Juba mitmed aastad, augustikuus, enne uue \u00f5ppeaasta algust k\u00f5lab meedias koolide appih\u00fc\u00fce: koolid vajavad erinevate ainete \u00f5petajaid, keda lihtsalt ei ole. Ennek\u00f5ike on puudu reaalainete \u00f5petajatest. V\u00e4iksemates koolides puudus ka muude ainete \u00f5petajatest. <\/p>\n\n\n\n
Rinnad kummis ja rahulolevad v\u00f5ivad olla vaid era- ja eliitkoolide direktorid, kus v\u00f5ib lausa \u00f5petajate j\u00e4rjekord ukse taga seista.<\/p>\n\n\n\n
Aga milles on asi? Miks on \u00f5petajaamet noorte seas ebapopulaarne? Kas ebapopulaarsus v\u00f5ib olla seotud maakooliga? Kas piirkond m\u00f5jutab \u00f5petajate olemasolu?<\/p>\n\n\n\n
Saaremaa G\u00fcmnaasiumi noor inglise keele \u00f5petaja Monika Mander<\/strong> ja varem Saaremaa G\u00fcmnaasiumis ajaloo\u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud ja hetkel Kuressaare Vanalinna kooli \u00f5ppejuht Anni Haandi<\/strong> leiavad m\u00f5lemad, et ameti valikul on m\u00e4\u00e4ravaks t\u00f6\u00f6koormus ja tasu. <\/p>\n\n\n\n Nad toovad v\u00e4lja ka noore \u00f5petaja abistamise teema. Sageli on nii, et v\u00e4rskelt kooli t\u00f6\u00f6le tulnu t\u00f6\u00f6tab tohutu energia ja entusiasmiga kuni viis aastat ning seej\u00e4rel lahkub erasektorisse. Nad leiavad, et koolidel tuleb h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5elda alustava ja ka juba kogenud \u00f5petaja mentordamine, sest probleeme teadvustades on v\u00f5imalik neist ka \u00fcle saada. <\/p>\n\n\n\n Monika m\u00e4rgib, et \u00f5petajaamet on \u00fcks n\u00f5udlikumaid. Tema s\u00f5nul ei piisa seal ainult oma aine suurep\u00e4rasest valdamisest, vaid siin on palju muid kohustusi ja \u00fclesandeid, milleks on v\u00e4ga keeruline ette valmistuda \u00fclikoolis ning millega ei osata arvestada. Sellep\u00e4rast paljud, kes valivad selle elukutse, ametisse p\u00fcsima ei j\u00e4\u00e4. Palk ja koormus, lisaks pingeline t\u00f6\u00f6 hirmutab noori ja lihtsam on valida ehk mitte nii loominguline ja k\u00f5rgeid n\u00f5udmisi esitav t\u00f6\u00f6 kui \u00f5petajal mugavama ameti vastu.<\/p>\n\n\n\n Aineti \u00f5petajaameti populaarsuse osas toob Anni v\u00e4lja, et enim puudub reaalainete ja keele\u00f5petajaid. M\u00f5lemad noored pedagoogid leiavad ka seda, et \u00f5petajate puudus kimbutab nii maa-kui linnakoole. Lisaks toob Anni v\u00e4lja, et murekohaks on v\u00e4ikesed koolid, kus \u00f5petaja ei pruugi oma koormust t\u00e4is saada ning peab t\u00e4iskoormusega t\u00f6\u00f6tamiseks s\u00f5itma mitme maja vahel. <\/p>\n\n\n\n Kuidas lahendada probleemi, et noored tuleksid kooli, et eakad ja kogenud pedagoogid ei p\u00f5leks l\u00e4bi? Anni t\u00f5i n\u00e4iteks Saaremaa G\u00fcmnaasiumis alustavate \u00f5petajate kogukonna, kus olenemata alustava \u00f5petaja vanusest, saadakse kokku, r\u00e4\u00e4gitakse r\u00f5\u00f5mudest ja muredest. Palju oleneb alustava \u00f5petaja sisemisest p\u00f5lemisest, kui suure ambitsiooniga t\u00f6\u00f6d alustatakse. <\/p>\n\n\n\n Alustaval \u00f5petajal on tavaliselt tohutult ideid, mida soovitakse realiseerida ning kui siis juhtub \u00fcmber olema juba kogenud \u00f5petajate seltskond, kes alustavat \u00f5petajat pessimismiga alla t\u00f5mbavad, mitte ei toeta, siis on ka alustava \u00f5petaja langus kiirelt tulema. Ehk siis selleks, et saaks hoida alustavaid \u00f5petajaid pikalt koolis, tuleb pidevalt panustada positiivse t\u00f6\u00f6keskkonna loomisesse ja hoidmisesse. Ja mida positiivsem ning v\u00e4estavam on t\u00f6\u00f6keskkond, seda suurema t\u00f5en\u00e4osusega n\u00e4evad koolis \u00f5ppivad noored, et \u00f5petajaamet on \u00e4ge! <\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks, kui vaadata Nooruse kooli \u00f5petajaskonda, siis v\u00e4ga suur hulk neist on sama kooli vilistlased. Tundub, et neil on olnud koolis v\u00e4ga toetav keskkond ning seel\u00e4bi on valitud edasiseks karj\u00e4\u00e4riks \u00f5petaja elukutse. Kindlasti on see midagi, mille peale peavad koolid m\u00f5tlema. Saaremaa G\u00fcmnaasiumis on n\u00fc\u00fcd juhtimise ja \u00f5petamise suund, mis n\u00e4itab, et j\u00e4relkasvule ja Eesti hariduss\u00fcsteemi panustamisele on hakatud s\u00fcsteemselt m\u00f5tlema. <\/p>\n\n\n\n Vaatamata k\u00f5igele halvale leidub koolis ka noori edukaid ja aktiivseid \u00f5petajaid. \u00d5petajat\u00f6\u00f6 r\u00f5\u00f5mudest r\u00e4\u00e4gib ka Monika, kes leiab, et \u00f5petajaametit on vaikselt hakatud \u00fchiskonnas rohkem v\u00e4\u00e4rtustama ja hindama. See ei paranda aga p\u00e4evapealt \u00f5petajakriisi olukorda, kuna nad ei saa j\u00e4tkuvalt v\u00e4\u00e4rilist tasu, olles tegelikult tippspetsialistid oma alal. P\u00e4eva l\u00f5puks ikka ainult missioonitundest \u00e4ra ei ela ja kui on valikus tasuvam ja v\u00e4hem stressirohkem t\u00f6\u00f6, siis enamus ikka valivad selle teise variandi. Eesti seisab silmitsi hariduskriisiga, \u00f5petajad on alustanud streigilainega. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Juba mitmed aastad, augustikuus, enne uue \u00f5ppeaasta algust k\u00f5lab meedias koolide appih\u00fc\u00fce: koolid vajavad erinevate ainete \u00f5petajaid, keda lihtsalt ei ole. Ennek\u00f5ike on puudu reaalainete \u00f5petajatest. V\u00e4iksemates koolides puudus ka muude ainete \u00f5petajatest. Rinnad kummis ja rahulolevad v\u00f5ivad olla vaid era- ja eliitkoolide direktorid, kus v\u00f5ib lausa \u00f5petajate j\u00e4rjekord ukse taga seista. Aga milles on […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":568,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-564","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-mure"],"yoast_head":"\n