Rubriik: Kool

Kas sa oled olnud kunagi olukorras, kus suur magusaisu tuleb peale, aga ei tea, mida küpsetada? Nüüd pole enam vaja pead murda, sest Silmapiiri 20. väljaanne toob sinuni magusa hõnguga valiku Saaremaa Gümnaasiumi õpetajate lemmikutest.

Need koogi- ja tordiretseptid on just need, mida tasub kindlasti järele proovida!

Marii Kõrgesaar – Tagurpidi pirnikook

Vaja läheb

4–5 suuremat pirni

175 g võid, lisaks vormi määrimiseks

2 dl suhkrut

2,5 dl nisujahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

2 muna

Valmistamine

Kooritud ja puhastatud pirnid lõika sektoriteks. Sulata pannil 25 g võid ja kuumuta kuni kerge pruunistumiseni. Pane pannile pirnitükid ja 1 sl suhkrut ning kuumuta kuni need karamellistunud. 

Määri 20 cm koogi-/keeksivorm võiga. Tõsta pirnid vormi põhja. 

Vahusta ülejäänud või suhkruga. Klopi ükshaaval hulka munad ning seejärel küpsetuspulbriga segatud jahu. 

Tõsta tainas pirnidele ja silu. Küpseta 30–35 minutit eelkuumutatud 180 kraadises ahjus.

Serveerimiseks lase paar minutit jahtuda ning kummuta valminud kook alusele.

Sobib hästi ka vanillijäätisega.

Merje Tammai – Kirsikook

Koogipõhi

1 muna

1 pk vaniljesuhkrut

80 g suhkrut

125 g margariini

175 g jahu

Täidis

1 pk hapukoort (250g)

1 väike pakk vahukoort

1 pk vaniljesuhkrut

1 tl tärklist

sorts sidrunimahla

2 klaasi kivideta kompotikirsse

mandlilaaste

Valmistamine

Põhja jaoks: sulata margariin, vahusta munad, sega kuivained. Pane tunniks külmkappi tahenema, siis rulli lahtikäivasse (23 cm) küpsetusvormi nii, et servad jäävad veidi üles vormi seina katma. Pane põhja ka igaks juhuks küpsetuspaber.

Küpseta ahjus 15 min 220 kraadi juures.

Küpsetatud põhja peale laota mandlilaastud (võid need ka eelnevalt panni peal ära röstida) ja nende peale laota nõrutatud kirsid. 

Täidise koostisosad lihtsalt omavahel segada ja valada kirssidele peale.

Uuesti ahju ja umbes 40 min 220 kraadi juures. 

Lase kindlasti jahtuda!

Ülle Kreos – Ploomikook

Vaja läheb

170 g suhkrut

110 g võid

150 g nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

näpuotsaga soola

2 muna

12 suurt lillat ploomi

Peale

suhkrut

sidrunimahla

kaneeli

Valmistamine

Kuumuta ahi 180 kraadini.

Hõõru suhkur ja või kausis kreemjaks ehk vahule. Sega juurde jahu, küpsetuspulber, sool ja munad, klopi korralikult läbi.

Tõsta tainas 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi. Poolita ploomid ning laota koogile, lõikepind ülal. Puista peale suhkrut ja kaneeli ning nirista peale sidrunimahla.

Küpseta umbes tund aega. Võta ahjust välja, lase jahtuda.

Kuna minul 20 cm läbimõõduga vormi ei ole, teen sellest kogusest ploomimuffinid, 12 tükki.

Muffinite küpsetusaeg oli u 30 min.

Laine Lehto – Sidrunimaitseline suvikõrvitsakook toorjuustukreemiga

Põhi

200 g võid 

175 g suhkrut 

3 muna 

300 g riivitud suvikõrvitsat 

2 sidrunit 

1 tl vanilliekstrakti 

2 tl küpsetuspulbrit 

200 g nisujahu 

Kreem

400 g toorjuustu 

50 g võid 

150 g tuhksuhkrut 

paar spl sidrunimahla 

Valmistamine

Vahusta või suhkruga kreemiks, lisa ükshaaval edasi vahustades munad. Lisa riivitud 2 sidruni koor ja 2 spl sidrunimahla. Seejärel lisa riivitud ja nõrutatud (pigista riivitud suvikõrvitsalt liigne vedelik välja) suvikõrvits. Viimasena lisa küpsetuspulbriga segatud jahu ja vanilliekstrakt. Vala tainas 20–24 cm suurusesse lahtikäivasse koogivormi ja küpseta 180-kraadises ahjus u 30–40 minutit. Kontrolli puutikuga koogi valmidust. 

