Head muusikat tehakse aastate jooksul aina vähem. Vähemalt niimoodi arvavad paljud inimesed uute artistide ja laulude kohta. Väidetakse, et muusika kvaliteet muutub iga aastaga järjest halvemaks ega hakka lähiajal paranema. Kas see on tegelikult tõsi ja miks nii paljud niimoodi arvavad?
Esiteks oli vanasti palju raskem muusikat lindistada. Sel ajal oli laulude salvestamine palju kulukam protsess ja igaühel ei olnud võimalik seda teha. See tähendas, et kui oli stuudiosse minek siis pidi kõik kindlasti läbimõeldud olema ja pillipartiid selgeks õpitud. Paljud usuvad, et see viis ka kvaliteetsemate lindistusteni, sest siis ei tekkinud selliseid olukordi, kus pidi kohapeal kiiresti asju välja mõtlema.
Tänu piiramatule ligipääsule muusikale ja selle produtseerimise võimalustele meedia kaudu nõuab tänapäeval muusika avaldamine märksa vähem annet kui kunagi varem. Sellel on tohutu mõju muusikatööstusele ja sellele, mida peetakse tänapäeval populaarseks, ning see mõjutab oluliselt ka seda, kuidas artistid tänapäeval uue muusika avaldamisele lähenevad.
Alyssa Tryano ajakirjast Arthur
Peale selle ei olnud inimestel võimalik ise enda muusikat väljastada. Selleks, et oma muusikat avalikustada pidi ennast plaadifirmale allkirjastama ja tavaliselt lubati seda teha ainult nendel inimestel, kelles nähti mingit muusikalist talenti ning olid kogenud. See tähendas, et oli vähem olukordi, kus jõudis inimeste kõrvadeni ebakvaliteetset muusikat.
Kuigi tol ajal filtreeriti paremini välja nii öelda rämpsmuusikat ei tähenda see, et siis oli rohkem head muusikat kui tänapäeval. Ma nõustun küll sellega, et vanasti oli vähem halva kvaliteediga muusikat, aga ma ei usu, et nüüd väljastatakse vähem häid laule. Just vastupidi, ma arvan, et tänapäeval tehakse rohkem head muusikat, sest praegused töövahendid on palju efektiivsemad ja kättesaadavamad kõigile ning inimesed ei pea sõltuma plaadifirmadest. See küll tähendab, et paratamatult jõuavad need vahendid inimeste kätte, kellel ei ole mingit erilist muusikalist talenti, kuid samuti võimaldab see teistel muusikutel lihtsamini ja efektiivsemalt kirjutada ja lindistada head muusikat.
Vanemal muusikal on tavaliselt ka mingi nostalgiline element selle juures, mis võib tekitada illusiooni, et see on parem. Thomas Britton ja Fraser Gilliat ajakirjast The Oxford Blue on öelnud: „Võib-olla kümne aasta pärast kostavad tantsupõrandal karjed, kui mängima hakkab „As It Was“ või „About Damn Time“, aga hetkel ma kahtlen, et need tekitaksid sama reaktsiooni nagu „Mr Brightside“ või mis iganes „Apple Bottom Jeans’i“ tegelik nimi. Neil lauludel on olnud aega arendada endale konteksti, tähendust, mis ulatub kaugemale muusikast, ja just see ongi põhjus, miks vanemal muusikal on alati eelis uuema ees.“ Ma nõustun selle väitega täielikult. Inimestel lihtsalt ei ole uuemate laulude jaoks olnud piisavalt aega, et nendega siduda mälestusi ja emotsionaalselt neile reageerida samal moel nagu vanadele. Tänapäeva muusikal küll sellist eelist ei ole, kuid ma usun, et tulevikus vaadatakse sellele tagasi samasuguse nostalgilise pilguga.
Lõppkokkuvõttes olen kindel, et uuel muusikal pole midagi viga. Võib küll tekkida mulje, et see ei ole eriti hea võrreldes vanade lauludega, aga see on pigem selle pärast, et inimestel ei ole veel sellega tekkinud nostalgilist seost või pole lihtsalt leitud üles neid artiste, kes tegelikult teevad häid laule. Muusika kvaliteet kindlasti ei ole allakäigus, vaid on alanud lihtsalt uus faas muusikaproduktsioonis.
.
.
Kasutatud allikas:
- https://medium.com/bouncin-and-behavin-blogs/the-downfall-of-modern-music-8c3d19c7a9b1
- https://www.trentarthur.ca/news/why-todays-music-sucks-the-decline-of-good-music
- https://theoxfordblue.co.uk/music-today-is-worse-than-it-was-in-the-past-the-debate/
- https://sacschoolbeat.com/2085/opinion/modern-music-is-continually-getting-worse-and-wont-stop-doing-so-anytime-soon/