Foto: Max Cavallari
Instagrami meeldimiste arvu piiramise eesmärk on vähendada sotsiaalseid võrdlusi ja negatiivseid tundeid. See on samm õiges suunas, kuid ma arvan, et see ei lahenda probleemide algpõhjust. Kuigi on tore, et Instagram püüab vältida liigset keskendumist sellele, mitu meeldimist postitus saab, ei suuda see täielikult vältida vaimse heaolu kahjustamist. Kui Instagram piirab meeldimiste nähtavust, võivad inimesed ikka kogeda sotsiaalset võrdlust ja otsida tähelepanu oma postituste kaudu. Lõppkokkuvõttes on küsimus mitte ainult meeldimistes, vaid ka selles, kuidas sotsiaalmeedia meie elu ja suhted kujundab. Olen nõus, et sotsiaalmeedia pakub platvormi, kus inimesed saavad end väljendada, aga samal ajal ei ole lihtne lihtsalt meeldimiste piiramise lahendus. Ühiskond peaks tegema rohkem, et muuta meie arusaamu sotsiaalmeediast ja õpetada inimesi mitte andma sellele liiga suurt rolli oma elus.
Psühholoog Jacqueline Sperling on öelnud, et kuigi Instagrami muudetus on samm õiges suunas, ei kõrvalda see täielikult sotsiaalmeedia negatiivseid mõjusid. Ta selgitab, et sotsiaalmeedia kasutajate tagasitulek on seotud ettearvamatuse ja ootusega – nagu mängides slotimasinat. See on täiesti tõsi, sest paljud inimesed loodavad saada positiivset tagasisidet. Meeldimised ja kommentaarid pakuvad ajutist rahulolu ja enesehinnangu tõusu, kuid see ei kesta kaua. Mina olen sellega täiesti nõus. Tegelikult toimib sotsiaalmeedia tihti nagu sõltuvust tekitav keskkond. Ootused, et iga postitus toob kaasa positiivseid kommentaare ja meeldimisi võivad muuta inimesed enesekehtestamise ja õnne leidmise osas õnnetuks. Me ootame pidevat kinnitust, mis ei pruugi lõppeda mitte Instagrami muudatusega.
Uuringud on näidanud, et sotsiaalmeedia kasutamine võib tõepoolest mõjutada vaimset tervist, põhjustades ärevust, depressiooni ja isegi unehäireid. 2018. aastal läbi viidud Briti uuring leidis, et sotsiaalmeedia kasutamine on seotud halbade õpitulemustega, mälukaotusega ja isegi depressiooniga. Kui inimesed veedavad liiga palju aega internetis, hakkavad nad võrdlema oma elu teiste omaga, sest nende elu ei ole piisavalt väärtuslik või täiuslik. Selline enesevõrdlus võib viia enesekriitika ja rahulolematuseni. Minu arvates on see väga tõsine probleem, mida me ei tohiks alahinnata. Kui inimene pidevalt jälgib teiste elu ja võrdleb seda enda omaga, võib see viia isegi depressioonini. Ükskõik kui palju me seda eitame, mõjutab sotsiaalmeedia meie enesehinnangut ja rahulolu eluga. Mida rohkem sotsiaalmeediat kasutada, seda enam tõuseb ka stressitase, kuna iga uus postitus, foto või kommentaar toob kaasa ootused ja surve, mida inimene peab rahuldama. See toob kaasa ärevuse ja isegi füüsilisi sümptomeid nagu peavalud, lihaspinged ja iiveldus. Seetõttu on oluline mõista, et sotsiaalmeedia ei ole vaid platvorm jagamiseks – see on platvorm, mis mõjutab meid palju rohkem, kui me tihti mõtleme.
Professor Katrin Tiidenberg räägib sotsiaalmeedia positiivsetest külgedest, nagu kuuluvuse tunne ja toetus, mida sotsiaalmeedia võib pakkuda, eriti emotsionaalses toetusgrupis. Minu arvates on see üks kõige paremaid külgi sotsiaalmeedias. Sotsiaalmeedia võib tõepoolest pakkuda tuge ja toetust, eriti neile, kes vajavad emotsionaalset tuge või otsivad sarnaste kogemustega inimesi. Näiteks on palju gruppe, kus inimesed jagavad oma kogemusi vaimse tervise küsimustes ja see võib aidata inimestel tunda, et nad pole oma muredega üksi. See on kindlasti positiivne külg, mida sotsiaalmeedia toob, aga samas tuleb meeles pidada, et see ei saa asendada päris elu ühendust ja tuge. Me ei tohiks unustada, et tegelikkuses on meil ka inimesi meie ümber, kellega saab rääkida ja jagada oma tundeid.
Kuid see ei muuda fakti, et sotsiaalmeedia võib samuti põhjustada vaimse tervise probleeme, kui seda kasutatakse liialt ja teadmatult. Tasakaalu leidmine on kindlasti oluline, sest inimesed peavad mõistma oma sotsiaalmeediakasutuse mõjusid oma vaimsele ja füüsilisele heaolule. Usun, et kui me oskaksime sotsiaalmeediat kasutada teadlikult ja positiivselt, võiksime nautida selle eeliseid ilma, et see kahjustaks meie vaimset tervist.
Lõppkokkuvõttes arvan, et Instagrami meeldimiste arvu piiramise samm on õige algus, kuid see ei ole täielik lahendus. Sotsiaalmeedia mõju vaimsele tervisele on keeruline ja sõltub palju sellest, kuidas ja kui palju seda kasutatakse. Me ei saa eeldada, et sotsiaalmeedia platvormid suudavad lahendada vaimse tervise probleeme, sest probleemid on sageli sügavamal ja seotud inimeste isikliku enesehinnangu ja sõltuvusega sotsiaalmeediast. Seetõttu on oluline leida tasakaal ja teadvustada, kuidas sotsiaalmeedia meie vaimset tervist mõjutab. Meie ülesanne on õppida kasutama sotsiaalmeediat teadlikult ja tervislikult ning mitte lasta end sellel kontrollida. Minu arvates on oluline, et me ei laseks sotsiaalmeedial mõjutada meie väärtushinnanguid ja enesehinnangut. Sotsiaalmeedia ei tohiks olla meie elu keskpunkt, vaid vahend, mida saab kasutada positiivselt ja teadlikult.
.
Kasutatud allikad:
- https://peaasi.ee/sotsiaalmeedia-ohud/
- https://www.mcleanhospital.org/essential/it-or-not-social-medias-affecting-your-mental-health
- https://tervis.postimees.ee/8149005/professor-katrin-tiidenberg-sotsiaalmeedia-kasutusel-on-selged-vaimset-tervist-toetavad-huved?
- https://tervis.postimees.ee/3072021/sotsiaalmeedia-kasutamine-aitab-vahendada-stressi?