Jahuta kook täielikult. Lõika jahtunud kook pooleks. Kreemiks vahusta kõik koostisained ühtlaseks. Tõsta koogipõhi serveerimisalusele ja kata poole koguse kreemiga. Tõsta peale teine koogipõhi, kata taas kreemiga. Lase koogil enne serveerimist külmikus seista. 

Tähti Puiestee – Doonaulained

Vaja läheb

200 g võid

200 g suhkrut

5 muna

300 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

1 sl kakaopulbrit

2 purki kirsikompotti

750 ml piima

2 pk vanilje pudingupulbrit

4 sl suhkrut

175 g võid

300 g šokolaadi

Valmistamine

Vahusta omavahel toasoe või ja suhkur, lisa üksteise järel munad. Sõelu jahu, sega sisse küpsetuspulber ning lisa muna-või massile.

Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, silu 2/3 tainast üle kogu terve plaadi. Ülejäänud 1/3 tainale lisa kakaopulber, sega ning silu küpsetusplaadile heledale tainale.

Kurna kirsikompotist välja vedelik. Jaota nõrgunud kirsid tainale, vajuta õrnalt tainasse. Küpseta eelsoojendatud ahjus 175 kraadi juures 30 minutit.

Valmista piimast, pudingupulbrist ja 4 sl suhkrust vastavalt pudingupulbri pakil olevale juhendile puding. Lase pudingul täiesti ära jahtuda.

Kui puding on jahtunud, sega sl kaupa pudingusse 175 g toasoe või. Silu pudingu-võikreem jahtunud koogile.

Sulata šokolaad või koogiglasuur, kalla koogile, silu laiali ja lase jahtuda.

Eveli Kallas – Toorjuustukook kondenspiimaga

Põhi

125 g Digestive küpsiseid 

50 g sulatatud võid

Kate

300 g kondenspiima

3 muna

400 g toasooja toorjuustu 

Valmistamine

Purusta küpsised ning sega sulavõiga ühtlaseks. Suru lahtikäiva 24 cm koogivormi põhjale, pressi tugevasti kinni.

Klopi mikseriga toasoe toorjuust kohevaks, siis lisa ükshaaval vahustades munad ning viimasena kondenspiim. 

Kalla saadud kreem ettevaatlikult küpsisepõhjale ja küpseta 175-kraadises ahjus 60 minutit, kuni kook hüübinud on.

Lülita ahi välja ja lase koogil täielikult jahtuda. (Veel parem, kui saad koogi varem valmis teha ja külmkapis hoida).

Serveeri kooki toormoosiga!

Marju Roberts – Brownie´d

Vaja läheb

200 g võid

100 g piimašokolaadi

100 g tumedat šokolaadi

3 muna

200 g suhkrut

100 g nisujahu

0,5 tl soola

0,5 tl vanilliekstrakti või 1 tl vanillisuhkrut

Valmistamine

Sulata või ja šokolaad kas pliidil või mikrolaineahjus. Kuna võid on nii palju, siis pole vesivannil sulatamine vajalik, küll aga peaksid kasutama tagasihoidlikumat temperatuuri ja aeg-ajalt segama.

Klopi munad ja suhkur mikseriga vahule. Lisa sulanud või- šokolaadisegu. Sega. Lisa jahu, sool ja vanilliekstrakt või -suhkur. Sega täiesti ühtlaseks. Kalla taigen küpsetuspaberiga kaetud vormi, kus segu ei jääks liiga õhukeseks. Küpseta 170-kraadises ahjus 25–30 minutit. Õiged brownie´d on pealt pragulised ja seest veel siit-sealt niisked.

Lase brownie´del jahtuda, sobib imehästi jäätisega!

Riina Haljas – Üks lihtne tort, kui palju marju käepärast

Vaja läheb

valmis õhukesi biskviitpõhjasid (kandilisi või ümmargusi) 

mitu toru meelepärase maitsega kohupiimapastat

banaani

vahukoort

tuhksuhkrut 

marju või konserv puuvilju ja soovi korral šokolaadi.

