00e4\u00e4rast jalutusk\u00e4igu kohta.<\/p>\n\n\n\n
Oli karge \u00f5htupoolik ja lumi krudises Agatha saabaste all. Tema teekonnal ei olnud sihti, kuid ta otsis midagi. Teadmata, mis see on.<\/p>\n\n\n\n
Ta elas \u00fcpriski kooli l\u00e4hedal. Ei l\u00e4inud kaua kuni ta juhtus m\u00f6\u00f6da jalutama noorest G\u00fcmnaasiumist, kus ta vaid m\u00f5ned kuud tagasi oli \u00f5pinguid alustanud. Tollel hetkel, ta ei teadnud, miks jalad olid, ta justament oma uue kooli ette lohistanud, kuid see m\u00f5te j\u00e4i ta peas edasi-tagasi veerema. Ta peatus ja j\u00e4i \u00fcmbrust uudistama. Kuigi see oli talle juba tuttav.<\/p>\n\n\n\n
\u00d6\u00f6sel oli k\u00f5ik nii teistmoodi. Maja, mis ka p\u00e4eval sisendas m\u00f5nda vaatajasse aukartust, n\u00e4is \u00f6\u00f6pimeduses k\u00f5rguvat suure ja massiivsena \u00fcle Agatha pea. Ei aidanud kaasa ka see, et millegip\u00e4rast ei t\u00f6\u00f6tanud osa t\u00e4navavalgustusest. Niisiis p\u00f6\u00f6ras ta pilgu suurelt pimeduselt t\u00e4histaeva poole, mis karges talve\u00f5hus oli eriti klaar. Ei saa \u00f6elda, et Agatha just palju t\u00e4htedest teadis, kuid ta ei unusta iial, kuidas s\u00e4rab nii eriliselt p\u00f5hjanael, mida ta vanaisa oli talle n\u00e4idanud, kui nad \u00fcks hilis\u00f5htu olid purjekaga merel \u00f5\u00f5tsunud. Ka seekord otsis ta \u00fcles p\u00f5hjanaela, mis aastatega talle nii armsaks oli saanud. Leidnud otsitava, l\u00e4ksid ta silmad imestusest suureks. P\u00f5hjanaela k\u00f5rval helkis mingi uus t\u00e4ht, mis oli eredam kui \u00fckski t\u00e4ht tol \u00f6\u00f6l. Ta tundis, justkui l\u00e4heks t\u00e4ht aina suuremaks. Meteoriit, m\u00f5tles ta ning tundis k\u00f5hus seda vastikut n\u00e4rvilisust. Aga ta ei suutnud end liigutada, p\u00f5geneda, vaadata mujale isegi. Justkui oleks maailmas vaid tema ja tulekera. Kera aina l\u00e4henes ja l\u00e4henes. Kasvades sekunditega suuremaks. Kohe tuleb pauk, j\u00f5udis Agatha vaevu m\u00f5elda, kuid suurt pauku tulekera ja maa vahel ei tulnud. K\u00fcll aga oli kuulda kolinat, kui hele kogu kooli katusele prantsatas ning ebainimlikult oigas.<\/p>\n\n\n\n
Enam ei olnudki Agatha keha kivina paigale tardunud ja ta jooksis kooli ukse poole. Ta t\u00f5mbas tugevalt ust. See polnudki lukus. J\u00f5udnud aatriumisse tardust ehmunult paigale. Ta ei suutnud uskuda, kes tema ees seisis, pea \u00f5rnalt viltu temaga t\u00f5tt vahtimas. Inimesesarnane olend uuris justkui teispoolsusest ilmunud hinge enda ees. Olend helendas kosmiliselt. Ta juuksed oleks justkui kuu helgist merepeeglis ning tema silmad tumedad nagu musta augu s\u00fcdamik, kui v\u00e4lja arvata miski, mis ta silmadest tagasi helkis kui t\u00e4histaevas. Seljas olid tal Agatha arvates k\u00fcll v\u00e4ga naljakad riided – nagu ajaloo\u00f5pikust. Olendit kaunistas \u00f5rnem pits, mis oli \u00f5rnem kui allikavesi ja tema r\u00fc\u00fcd katsid tikandid, mis oleksid justkui jumalate enda loodud.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik ta juures oli kaootiline, kuid samas iga detail omal ideaalsel kohal.<\/p>\n\n\n\n
“Kes sa oled?” p\u00e4ris taevaolend Agathale l\u00e4henedes ning tema \u00fcmber uudistava tiiru tehes.<\/p>\n\n\n\n
“Kes sa oled?” k\u00fcsis Agatha imestunult.<\/p>\n\n\n\n
