Laupäeval, 23. novembril sooritasid G3 õpilased, kes olid edukalt läbinud spetsiaalse eeltesti, Cambridge’i kõrgema taseme inglise keele eksami kirjaliku osa, kuid suulise osa vestlused jätkusid pühapäeval ja esmaspäeval.
Pühapäeval, 24. novembril käisime uurimas, mis emotsioonidega eksam lõpetati. Samuti küsiti osalejatelt nende ettevalmistusprotsessi ja eksami raskuse kohta. Abituriendid jagasid ka nippe ja soovitusi, kuidas Cambridge’i eksamiks tõhusalt valmistuda. Saaremaa Gümnaasiumi Cambridge C1+ eksami koordinaator Marju Roberts selgitab lähemalt eksami olemust ja selle kasulikkust õpilastele.
Täname kõiki videos osalenuid: Marju Roberts, Kätriin Allik, Jette Berens, Kert Hiiuväin, Anette Lõbus, Karl Liiva, Merit Mets, Laura Korb, Ingrit Kull, Kätri Kruusement, Johan Hendrik Kuusk, Kristofer Leedo
Mina olen Merili, G3 õpilane, ja võtsin endale eesmärgiks jagada Sinuga oma kogemust ning soovitusi seoses G2 klassi uurimistööga.
Tihti ei ole õpilased uurimistöö teemavaliku tähtajaks endale mingit kindlat meelepärast hobi või tuleviku suunda leidnud. See on täiesti okei ja normaalne. Seetõttu teemat valides lähtutakse lihtsusest ja kiirusest – milline oleks kõige kergem ja vähem aeganõudvam valik. Jällegi, täiesti tavapärane käitumine ja midagi ma ette ei heida. Mõistan, et soov on lihtsalt käppelt vastik kohustus kaelast saada, aga annaksin Sulle ikkagi pisikese soovituse!
Valides teema, mis Sind kõnetab ja sellega süvitsi minnes, võib see anda tulevikule mõeldes mitmeid eeliseid. Kui on soov kandideerida mõnda ülikooli, siis usun, et paha ei teeks, kui varnast oleks võtta üks vahva portfoolio, või mis? Igasugune kogemus ja isiklike huvide arendamine on nii ehk naa kasulik ja positiivse mõjuga. Seega, minu vatramise tagamaa on soovitada Sulle lähtuda teema valikul oma lemmikutest huvidest.
Minu uurimustöö kogemus
Põhikoolis olin ma kirjanduse tunnis täielik ülbik. Raamatuid lugeda ei viitsinud ja hiljem halba hinnet nähes, olin õpetaja peale solvunud: töö oli ju nii raske…
Gümnaasiumis toimus selles valdkonnas minu „imeline muutumine“. Kirjanduse ja eesti keele õpetajaks juhtus olema Merle Prii, kellele olen südamest tänulik raamatute lugemisele suunamise eest!
Tänu sellele leidsin end üsna kiirelt omi mõtteid ja luuletusi kirjutamast. Veel kiiremalt taipasin, mida uurimistööks teha tahan. Jutt oli lühike, pikka mõtlemist ei olnud. G1 kevadel mainisin oma plaani õpetaja Priile, kes lahkelt nõustus minu juhendaja olema.
Siis hakkas kõige lõbusam osa pihta. Eesmärgiks oli aastaga kirjutada piisav kogus luuletusi, mis võimaldaks mul kokku panna täitsa enda luulekogu. Nii ma siis lasin oma loomingu valla…
G2 sügiseks olid minu mõtteterad ilusasti purki saadud. Järgmiseks sammuks oli vaja otsida endale kujundaja, kelle leidsin tänu õpetaja Kadrile. Minu ja kujundaja vaheline koostöö sujus nii meeldivalt, et sellele protsessile tagasi vaadates, tuleb täitsa igatsus peale.
Kõik oli nii põnev! Meie vestlused varieerusid trükikoja valikust kuni luuletuste paigutuseni lehekülgedel. Iga pisike detail käidi üle, et raamat saaks täielikult minu näo. Kniks ja kummardus minu kujundajale, sest ta sai oma tööga suurepäraselt hakkama!
Tegemist oli üsna aeganõudva praktilise uurimistööga. Kuid samal ajal, mil minu luuletustest valmis sammhaaval raamat, sain mina kirjutada juba kirjalikku osa. Tähtaegadest kinnipidamine ei ole õpetajate poolt tehtud reegel meie kiusamiseks. See toob Sulle endale kasu, kui kõik on õigeks ajaks valmis ja Sa lõpusirgel oma asjadega untsu ei jää. Usu mind ! 😉
Käsikäes praktilise osaga tegeledes ja kirjalikku osa kirjutades, valmis töö üsnagi stressivabalt. Ma olin nii valmis, et närvid annavad otsad ja pean oma stressiga võistlema hakkama, aga ei. Asjad said ilusti tehtud ja tuju oli hea!
Kokkuvõtvalt ütlengi, et antud uurimistöö oli täiesti minu enda valida ning otsustasin lähtuda sellest, mida ise ka naudin. Samuti mõtlesin suurenisti oma plaanidele tuleviku osas. Hetkel minu valitud eriala, mida loodetavasti ülikooli õppima lähen, ei ole tegelikult seotud luuletuste või raamatutega. Samas on selline projekt mul nüüd portfoolios ja üleüldises elupagasis olemas. Mina ütleks, et kaks ühes pakett! Saad tehtud oma uurimistöö ja kirsiks tordil naudid seda sajaga, sest antud teema kõnetab Sind.
