11. septembril 2026 toimub Saaremaal suur Ajarännaku üritus, mis viib osalejad täpselt 90 aastat tagasi – 1936. aastasse. Milline oli elu Kuressaare kuurordis ajal, mil Eesti sportlased naasid Berliini suveolümpiamängudelt seitsme olümpiamedaliga? Tuginedes ajaloolase Maret Soorski uurimustele ja toonaste ajalehtede Meie Maa kirjutistele, avaneb pilt elegantsest, kuid samas kodusest suvituslinnast. Enne ajarännakule minekut rändame aga mõttes aastasse 1936.
Suvitushooaja algus ja „tegelik suvi“
Kuressaare (sel ajal enamuse saarlaste jaoks Kuresaar) ametlik suvitushooaeg algas esimesel suviste pühal, mis 1936. aastal oli 31. mail. Pidulik avamine toimus pargis kell 12 – Kuurhoonele, suvihoonele, mudaravilatele (neid oli tol ajal kolm), Rannakohvikule ja paadisadamale heisati Kuressaare linnalipud ning linnapea Johannes Perens pidas hoogsa tervituskõne. Meelelahutust pakkus pritsumeeste orkester. Rahvast oli palju. Samal päeval avati ka Saaremaa Merespordi Seltsi hooaeg. Meriskaudid ja noorkotkad olid rivis klubi rõdul. Kommodoor, advokaat Peeter Varest, pidas kõne ja heisati lipp. Õhtul oli omavaheline koosviibimine.
2. juunil alustasid tööd mudaravilad. 10. juunil toimus esimene suvituskontsert. Dirigendiks oli härra Suits Tallinnast ning 1936. aasta suve avapalaks kõlas Friedrich Kuhlbarsi „Eestimaa mu isamaa.“
Kontserdid toimusid kogu suve jooksul rannas kell 12–13 ning Lossipargis kell 18.30–20.30.
Linna raamatukogu viidi raekojast Lossipargi lugemislaua juurde (praegune John Bull). Kuursaali kõrval asunud kioskis olid lisaks Eesti ajalehtedele ja ajakirjadele müügil ka üle 20 nimetuse välismaiseid väljaandeid, sealhulgas Helsingin Sanomat, Svenska Dagbladet jt.
Naiste ujulates tehti ümberehitustöid ja ujutuskabiinide arv suurendati 21-ni. Uus rannahoone pidi valmima juuli lõpuks, aga tööd takerdusid sel suvel ehitajate puuduse taha.
Kõik suvituskorterid tuli aadressilauas registreerida.
Kuid kohalikud teadsid üht salajast märki ehk tegelik suvitushooaeg algas siis, kui kohale jõudis tuntud arst Aleksander Paldrok. Kui nähti tema „paksu kogu pehme habemiku näoga“ juuni alguses Kuursaali ees jalutamas, tõdeti: „Ahaa, ta on juba siin. Noh, siis on suvi käes!“
Mudaravi ja raudvoodite defitsiit
Kuressaare oli eelkõige ravikuurort – ligi 60% suvitajatest tulid siia tervist parandama. Kuulsatest külalistest kasutas mudaravi näiteks Jaan Tõnisson, kes peatus Kivi tänav 1 asuvas majas ja võttis mudavanne Linna Mudaravilas. Juuli keskel saabus koos abikaasaga Gustav Suits, kes peatus Meissneri pansionaadis Allee tänav 1.
Juuni keskpaigaks oli Kuressaarde saabunud juba 200 suvitajat, kellest enamik oli pärit Tallinnast, Tartust ja Riiast. Soomest oli selleks ajaks saabunud neli ning Rootsist viis suvitajat. 22. juuliks oli suvitajate arv kasvanud juba 1520-ni.
Huvitav fakt tollase majutuse kohta: linnavalitsus rentis suvitajatele välja raudvoodeid. Miks? Sest kardeti heinapõhuga täidetud puuvoodeid ja neis peituvaid „satikaid“. Raudvoodi oli luksuse ja puhtuse sümbol. Samal ajal puudus linnas veel tsentraalne veevärk ja kanalisatsioon ning vett tuli tuua kaevudest. Raudvoodeid ja pansionaadikohti said endale lubada vaid jõukamad suvitajad. Ülejäänud pidid lootma linnaelanike renditud tubadele.
Meelelahutus: orkestrid, „Riietalaat“ ja suvevalitsus
Suvemuusika oli Kuressaare suve lahutamatu osa. Suvitusorkester, mida juhtis Tallinnast pärit härra Suits, andis kontserte peaaegu igal nädalapäeval. Populaarsed olid ka Kuursaali teemaõhtud – kabareed, teatrietendused, kontserdid ning seltskonnamänguõhtud, näiteks „Pudeli- ja toolitants“. Peaauhinnaks lubati kuulutuse järgi „karastavaid jooke“.
