Jaanuar on üldiselt tuntud kui uute alguste kuu. Saaremaa Gümnaasiumis tähendab jaanuar aga igal aastal ka revüü esietendust.
Et teada saada, millised tunded valdavad revüükaid nädal enne esietendust, uurisime nende meeleolusid ja varastasime veidi nende väärtuslikku aega.
.
KOLM PÄEVA ESIKANI
.
Katrin Linde – projektijuht, koreograafia, finants
Millised on emotsioonid enne esikat?
Emotsioone on väga palju — nii elevust kui ka kartust. Viimasel ajal on kõlanud mitmeid kommentaare stiilis „liigume tasa ja targu“, kuigi tegelikult jookseme pigem ringi nagu peata kanad. Samas oleme väga elevil.
Millised on sinu kui projektijuhi peamised ülesanded, millega pead veel enne esikat tegelema?
Praegu tegelen peamiselt revüükate erinevate probleemide lahendamisega ning esietendusnädala korraldamise ja paika panemisega. Suurem osa minu rollidest on juba täidetud ning hetkel olen pigem nõustaja rollis.
Kas Sina ja kogu ülejäänud revüü, olete valmis?
Kogu revüü on pigem elevil ja üldiselt valmis. Mina ise olen veidi ärevil, aga ei, tegelikult ootan esikat väga. Eelmisel nädalal samal ajal olin ma täiesti hirmul, kuid nüüd tunnen juba, et saame hakkama.
.
KAKS PÄEVA ESIKANI
.
Kaisa Vahstein – koreograafia juht, lavastus
Millised on tantsijate emotsioonid enne esikat?
Proovid on pikad ja väsimus suur — selles suhtes on raske. Samas oleme kõik seda nädalat väga oodanud. Natuke on närv sees, aga ka ootusärevus.
Kas hinges on ka kartus, et kellelgi võivad esikal tantsusammud ununeda, või ei ole muretsemiseks põhjust?
Kindlasti on. Praegu käivad veel viimased muudatused ja see tekitab väikese hirmu, et äkki need ei jää meelde. Samas ma arvan, et oleme piisavalt tugevad, et hakkama saada.
Milline on kõige parem esietenduse eelne soojendus?
Hüplemine, jooksud, kõik selline hea muusika saatel.
.
Kadri Kanemägi – kursuse „Projekt etenduskunstide vallast“ juhendaja
Milliste tunnetega lähete vastu esikale – kas peale jääb kartus või ootus?
Olen pisut ärev, sest igasugustel tehnilistel põhjustel ei ole me võib-olla päris selles faasis, kus ma oleksin tänaseks, kolmapäevaks, soovinud olla või mida olin ette kujutanud. Samas on meil väga palju abilisi ja toetavaid inimesi taustal, mistõttu usun, et reede õhtuks saavad kõik mured lahendatud ning etendus jookseb ilusti kokku. Ma arvan, et läheb hästi. Olen küll ärev, kuid väga suures ootuses.
Milline on olnud Teie roll esietenduse nädalal?
Minu ülesanne on jälgida, et kõik püsiks graafikus – millal mida teeme, kuhu liigume ja millal edasi läheme. Sisuliselt justkui juhin kogu esikanädala proovide protsessi. Õpilaste jaoks on see keeruline eelkõige seetõttu, et nad ei ole varem sellist kogemust saanud, mistõttu on see vastutus minu käes.
Kas reedel näeb teid juba publikus kaasa elamas või veel lava taga juhiseid jagamas?
Püüan kindlasti publikus istuda. Kui Loviise (tütar – toim) lubab mind sel õhtul siia, siis loodan olla etenduse lõpuni ning pärast veel noortele oma esimesed emotsioonid lava ees välja hõisata. Ma loodan väga, et ma olen ikka publikus.
.
ÜKS PÄEV ESIKANI
.
Lisette Milpak – lavastusjuht, videograafia
Hondar Väärtnõu – lavastusjuht, koreograafia, videograafia
Revüü ootused vs reaalsus?
Lisette: Räägiti küll, et aega on väga vähe, aga see sai väga kiiresti reaalsuseks – seda on tõesti ekstreemselt vähe. Oleks võinud rohkem planeerida, aga pole hullu.
Hondar: Ootused olid, et kõik on hästi tore ja lõbus – räägin inimestega juttu, naudin ja söön head toitu. Tegelikkuses oli see aga raske töö ja palju mõtlemist. Samas sai ka palju pulli.
Kuidas on näitlejad oma tööga hakkama saanud? Kas hinges on ka väike hirm, et kellelgi võib tekst meelest minna?
Lisette: Olen positiivselt üllatunud, sest kõik näitlejad näevad päriselt vaeva ja on proovides väga tublid. Eks väike ärevus on ikka sees, et midagi võib valesti minna, aga seni pole ühtegi suurt jama olnud. Loodan, et ei tulegi või siis mängitakse see lihtsalt välja – professionaalid ikkagi.
Hondar: Kuna ma ise olen ka natuke näitleja, siis väga kritiseerida ei saa. Arvan, et kõik veavad oma rollid ilusti välja ja on oma panuse andnud. Kusjuures närv on küll sees – alles eile õhtul nägin unes, et mul läks tekst meelest ja publik hakkas mind tomatitega viskama.
(„Ma võtan tomateid kaasa igaks juhuks“ – Kristi Otsa julgustav kommentaar).
Kuna esikaeelsel nädalal veedetakse ilmselt rohkem aega kultuurikeskuses kui kodus, siis mis on parim proovidevaheline snäkk?
Lisette: Ma arvan, et praegu läheb ikka juustupopkorn, see on hitt.
Hondar: Coopi Caesari salat.
.
Sebastian Blank – näitleja, koreograafia
Eva-Lotta Orglaan – näitleja, lavastus, koreograafia
Kolm peamist sõna, mis kirjeldavad Sinu emotsioone hetkel?
Sebastian: Elevil, rõõmus ja kergelt valudes.
Eva-Lotta: Elevil, hirmus, ärevus.
Kas kõik sujub või on olnud vajadus viimase hetke muudatusteks?
Sebastian: Kõik sujub, aga muudatusi on olnud väga palju. Natukene näitlemise osas, aga peamiselt tantsud – see tuli kõik ümber teha, sest praegu ei saa ma ise tantsida esimestel etendustel.
Eva-Lotta: OOOJAA, viimase minuti muudatusi on kuhjaga. Arvestades, et meie armas peategelane väänas jala välja, on tehtud palju hetkeotsuseid. Näiteks eile, kui toimus revüü läbimäng ja G3-d tulid vaatama, olime samal päeval kava tervenisti ümber teinud. Esitasime selle ja kava tagasisidestati kui imeline ja väga hea – keegi ei saanud isegi aru, et meil oli see kava täiesti metsas.
Mis on esimene asi, mida peale esikat teed?
Sebastian: Rõõmustan. Lähen koju puhkama.
Eva-Lotta: Magan, lihtsalt magan.
.
Kendra Kakkum – graafiline disain, kostüüm, kohvik
Tuule Kalamees – näitekunst, videograafia, bänd, kohvik
Millised emotsioonid valdavad teid päev enne esikat?
Kendra: Peale eilset läbimängu olen ma väga elevil. Mul tuli elurõõm tagasi – kõik ei olegi nii halb, kui alguses tundus. See tants, mille pärast olin kõige rohkem närvis, tuli väga ilusti välja.
Tuule: Kuulsin lava tagant, et paljud on üsna närvis, sest nende meelest ei ole viimased proovid olnud päris need. Minu arvates on meil aga kõik super, eriti kui võrrelda sellega, mida olen teiste projektide juures viimaste läbimängude ajal näinud. Olen väga rahul sellega, mis meil praegu paigas on. Loomulikult on veel palju tööd ees, mis tuleb nüüd selle 47 tunni jooksul ära teha.
Kui peaksite koostama nimekirja asjadest, mis on vaja enne esikat ära teha, mis oleksid peamised punktid?
Kendra: Kindlasti pean paika panema inimesed, kes aitavad kiiremate riiete vahetustega. Eile sain ilusasti hakkama, kuid seda tuleb kindlasti üle vaadata. Pean tegema ka checklisti, et midagi ei jääks maha, sest ma olen korralik unustaja. Ja siis ma pean fotoseina kokku panema!
Tuule: Pean õppima ripsmete panemist. Olen lasknud Kendral neid endale panna, aga kardan, et etenduste ajal läheb liiga kiireks.
(Autori kommentaar: „Ma võin saladuskatte all öelda, et lasin terve revüü kellelgi teisel endale ripsmeid panna – ma ei saanud ise hakkama.“)
Tuule: Lisaks pean korraks läbi mõtlema, kas mul on näitlejatele midagi öelda, sest viimaste päevade jooksul on Tanelilt, Mihklilt ja Emma-Liisalt tulnud nii palju erinevaid mõtteid ja ideid. Nüüd peame tegema valiku, mida kasutame ja mida mitte, mis jääb sisse ja mida võiks juurde lisada. Kardan, et saadan nad lavale ja alles siis meenub, et oleksin pidanud veel midagi ütlema.
Mida võib esikast oodata?
Kendra: Esikast tasub oodata seda, et meie revüü on väga meie nägu. Ma ütleks, et see annab edasi väga hea sõnumi – midagi sellist, mis puudutab paljusid noori üleüldiselt. Oodake vinget koreograafiat ja ägedaid stseene!
Tuule: Tulemas on vägev show, arvestades, et meil on paar asja, mida ma ei mäleta, et eelmistes revüüdes või kabareedes oleks olnud. Lisaks loodan, et meie sõnum jõuab vähemalt mingil määral publikule kohale.
Kohvikust saab kindlasti häid vahvleid! Tuletan meelde, et vahvlid on väga odavad ning kohvikus on ka muud toitu, nii et kindlasti tasub sinna ka piiluma tulla.