Soovitused Sulle:
vahvam on praktiseerida või uurida sellist teemat, mis Sind huvitab!
mõtle kastist välja! ( jalkavõistluseid on juba niiii palju tehtud 😀 )
juhendaja ootab Sind, ära jäta teda liiga kauaks ootama, muidu jääd lihtsalt ilma!
tähtajad on Sinu sõbrad!
naudi protsessi ja ütle stressile ei! (kõik läheb hästi ja suve on nii mõnus vastu võtta, kui nii tore asi seljataga on)
Väike sneak-peek minu mõtetest:
oled kui kadakas. mille all õhtuti istumas käin. oma kereraskuse tüvele toetan. hoolimata nõelavatest okastest.
mis sest, et teised jätavad märkamata. tegemist on hariliku lehtmetsaga. võtan seda ma saatusena. et mina Sind märkasin. ja just Sinu marjad mulle maitsevad.
Võiks ju arvata, et oleme privilegeeritud elama maailmas, kus meie toidulauavalikutel ei ole ei algust ega lõppu. Ometi siblib meie seas ringi nii mõnigi tegelinski, kelle menüü on siiski piiratud. Alustades banaani- ja lõpetades soolaallergiaga, kuid vöta näpust, gluteeni- ja laktoositalumatud kiputakse kahe silma vahele jätma. Ei saa unustada veganeid ja vegetaarlaseid, kes lähtuvad toiduvalikute tegemisel eetilistest küsimustest. Kui hoolikalt jälgida, võib neid kõiki kohata ka Saaremaa Gümnaasiumi rootsi laua ümber luusimas.
LEVINUD ARVAMUSED TALUMATUTE KOHTA:
„Kuidas Sa suudad nii elada? Sa ei saa ju mitte midagi süüa!“ – tegelikkuses on olemas erinevad asendusvõimalused, mille puhul ei jää ilma ühestki meelepärasest maitseelamusest.
„Sa kujutad lihtsalt ette, et Sul mingi talumatus on.“ – ega me kellegi teise kõhu sisse ju ei näe…
„See ei ole üldse nii deep ju?“– olukorra pisendamine ei ole tark mõte. Allergia puhul on soolestik toidu vastu tundlik ja seedimine muutub väljakutseks. Tagajärjeks on tüütud lühi- ning pikaajalised sümptomid. Et keha ikka tervislikult huugaks, tuleb seda silmas pidada. Öeldakse, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane, aga mõned inimesed leiavad, et teist elusolendit taldrikule panna ei ole ilus.
„Ise alles üks päev söid küpsist, mis nüüd virised?“ – mõnikord tuleb olude sunnil ohverdusi teha. See ei tähenda, et talumatule tagajärgede saabumine meeldiks või et tema allergia ei oleks päris.
Gluteenitalumatus
Raskeloomulisemat haigust ehk tsöliaakiat põeb Terve Elu Keskuse andmete põhjal ligikaudu 3% Eesti rahvastikust, kuid lihtsam gluteenitalumatus on veelgi levinum.
EI TOHI: nisu, rukis, oder (keelatud teravilju sisaldavad müslid, puder, leib, makaronid, saiakesed, kama jm)
Terve Elu Keskuse andmete põhjal on ligikaudu 23-32% Eesti täiskasvanutest laktoositalumatud.
EI TOHI: piim, jäätis, piimašokolaad jm
SOOVITATAVALT: hapendatud või fermenteeritud piimatooted ehk keefir, jogurt, juust jm.
MÕÕDUKALT: piimasuhkrut sisaldavad toiduained ehk hapukoor, kohupiim, sai jm.
Taimetoitlus
Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2022. aastal 5,4% Eesti 16–64-aastasest rahvastikust taimetoitlased ja veganid.
piima-taimetoitlased ehk laktovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest ainult piimatooteid
muna-taimetoitlased ehk ovovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest ainult mune
piima-muna-taimetoitlased ehk lakto-ovovegetaarlased söövad loomset päritolu toodetest nii piimatooteid kui ka mune
kala-taimetoitlus ehk peskovegetaarlus ehk pesketarianism ehk pesketaarlus – lisaks taimset päritolu toidule süüakse kala ja teisi mereande, tihti ka mune ja piima
linnuliha-taimetoitlus ehk pollovegetaarlus ehk pollovegetarism– lihadest süüakse ainult linnuliha, lisaks võidakse süüa mune ja piima
pooltaimetoitlus ehk semivegetaarlus ehk semivegetarism– välditakse vaid punast liha, kuid süüakse teisi loomset päritolu toite. Vahel võidakse semivegetaarluseks nimetada ka niinimetatud paindlikku taimetoitlust, mille järgijad söövad küll enamasti taimseid toite, kuid on valmis eri põhjustel tegema oma toitumises mööndusi
Täistaimetoitlus ehk veganlus
Eesti Vegan Selts viis 2018. aastal läbi uuringu, kus selgus, et 0.6% eesti elanikest on veganid.
Veganite toidulaualt on totaalselt välistatud loomset päritolu tooted (liha-, kala-, muna- ja piimatooted ning mesi)