“K\u00fcll te maakad, olete ikka imelikud,” nentis olevus l\u00f5petanud tiirutamise, j\u00e4\u00e4des k\u00e4ed puusas tema vasta seisma, “mina olen muidugi kuu laps, kuid mu isa kutsub mind Candaraks!”<\/p>\n\n\n\n
“Kuidas saab taevakehal lapsi olla?\u201d p\u00e4ris ta edasi.<\/p>\n\n\n\n
Candara raputas pettunult pead.<\/p>\n\n\n\n
“Tead, g\u00fcmnasisti kohta oled sa \u00fcllatavalt v\u00e4heteadlik. Kas raamatuid \u00fcldse ei loe?” ta kehitas s\u00f5natult \u00f5lgu, “igal juhul mu vanemad saatsid mu siia, et ma leiaksin maalt J\u00f5ulut\u00e4he, kuna varsti on tema aeg m\u00f6\u00f6da taevav\u00f5lvi jalutada ning ta on j\u00e4llegi plehku pannud.”<\/p>\n\n\n\n
“Kas sa m\u00f5tled seda lille?” k\u00fcsis Agatha eriti viltuse n\u00e4oga.<\/p>\n\n\n\n
“Ma ei tea, kuidas ta v\u00e4lja n\u00e4eb, kuna ma alati magan, kui on tema t\u00f6\u00f6aeg,” turtsatas Candara. “Nii et n\u00e4ita mulle seda lille v\u00f5i mis iganes see oli.”<\/p>\n\n\n\n
Agatha m\u00f5tles veidi j\u00e4rele ja talle meenus vene keele klassi laual ilutsev j\u00f5ulut\u00e4ht. Ta juhatas Candara klassini m\u00e4rgates samal ajal, kuidas kuulaps justkui h\u00f5ljus k\u00f5ndides.<\/p>\n\n\n\n
“Mul l\u00e4ks t\u00e4iesti meelest, et uksed on lukus,” ahhetas Agatha kui nad olid \u00f5ige ukseni j\u00f5udnud. Candara naeris \u00f5rnalt ja h\u00f5ljus l\u00e4bi ukse ning avas selle seestpoolt. Selleks hetkeks oli Agatha juba harjunud olukorra absurdsusega ja ta ei imestanud enam isegi v\u00e4ga, vaid naeratas, tehes samal ajal t\u00e4nuliku peanoogutuse uksehoidjale.<\/p>\n\n\n\n
“Vot see\u2019p see on,” viipas Agatha punarohelise taime poole, mis laual k\u00fckitas. Agatha naeratas juba v\u00f5idukalt.<\/p>\n\n\n\n
“Ei, see on ju mingi roots. Tuletan meelde, et meie otsime J\u00f5ulut\u00e4hte!”<\/p>\n\n\n\n
Agatha m\u00f5tles veidi j\u00e4rele: “Tead, kooli kuusele ei pandudki t\u00e4hte, aga \u00e4kki on J\u00f5ulut\u00e4ht seal endale pesa leidnud.”<\/p>\n\n\n\n
Candara itsitas veidi Agatha m\u00f5te \u00fcle, et J\u00f5ulut\u00e4ht puu otsas istub, aga oli n\u00f5us asja uurima minema. Kahjuks osutus kuuse tipp aga sama t\u00fchjaks, kui see m\u00f6\u00f6dunud esmasp\u00e4eval oli olnud. Ta ohkas, kuid siis meenusid talle j\u00f5ulutuled, mis klassis tahvli all olid. Ka need osutusid vaid tuledeks.<\/p>\n\n\n\n
“No ma ei tea,” ohkas ta.<\/p>\n\n\n\n
“Teie inimesed armastate ikka nii kergesti alla anda,” pahandas Candara, “kui teda pole enam-v\u00e4hem loogilistes kohtades, varjab ta ennast kusagil, kus me teda otsida ei oska.”<\/p>\n\n\n\n
“Kuidas sa \u00fcldse tead, et ta end siin peidab? Maailm on suur ja lai.”<\/p>\n\n\n\n
Candara n\u00e4ole ilmus roosakas jume: “Ma tunnen tema l\u00e4hedust, kuna me oleme seotud. Tule n\u00fc\u00fcd, otsime l\u00e4bi iga v\u00e4iksemagi nurgataguse.<\/p>\n\n\n\n
Ja nii nad tegidki. Tunde jooksid nad m\u00f6\u00f6da koridore h\u00f5ljudes klassist klassi. Vahele ei j\u00e4\u00e4nud \u00fckski ruum v\u00f5i klass. L\u00e4bi k\u00e4idi nii trepipealsed kui ka trepialused, kuid seal polnud rohkemat kui direktori jalgratas. Isegi k\u00f6\u00f6gist otsiti ja Candara veenmisel oli Agatha n\u00f5us ka \u00f5petajate toast ning juhtkonna ruumidest otsima. Nende lapselikult r\u00f5\u00f5mus naer ja k\u00e4ra t\u00e4itis ruumid, mis muidu \u00f6\u00f6sel nii k\u00fclmad, valguse ja soojusega. Aeg aina lendas, kuid endiselt polnud J\u00f5ulut\u00e4hest m\u00e4rkigi ja kaks v\u00e4sinud otsijat vajusid j\u00f5uetult aatriumi trepile.<\/p>\n\n\n\n
