Categories
Arvamus

Sveta Grigorjeva „Gargantua“

Foto: Piret Tänav

Me peame rääkima Sveta Grigorjevast ja tema uuest lavastusest „Gargantua“. Kui juba meie president ütleb, et tema ei karda Sveta Grigorjevat, siis peab julgema julgeda.

Piret Tänav

Sveta Grigorjeval on olnud väga rammus ja loominguline aeg. Üle-eelmisel aastal ilmus tal luulekogu „Frankenstein“, mille eest anti talle Jaan Krossi kirjandusauhind, ning eelmisel aastal tuli välja etendus „SÜTITAJAD“.

Sel aastal pälvis ta tähelepanu kriitikakogumikuga „Kliitor on anarhist“, mis pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna esseistika kategoorias.

Eesti raamatu aasta puhul otsustas Viru keskus Tallinnas kasutada oma kevadises reklaamikampaanias noori eesti kirjanikke, sealhulgas Sveta Grigorjevat, kirjeldades neid kui ühtaegu tõsielu laulikke ja ajastu lühikroonikuid.

Aga nüüd tagasi „Gargantua“ juurde. Nimitegelane on elunautleja ja teisitimõtleja, kelle tegevus käivitab korraga nii kaose kui ka pinge. Etendus seob barokki, karnevali, tänapäevast sotsiaalkriitikat ning tähelepanuühiskonna pahesid; käsitlemata ei jää ka solvumiskultuur ega naiste võimatu võimalus saada Nobeli preemiat. Tempo võetakse üles kohe alguses ja hoitakse lõpuni, kuni publik aplodeerib.

Tegu on väga füüsilise teatriga, kus tants ja tagaajamine käivad nii kehade kui ka sõnade ümber. Lõhutakse ka neljandat seina ning näitlejad maanduvad otse publikus. See peaks kindlasti sobima kaasava teatri suurtele ja väikestele sõpradele – vabalt võib jääda mõnusalt kohmetuks.

Kui viimasel ajal on palju kurdetud selle üle, et vaatajad segavad oma telefonide kasutamisega teatrisaalis tõelise kultuurielamuse saamist, kas helenduvat ekraani libistades või suisa sõnumeid sosistades, siis Sveta Grigorjeva palus ise keset etendust vaatajad filmida etendust, seda jagada ning võimalusel hakata teda Instagramis vms jälgima (@kullanupp) – nii jõuab info heast asjast ikka kõikjale. Seda tõepoolest jõudsalt ka tehti.

Parafraseerides Suurbritannia peaministrit Winston Churchilli, kes lubas oma rahvale Teise maailmasõja ajal karmi otsekohesusega vaid verd, higi ja pisaraid, pakub see etendus samuti kõiki kolme – kuid need ei muserda, vaid ärgitavad mõttetööd ning julgustavad elule „jah“ ütlema.

VAT teatri „Gargantua“

  • Autor ja lavastaja Sveta Grigorjeva
  • Dramaturg Kerli Ever
  • Lavakunstnik Mara Kirchberg
  • Kostüümikunstnik Lisette Sivard
  • Valguskunstnik Rommi Ruttas
  • Helilooja Martin Kirsiste
  • Laval: Sveta Grigorjeva, Tanel Saar, Hanna Maria Saar, Johhan
  • Rosenberg, Arolin Raudva, Sirelyn Rääk

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga