Noored on tihti õnnetud, kuid ei taha oma kurbust teistele näidata. See süvendab aga vaimse tervise muresid veelgi.
Noorte vaimse tervise teemadega tuleb tänapäeva ühiskonnas tihti kokku puutuda. Erandiks pole ka Saaremaa gümnaasium.
Kooli õppenõustaja – psühholoog Eveli Kallas ütleb, et peamine mure, millega noored rinda pistavad, on ärevus. Ärevus esineb mitmetele viisidel, näiteks esinemis-, sooritus- või tulemusärevusena. Need kartused tekitavad inimeses tunde, et neil ei ole mõtet pingutada, sest nad ei saavuta tulemust, mida nad tahtsid, hakates vältima olukordi, mis tekitavad pingeid, isoleerides ennast või keeldudes nendest teemadest rääkimast kellelegi. See süvendab noorte kurbust, mis võib kaasa tuua depressiooni ning teisi vaimseid häireid. Õpilased varjavad muresid, mis neil on, tehes nägu, et neil on kõik korras, kuigi tegelikult on vastupidi, lootes, et olukord muutub iseenesest.
Ärevusega kaasneb tihti perfektsionism, mis tuleneb sooritus- ja läbikukkumisärevusest. Õpilane soovib saavutada kindla hinde, kas selleks, et vältida pettumust vanemate ees või seetõttu, et tema ootused on liiga kõrged. Muidu kutsutakse teda nohikuks ja peab leidma selle kesktee, et mitte näha välja kui erand, vaid tavaline õpilane. Lisaks on igal ühel erinev õppimiskiirus, millega kaasneb omakorda stress ja ärevus. Kahjuks praegune haridussüsteem ei toeta tavapärast aeglasemat õppijat, tekitades probleeme juurde. Kui noor peab pärast kooli veel kodus õppima, kuid tema sõbrad lähevad kuhugi välja, siis on tal valik. Kas jätab õppimise pooleli ja läheb sõpradega või jääb koju, jäädes ilma sotsiaalsest elust tänu tema aeglasele õppimise tempole.
Silmapiiriga rääkis üks endine õpilane, kes koolis käies puutus kokku depressiooniga.
Õpilane oli igapäevaselt koolis käies õnnetu, aga ta andis endast parima, et mitte näidata teistele välja enda kurbust. 12. klassi lõpus diagnoositi tal depressioon. Ise ta seda arvata ei osanud, et sest ainus muudatus, mida füüsiliselt tundis, olid energiahood või energiapuudus, mis varieerusid pidevalt. Sellega kaasnesid uneprobleemid ja keskendumishäired.
Depressiooni põhjustas tema arvates asjaolu, et igakord, kui ta sai halva hinde, tekitas see temas masenduses.
“Vaadates tagasi selle ajale, ütleks, et ma olin madalate standarditega perfektsionist,” ütleb ta ajas tagasi vaadates.
Tema vanematel ei olnud kõrged standardid, kuid millegipärast mõtles ta teistepoolsed kõrged ootused enda jaoks välja. Ainult kui teema ei olnud tema huvides, siis oli ta aeglane õppija ja nendel igavatel hetkedel arenes õpilase ärevus edasi, kuniks ta leidis lahenduse, kuidas ärevust leevendada. Selleks oli alla andmine, et ärevus ei saaks edasi minna.
Kuigi ta püüdis igati sõpradest ja koostegemistest eemale hoida, veensid ta sõbrad ta ümber ja viisid välja.
Tema olukord paranes pärast, kui ta Saaremaalt mandrile kolis. “Esimene aasta oli kõige raskem, aga pärast, kui olin leidnud enam-vähem koha, kus mul oli hea keskkond, tundsin ennast paremini,” rääkis ta.
Eveli Kallas ütles, et enamus noorte lahendus ärevusele ja vaimsetele probleemidele, vähemalt Saaremaal, on minna pärast kooli lõpetamist kuhugi mujale, kui jääda Saaremaale. Suletud keskkonnast lahkumine on hea viis leida endale sobiv koht siin maailmas ning teha, mis päriselt meeldib.
Vaimsel tervisel on tähtis roll inimese üldise heaolu kujundamisel ning selle nimel tuleb vaeva näha. Me kõik vajame vahest millegagi abi. Seepärast ära karda abi küsida, sest abi otsimine on tugevuse märk, mitte nõrkuse tunnus.