Üks populaarsemaid suvesündmusi oli muidugi Aia tänaval toimunud laat. Saaremaal kutsuti seda millegipärast Riietelaadaks. Pesu- ja pudukaubaga kauplejaid oli üle Eesti sel aastal koguni 84 ning kompvekikaupmehi 17. Kindlasti olid laadal esindatud ka Tivoli ja loomaaed. 1936. aastal algas Riietelaat 23. juulil ja kestis 2. augustini. Esimest korda olid kohal ka suur rataskarussell ja „surmasõidutünn“.
Suve kõrgpunktiks oli aga Suvekuninga ja -kuninganna valimine. Erinevalt tänapäeva iludusvõistlustest pidi kuningas olema väärikas ja nimekas mees. 1936. aastal valiti kuningaks teedeosakonna juhataja Jaan Teetsov (52). Lisaks valiti kaks printsi – härra Ström Rootsist ja härra Piip Tallinnast.
Kuningannaks valiti 30 kandidaadi seast preili Nora Rahumeel Tallinnast ning tema õuedaamideks rootslanna Ingrid-Britt-Sofia Ström ja soomlanna preili Kaija Westerinnen. Kuna valituks osutusid põhjamaalased, tantsiti avatantsuna tavapärase Viini valsi asemel polkat.
Järgmisel päeval toimus kuningapaari kroonimine. Kell kaksteist öösel astus kuningas fanfaarihelide saatel troonile ning tema kõrval seisis kuninganna. Mõlemale asetati pähe kuldne kroon ja anti üle kingitused. Seejärel luges kuningas ette manifesti – „Jaan I manifest kõigile supelkülastajatele ja muule alamrahvale.“. Pärast seda alustas ta diplomaatilisi läbirääkimisi „suvevalitsuse“ moodustamiseks.
Supelministriks nimetati raamatukaupmees Oskar Liiv, tantsuministriks endine maavanem Mihkel Neps (iroonilisel kombel liikumispuudega, kuid väga tark ja karismaatiline) ning südameasjade ministriks kohtunik Paul Parts.
Hooaja lõpp: 10. september 1936
Meie ajarännaku kuupäev, 11. september, tähistab 1936. aastal just värskelt lõppenud suvehooaega. Kusjuures ka 1936. aastal oli 11. september reedene päev, nagu 2026. aastal.
Orkester, kes oli alates juuni algusest andnud kõlakojas kontserte kuuel päeval nädalas, lõpetas hooaja 25. augustil. Lõpuloona kõlas Eesti hümn. Suvehooaeg lõpetati ametlikult aga 10. septembril, kui mudaravilatel langetati lipud. Reede oli ärasõidupäev. Laupäeval, 12. septembril, toimus kohaliku loomakaitseühingu tuluõhtu, kus arutati Kuressaare tuvide olukorda ja saatust.
Selleks ajaks oli linna külastanud 1822 registreeritud suvitajat, neist ligi 400 välismaalt.
Sel septembrinädalal oli õhus ka vaidlusi. Vabariigi Valitsus oli muutnud linna nime Kuressaareks, kuid kohalikud ja keelemees Johannes Aavik eelistasid endiselt armsat vana nime Kuresaar.
Saarlane, kohalik ettevõtja ja turist – suvita sel aastal nagu 1936. aastal!
Mida 1936. aasta suvel Kuressaares tehti?
- Kuursaalis toimusid kontserdid, kabareed, teatrietendused ning seltskonnamängud, näiteks „Pudeli- ja toolitants“. Auhinnaks olid karastavad joogid.
- Jaanipäeval toimus suur tulevärk, mille viis läbi August Grass.
- 12. juulil toimus Lossipargis Naiskodukaitse loterii-allegrii. Müügil olid vööd, kotid nisupüüli ja Pöide nisuga, Muhu pätid, villased sokid ja kindad ning rahvarõivais nukud.
- 18.–20. juulini toimus Lossipargis loterii-allegrii. Võitudeks olid tasuta mudavannid ning sõidud Tallinna, Helsingisse, Riiga ja ümber Saaremaa.
- 18. juulil toimus juba 68. korda suur tuletõrjujate paraad Loodesse, mille lõpetas tulevärk.
- 15. juulil valiti suvekuninganna. Kohal olid nii suvitajad kui ka kohalik eliit.
- 18. juulil valiti suvekuningaks maavalitsuse teedeosakonna juhataja, 52-aastane Jaan Teetsov.
- 19. juulil toimus Lossihoovis õigeusu kiriku näitusmüük. Mängis Tuletõrjeorkester.
