Kas oled tulevast sügisest värske Saaremaa Gümnaasiumi õpilane ja otsid algaval kooliaastal endale väljundit? Või oled koolis juba vana kala, kuid tunned, et tahaksid uuel õppeaastal mõne põneva väljakutse vastu võtta? Mõlgutad mõtet meediatiimiga liituda, kuid pole oma otsuses veel päris kindel?
Lahendus võib olla lähemal, kui arvad. Siin on nimekiri kümnest kõige olulisemast asjast, mida tasub enne meediatiimiga liitumist teada.
1. PROFESSIONAALID VÕI AMATÖÖRID?
Meediatiim võib alguses kõlada nagu grupp inimesi, kes on kõik maagilisel kombel professionaalsed ajakirjanikud, fotograafid, intervjueerijad ja monteerijad. Tegelikkus on aga hoopis teistsugune. Ka meie olime alustades parajad amatöörid ega teadnud päris täpselt, mis meid ees ootab.
Kui kogu see valdkond sind kasvõi natukenegi huvitab, on koolimeedia üks parimaid kohti alustamiseks. Siin ei eelda keegi, et sul oleks varasem kogemus. Sul on võimalus katsetada, eksida, õppida ja avastada, mis sulle päriselt meeldib, ning mis lugejale või vaatajale korda läheb. Kõige parem on aga see, et sa ei tee seda üksi – kõik sinu ümber õpivad samuti.
Ja mis kõige olulisem – sa ei pea tegema kõike. Kui sulle meeldib kirjutada, kuid kaamera ees olemine tundub hirmutav, ei ole see mingi probleem. Kui tahad hoopis pildistada või videoid monteerida, on ka selleks võimalus olemas. Kõik uksed on sinu ees valla, nüüd tuleb lihtsalt otsustada, millisest sisse astuda.
2. TÄHTAJAD
Kuigi võin lubada, et meediatiimi koosolekutel ei tunne sa end sugugi nagu koolipingis, on tegemist siiski huviringiga ning sellega kaasnevad ka omad kohustused. Ükskõik, kuidas panustad, ootavad sind ees tähtajad. Nendest kinnipidamine ei ole meil küll kunagi eriti hästi õnnestunud, kuid vähemalt oleme teoorias tugevad.
Soovitan märkida tähtaja endale suurelt ja punaselt paar päeva tegelikust tähtajast varasemaks. Nii võid rahulikult paar päeva „hilineda“ ja avastada kergendusega, et jõudsidki kõik õigeks ajaks valmis.
3. ÕIGEKIRI
Õigekiri on Merilyni üks lemmikteemasid. Kuigi artiklid läbivad pärast valmimist keelekontrolli, tasub tekst enne esitamist ka ise üle vaadata. Selleks ei pea olema emakeele ekspert – sageli piisab paarist tähelepanelikust läbilugemisest, et lohakusvead üles leida. Kui lisaks veel ÕS lahti võtta ja mõni keerulisem sõna üle kontrollida, on keeletoimetaja päev juba poole päikeselisem. Boonusena valmistud märkamatult ka eesti keele riigieksamiks ;).
Vead on inimlikud ning vähemalt saame alati korraliku kõhutäie naerda, kui keegi mõne uue sõna leiutab või eriti meeldejääva kirjaveaga hakkama saab.
4. JUTUMÄRGID
Jutumärgid on Merilyni teine lemmikteema. Vähemalt siis, kui need on õigesti kirjutatud, kuid enamik ajast need seda ei ole.
Suur osa arvuti klaviatuure on seadistatud kirjutama ebakorrektseid jutumärke, veel hullem on olukord siis, kui mõlemad jutumärgid on inglise keelele omaselt üleval. Nagu Merilyn on meile puust ja punaseks selgeks teinud – korrektsed jutumärgid näevad välja nagu 99 ja 66.
„Silmapiir“, kõik keeletoimetajad ja Merilyn tänavad sind ning sina säästad ennast ja teisi järjekordsest jutumärkide loengust.
Ja et meelde jääks, jätan siia väikese rivi: 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66, 99 66.
5. KAAMERAGA SÕBRAKS
Kaamera tundub alguses hirmus, kallis ja keeruline seadeldis, millest tahaks pigem eemale hoida. Nuppe on lugematult ning tundub, et just sina leiad selle ühe, millele vajutades läheb kaamera enesehävituse režiimi.
Aga üks kord on ikka esimene kord. Tegelikult piisab alguses sellest, kui tead paari-kolme olulisema nupu tähendust. Seega tasub esimesel võimalusel kaameraga sõbraks saada, sest küsimust „Kas meediatiim tuleb ka pildistama?“ hakkad aasta jooksul kuulma üllatavalt palju.
