Kategooriad
Essee

Isehakanud gurusid ei maksa rahaasjades usaldada

Globaliseerunud ühiskonna üheks tunnuseks on informatsiooni hea ning lihtne kättesaadavus. Sedasorti infolevik on endaga kaasa toonud ka rahatarkuse kasvu inimeste seas. Vaba raha liigub üha rohkem erinevatesse varaklassidesse, sest inimesed on investeerimisvõimalustest teadlikud ja seega ka riskivalmivamad. Vaadakem kasvõi krüptoraha – ainuüksi sel aastal on investeerijate hulk kasvanud 881% võrra. See näitab tõetruud reaalsust investeerimismaailmas toimuvast.

Gurusid on igal pool

Üks põhjus, miks investeeringud koguvad populaarsust, on kahtlemata raha väärtuse pidev langemine. Inflatsiooninäit Eestis on alates aasta algusest tõusnud jahmatava 8.8%-ni ning finantsekspertide arvates tõus jätkub. Viimati nähti sarnasel tasemel inflatsiooni 2008. aasta novembrikuus, millal teadupärast oli suur majanduskriis. Kas ka lähiajal on kriisi oodata, ei tea keegi öelda. Hetkel aga prinditakse suurel hulgal paberraha, et koroonakriisist hõlpsamini välja tulla. Sellel võib küll olla üllas tagamõte, kuid ei saa eirata ka fakti, et sedaviisi printimine kahandab raha väärtust

Erinevatesse varaklassidesse liigub raha ka tänu sotsiaalmeedia mõjule. Nii TikTok, YouTube kui ka Instagram on täis „investor-gurusid”, kes jagavad erinevaid investeerimisvõimalusi. Tihtipeale jätavad nad aga lihtrahvale mulje, nagu kõik oleks ääretult lihtne ja finantsvabaduse saavutamine ongi ühe kliki kaugusel. Niinimetatud gurud tekitavad enda postitustes inimestes FOMO-tunnet (Fear-of-missing-out) ehk kartust ilma jääda headest võimalusest. See toob turgudele juurde nn „lolle investoreid” ehk inimesi, kes ei tea, millesse nad investeerivad ja loodavad õnnele.

Paraku inimesed kaotavad nii aga suuri summasid, sest gurud, keda nad kuulda võtavad, on sageli omakasupüüdlikud või ise selles valdkonnas harimatud. Sellepärast tuleb olla igasuguse info suhtes kriitiline ja mis peamine – enne investeerimist peab inimene uurima, millesse või kuhu ta oma raha paigutab.

Tohutu meediakajastus

Meediakajastus antud teemal on samuti märgatavalt tõusnud. Kuna tegemist on intrigeeriva valdkonnaga, on meediakanalitel mõistlik seda kajastada – kes ajakirjanikest ei sooviks saada klikke? Loomulikult toob üha suurem kajastus kaasa ka üha suurema rahvahulga. Aastal 2021 oli Eestis kuumaks teemaks IPO-d ehk aktsiate avalikud esmapakkumised. Neid kohtas Balti börsil suurel hulgal – alates Enefit Greenist kuni Hepsorini. Meediakajastus nende promomisel oli tohutu, isegi võhikute kõrvadesse sattusid antud firmade nimed. Kogu kajastus tõi kaasa ka meeletud aktsiate märkimised, Hepsori aktsia märgiti üheksakordselt (!) üle emiteeritava koguse, mis tähendas, et iga investor sai ainult väikese osa oma soovitavast kogusest. See näitas omakorda, et rahvas on kursis võimalustega ning info on läbi erinevate kanalite nendeni jõudnud.

Haritus antud teemal on üha kasvav ning puudub igasugune kahtlus, et investeerimismaailma hoog raugeks. See on pidevalt arenev valdkond ning selle laiahaardelise kajastuse tõttu on ainult tõenäoline, et üha rohkem investoreid siseneb turule.