- 21. juulil toimus kuningapaari kroonimine. Kell 22.30 tõi kuningas lilledega kaunistatud tõllas kuninganna Kuursaali.
- 23. juulist 2. augustini toimus Riietelaat. Suurimateks tõmbenumbriteks olid 1936. aastal suur rataskarussell, Tivoli, loomaaed ja surmasõidutünn.
- 25.–26. juulil tähistati korraga kolme juubelit: Kuressaare Eesti Seltsi 50., KES-i maja 25. ning Lossipargi ja kõlakoja 75. aastapäeva (ehk 2026. aastal tähistavad meie armas Lossipark ja kõlakoda juba 165. aastapäeva). Pühapäeval toimus rongkäik Lossihoovi. Pidulik kontsertaktus viidi tormise ilma tõttu lossi, kuid õhtuks ilm selgines. Park oli illumineeritud ning kõlakoja ees etendati vabaõhulavastust „Kolm vagabundi“. Õhtu lõppes balliga Kuursaalis.
- 29. juulil toimus lossis suvepidu, mida aitasid korraldada Kuressaare Kaunistamise Selts ja linna tähtsamad prouad. Konferansjee oli linnapea Johannes Perens.
- 1.–3. augustini toimus Kuressaare Tööstuse Ettevõtjate Ühisuse näitus.
- 4. augustil valiti Miss Kuressaare.
- 6. augustil esines Kuressaares kuulus bass ja Estonia teatri ooperi- ning operetisolist Benno Hansen.
- 9. augustil toimusid ülesaaremaalised kergejõustiku esivõistlused, millest võttis osa 40 sportlast.
- 15. augustil toimus Kuressaare Loomakaitse Ühingu pidu. Etendati naljatükki „Hurraa! Toonekurg tuleb!“ ning tantsiti.
- 19. augustil peeti jalgpallikohtumine suvitajate ja Kuressaare võistkonna vahel, mille võitis Kuressaare tulemusega 2 : 1. Spordiplatsile mindi rongkäigus suvitusorkestri saatel ning peeti tervituskõne olümpiavõitjate auks.
- 20. augustil toimusid valsikuninganna valimised.
- 25. augustil anti pargis hooaja viimane kontsert, mis lõppes Eesti hümniga.
- 7. septembril avati Kauba tänav 10 Viktor Lange majas Kaubaladu K. Põldema ja Ko.
- 8. septembril korraldas Naiskodukaitse Kuressaare osakond käsitööõhtu.
- 10. septembril lõppes suvehooaeg ametlikult. Mudaravilates lõpetati töö ja langetati lipud. Õhtuti kogunes postkontori ette (praeguse Kodulinna lokaali juurde) palju rahvast saatma viimaseid Tallinna otseliini bussiga lahkujaid.
- 12. septembril toimus Kuursaalis Kuressaare Loomakaitse Ühingu peoõhtu, kus muu hulgas etendati näidendit „Ingel, saatan, eesel“. Peo tulu läks tuvimaja ehitamiseks.
- 15. septembril väljus hooaja viimane Tallinna otseliinibuss.
Lisaks sai kogu suve jooksul lossipargis toita oravaid ehk mikisid, mängida tennist, ujuda, käia rannakohviku tantsuõhtutel ning teha väljasõite Abrukale, Vilsandile, Järve randa, Kaali järve äärde ja Mõntu.
1936. aastal külastas Kuressaaret kokku 1822 suvitajat (eelmisel aastal 1695). Majutusvõimalused hakkasid jääma napiks – suve jooksul oli perioode, mil vaba korterit oli väga raske leida. Võrdluseks: 1934. aasta 1. märtsi seisuga elas linnas 5581 elanikku. Kuressare on peamiselt ravikuurort, samas on head tingimused arendada see suureks suvitus- ja puhkekohaks.
.
Veel huvitavat
Meie Maa 14. august 1936. Linnavalitsuse kingitus olümpiavõitjatele: 2 nädalat suvitamist Kuressaares: mudavannid, massaaž ja ülalpidamine. Kingituse said maadlejad ja tõstja ehk Kristjan Palusalu, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Edgar Puusepp, Evald Sikk ja Voldemar Mägi. Huvitav, miks pronksi saanud poksija Nikolai Stepulov välja jäeti?
Meie maa 24. august 1936. Minkov ja Pojad Saaremaa tööstus annetas Kristjan palusalule 50 krooni. Summa läks raskejõustiku Liidule, kes pidi siis kas mõne vääriseseme ostma või kandma raha taluinventari fondi.
Meie Maa 11. september 1936. „Vead Saaremaa kohanimedest välja“. Vabariigi valitsuse otsusega 19.juulist 1933 KURESAAR asemel KURESSAARE. Sellega ei suudetud leppida, igatseti armsat KURESAARet.