Valmistamine

Võta 1 biskviitkiht, pane serveerimisalusele ja kata ohtralt kohupiimapastaga, võid lisada peeneks hakitud banaane ja natuke marju; lisa järgmine biskviidikiht ja kohupiim ja nii tee mitu kihti. Lõpuks kata kogu kook üleni õhukese kihi kohupiimapastaga ja jäta vähemalt paariks tunniks külmkappi, et biskviit saaks mahlasem. 

Siis vahusta vahukoor tuhksuhkruga. Maitse, kas on sinu jaoks piisavalt magus. Vahukoore kogus oleneb sellest kui paksu kihti vahukoort soovid. Enne serveerimist tõsta vahustatud vahukoor koogile ja kaunista paljude marjade ja šokolaadiga. 

Tordi võib teha ka küpsistega, aga neid peab enne näiteks piimaga immutama, ja külmkapis peab enne söömist kauem seisma.

 Linda Kivistik – Banaani-karamelli toorjuustukook (Banoffee stiilis)

Põhi

Purusta pool pakki või paar rohkem Digestive küpsiseid ja sega 100g sulatatud võiga. Suru segu koogivormi põhja.

Täidis

Lao põhjale 2–3 viilutatud banaani. Nirista peale keedetud kondenspiima (mida võid sobiva konsistentsi saamiseks vähese rõõsa koorega lahjendada).

Kate

Sega ühtlaseks massiks 400g toorjuustu, 200g Kreeka jogurtit, 3 muna ja umbes 100g suhkrut. Vala segu vormi.

Küpsetamine

Küpseta kooki 150-kraadises ahjus umbes 50–60 minutit, kuni kook on äärtest tardunud, kuid keskelt veel kergelt võdiseb. Parima tulemuse saamiseks lase koogil üle öö külmkapis selgineda.

Meediatiimi kohtumine

.

Saaremaa Gümnaasiumis on ligi kümme huviringi, mille hulgast on noortel võimalik valida just endale sobiv.

Uurisime huviringide juhendajatelt lähemalt, miks võiksid õpilased just nende huviringiga liituda.

Huviringid ja juhendajad

• Bridžiring – juhendaja Arne Loorpuu
  
• Jõusaalitreening – juhendaja Linda Kivistik (sellel aastal ei toimu)
  
• Koolimeedia – juhendaja Merilyn Lempu
  
• Rahvatants – juhendaja Eena Mark
  
• Roheline kool – juhendaja Agnes Heinla
  
• Robotiklubi – juhendaja Olle Arak
  
• Segaansambel – juhendaja Laine Lehto
  
• Segakoor – juhendajad Laine ja Veikko Lehto
  
• Teatristuudio – juhendajad Tanel Ting ja Mihkel Vendel
  
• Väitlusklubi – juhendajad Saskia Saar ja Morten Kosk

Kellele see huviring kõige paremini sobib?

Rahvatants
Rahvatants sobib kõigile õpilastele.

Väitlusklubi
See sobib kõigile! Neile, kes tahavad harjutada eneseväljendust, neile, kes tahavad vaielda ja tunnevad, et tunnis ei saa seda piisavalt teha, ning neile, kes soovivad lihtsalt aega veeta ja uusi sõpru leida. Väitlus aitab sul muutuda enesekindlamaks.

Koolimeedia
See huviring sobib noorele, keda huvitab tema ümber toimuv – koolis, kodusaarel ja noorte endi maailmas. Kui sulle meeldib märgata, küsida, arutleda, lugusid jutustada või lihtsalt kaasa mõelda ning tegutseda meeskonnas, siis on koolimeedia just sulle.

Jõusaalitreening
Sel aastal ma otseselt huviringi ei tee, kuid valikaine võrkpall on mõeldud õpilastele, kes oskavad võrkpalli mängida heal või väga heal tasemel. Kergejõustik ei ole huviring, kuid sellega tegelen Spordikooli kaudu väga heal tasemel kergejõustiklastega.

Eelmisel aastal juhendasin koolis huviringi, kus said osaleda kõik, kellel oli huvi kehaliste võimete arendamise vastu. Eelkõige pöörasin tähelepanu aeroobse võimekuse ja jõu arendamisele.