“Mis juhtub, kui me teda ei leia?” k\u00fcsis Agatha murelikult.<\/p>\n\n\n\n
Candara m\u00f5tles hetke ja vastas \u00f5ige vaikselt: “Seda pole kunagi varem juhtunud, nii et ma ei kujuta ettegi. Ilmselt tuleks sellest palju jama.”<\/p>\n\n\n\n
Nad vaatasid m\u00f5lemad enda ette n\u00e4hes vaid pimedust, mis oli neid m\u00e4rkamatult \u00fcmbritsenud. Candara toetas oma pea Agatha \u00f5lale. Tema juuksed olid pehmed ning \u00fcllatavalt soojad. Justkui paistaks p\u00e4ike neile alati peale. Candra hakkas omaette \u00fcmisema.<\/p>\n\n\n\n
“Ma pole J\u00f5ulut\u00e4hte k\u00fcll kunagi n\u00e4inud, kuid olen teda unes kuulnud, laulmas. Tema h\u00e4\u00e4l on kaunim kui aisakellade muusika,” sosistas Candara uniselt.<\/p>\n\n\n\n
Agatha ei pidanud isegi Candaralt paluma, et ta seda talle laulaks. Ei l\u00e4inud kaua, kui Agatha temaga \u00fchines. Ta teadis s\u00f5nu ilma, et oleks neid kunagi kuulnud ja viis justkui voolas ta huulte vahelt v\u00e4lja. Peagi t\u00e4itus kogu ruum lauluga, millele s\u00fcdame paelad saateks helisesid. Kahe laululinnu ette hakkasid ilmuma v\u00e4rvilised valguslaigud mis tulid akendest nende selja taga. Valgust tuli hingel\u00f5kke s\u00fc\u00fcteks aina juurde. Lauljad ei pannud enam isegi t\u00e4hele soojas valguses hiilgavat vitraa\u017ei, mis oli ilmunud raamatukogu taga k\u00f5rguvatele akendele. V\u00e4rvilise klaasmaali keskel oli j\u00f5ulut\u00e4ht. Tema pea \u00fcmber hiilgas nimbus ning seljas h\u00f5ljs Candara riietega sarnases stiilis h\u00f5lst, mis J\u00f5ulut\u00e4he veelgi suursugusemaks muutis. Kogu ruum t\u00e4itus valguse ja ingelikku muusikaga.<\/p>\n\n\n\n
Agatha avas silmad, mis lauldes olid \u00f5nnest kinni vajunud. Ehmunult pilgutas ta silmi ja hetkega oli ere valgus, kui udu, haihtunud. Ta leidis ennast koduukse eest, nagu oleks ta just naasnud t\u00e4iesti tavaliselt jalutusk\u00e4igult. Ta vaatas kella ja lahkumisest oli m\u00f6\u00f6dunud vaid pool tundi. Ema oli just s\u00f6\u00f6gi valmis saanud ja kutsus Agatha endale appi lauda katma. K\u00f5ik n\u00e4is nii justkui poleks midagi juhtunudki, kuid tegelikult polnud miski endine.<\/p>\n\n\n\n
N\u00fc\u00fcd oli tal kuhu vaadata, mida otsida. Teades, et oli leidnud J\u00f5ulut\u00e4he ning iga kord kui ta taeva poole vaatas, kuulis ta \u00f5ige vaikselt helisevat viisijuppi, mis t\u00e4itis ta hinge j\u00f5ulutundega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Detsember lendas m\u00f6\u00f6da nii ruttu. Kodus said kuusk ja toad juba ammu ehitud ning igal pool v\u00f5is tunda v\u00e4rsket mandariini-piparkoogisegust h\u00f5ngu. J\u00f5uludeni oli j\u00e4\u00e4nud vaid viis p\u00e4eva, aga ikka j\u00f5llitas Agatha aknast v\u00e4lja. Teadmata isegi, mida vaatas. Ta pilk puuris l\u00e4bi erksast lumest, mullast, kivist. Tema pilk l\u00e4bistas kogu planeedi. P\u00fcrgides edasi m\u00f6\u00f6da l\u00f5pmatuna n\u00e4ivaid […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":468,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[51],"tags":[],"class_list":["post-467","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-proosa"],"yoast_head":"\n