6. VÄIKE PUNANE JUHE
Kaamerast rääkides tuleb rääkida ka mikrofonidest. Ja mikrofonidest rääkides ei saa üle ega ümber väikesest punasest juhtmest.
Just see salakaval tegelane ühendab pildi ja heli ning ilma temata on mikrofon rohkem aksessuaar kui töövahend.
Meie õppisime seda raskel moel, kui filmisime üle poole tunni kestnud intervjuu ja alles hiljem avastasime, et juhe ei olnud kotist isegi välja tulnud. Siinkohal sooviksin isiklikult tänada SG muusikaklassi helikindlaid seinu, mis selle intervjuu siiski päästsid.
Kui juhe on kenasti ühendatud, tasub kontrollida ka seda, kas mikrofon on sisse lülitatud. Lihtsalt sõbralik soovitus.
Seda õppisime samuti raskel moel. Olime uhked, et juhe oli seekord õigesti ühendatud, kuid jätsime ühe nupuvajutuse homse hooleks. Seekord ei päästnud meid enam miski muu kui piinlik naeratus ja küsimus:
„Kas te oleksite nõus sama juttu veel kord rääkima?“
7. MONTEERIMISOOPER
Kui võtad ette videoloo tegemise, tasub meeles pidada, et töö ei lõpe siis, kui materjal on filmitud. Oo ei, siis see alles algab.
Videote allalaadimine, sobivate kaadrite valimine ja monteerimine on omaette ooper. Ja üsna pikk ooper.
Erinevate nurkade alt filmitud kaadrid, taustamuusika, subtiitrid ja vahetekstid võtavad küll aega, kuid muudavad lõpptulemuse kordades huvitavamaks ja professionaalsemaks.
Boonustrikk: kui ees ootab pikem monteerimise sessioon, varu endale erinevaid snäkke. Rõhk sõnal erinevaid. Meie ostsime kilo porgandeid ja paki hapukoort ning pärast mitut ööd porgandite seltsis monteerimist ei ole ma neid enam kunagi sama tundega süüa suutnud.
8. VÕTA NÕNDA PALJU NAGU SUUDAD KANDA
Kui üks asi on kindel, siis see, et meediatiimis on alati midagi teha. Kuhu on vaja pildistama minna, kellelegi on vaja teha reklaamvideo või ootavad andunud fännid järgmisi videolugusid – tegemist jagub alati.
Selle kõige kõrvalt tuleb aga järge pidada ka koolitöödel ning mitte unustada sõpru, perekonda ja iseennast.
Siit ka kõige olulisem nõuanne – sa ei pea kõike tegema. Võta enda õlule täpselt nii palju, kui parasjagu jaksad, ning ära karda öelda, kui oled hammustanud liiga suure tüki. Alati leidub keegi, kes aitab.
Ja kui tead, et ees ootab suurem projekt, jaga ülesanded juba varakult mitme inimese vahel. Nagu öeldakse, siis seltsis segasem!
9. lÕPUTUD VÕIMALUSED
Meediatiim on palju enamat kui kirjutamine, pildistamine ja filmimine. Sulle avaneb tohutu infoväli ning uksed, mille olemasolust sa varem ehk isegi teadlik ei olnud.
Ka projektid, mis alguses tunduvad lihtsalt järjekordse artikli või videona, võivad viia palju kaugemale. Tänu meediatiimile olen saanud käia tasuta kontsertidel, kohutavalt palju süüa-juua, kohtunud tuntud inimestega ning näinud suurte sündmuste telgitaguseid.
Ja see on ainult minu nimekiri. Kui kõikide meediatiimi liikmete kogemused kokku panna, saaks sellest ilmselt omaette artikli.
Need on võimalused, mida niisama lihtsalt ei leia. Seega haara igast pakkumisest kinni – kunagi ei tea, kuhu see sind viia võib.
10. MERILYNI LAUD
Öeldakse, et kõik teed viivad Rooma. Meie puhul kehtib aga ütlus: „Kõik teed viivad Merilyni laua juurde.“
Ükskõik, kas tahad arutada mõne uue albumi üle, näidata mõnda artiklit, kurta keemiatöö üle või sul on lihtsalt kõht tühi – see koht on multifunktsionaalne. Tegemist on meediatiimi mitteametliku kogunemiskohaga. Seega ei tasu karta ebaõnnestumisi või vigu, sest lahendus on koolis alati juhtkonna* ukse kaugusel.
* Uuest õppeaastast leiab Merilyni ruumist 133.