Bridžiring
Õpilastele, kellele meeldib mõelda.

Mida võiksid enne liitumist huviringist teada?

Rahvatants
Rahvatantsuga tegelemiseks tuleb soetada spetsiaalsed tantsujalanõud ning mugavad riided. Samuti tasub teada, et rahvatants on üsna füüsiline ning arendab ka sotsiaalseid oskusi.

Väitlusklubi
Väitlusklubis käimine ei eelda võistlustel osalemist ega igal nädalal kohal käimist. Soovi korral on võimalik ka võistelda ning olemas on võimalus saada Eesti koolide meistrina ülikooli sisse. Kui ambitsioonid on väiksemad, võib osaleda ka lihtsalt kursuse saamise eesmärgil või tulla kuulama. Klubiga võib liituda ka poole aasta pealt.

Koolimeedia
Koolimeedia on meeskonnatöö – väärtustame kohalolu, vastastikust austust, avatud suhtlust ja loovust. Ideed sünnivad aruteludes, katsetamine on teretulnud ning igaühe panus on päriselt oluline.

Jõusaalitreening
See kehtib kõigi trennide kohta: sportimine on parim investeering endasse. Regulaarne liikumine aitab püsida tervena ning kingib selgema mõtlemise, parema tuju ja rohkem energiat.

Bridžiring
Tegemist on kaardimänguga, mida mängitakse paaris.

Mida huviringis tehakse?

Rahvatants
Peamiselt tantsitakse – alguses lihtsamaid tantse, kuid oskuste arenedes muutuvad tantsud ka keerulisemaks.

Väitlusklubi
Väitleme, arutame teemasid, õpime teooriat ja mängime vahel ka mänge. Tavaliselt valime teema, koostame argumendid, väitleme ning anname üksteisele tagasisidet.

Koolimeedia

Planeerime ja loome kooli veebiväljaannet Silmapiir, kaardistame teemasid, teeme intervjuusid, kirjutame lugusid ning filmime ja salvestame. Koostöös Raadio Kadiga valmib ka raadiosaade „PÖKS“. Oluline osa on aruteludel ja mõnusal suhtlemisel, sest meediat tehes peab olema toimuvaga kursis.

Jõusaalitreening
Saalihoki, võrkpall ning jõutreening kangidega ja oma keharaskusega.

Bridžiring
Enamiku ajast mängime.

Mis teeb huviringi eriliseks?

Rahvatants
Arendab esinemisjulgust ja annab võimaluse kanda rahvarõivaid.

Väitlusklubi
Väitlusklubi juhivad suures osas õpilased ise. Õpitavaid oskusi saab kasutada kogu elu ning need on ülekantavad paljudesse eluvaldkondadesse.

Koolimeedia
Eriliseks teeb huviringi see, et rõhk ei ole ainult sisu loomisel, vaid ka meediatöö mõtestamisel ja vastutusel. Töö ei lõpe avaldamisega, vaid jätkub analüüsi ja tagasisidega. Oluline osa on ka koostööl professionaalse raadioga.

Jõusaalitreening
Sport on seltskondlik, kasulik ja hoiab meele rõõmsana.

Bridžiring
Ei oska öelda.

Millise oskuse saab õpilane kaasa?

Rahvatants
Meeskonnatööoskuse, tantsuoskuse ning suurema enesekindluse.

Väitlusklubi
Julguse ja oskuse oma arvamust kuuldavaks teha.

Koolimeedia
Praktilise meediatöö kogemuse, eneseväljendus- ja koostööoskuse ning arusaama meedia rollist ja vastutusest ühiskonnas.

Jõusaalitreening
Enesedistsipliini ja järjepidevuse.

Bridžiring
Areneva mõtlemisvõime.

Kas huviring eeldab varasemat kogemust?

Rahvatants
Võib tulla ka täiesti algajana, kasuks tuleb varasem kogemus algklassidest.

Väitlusklubi
Oodatud on kõik, ka algajad. Alguses võib tunduda hirmus, kuid tegelikult on rohkem naeru kui pinget.

Koolimeedia
Varasem kogemus ei ole vajalik – oluline on huvi ja valmisolek tegutseda.

Jõusaalitreening
Võrkpalli valikaine eeldab baasteadmisi, eelmisel aastal toimunud üldkehaline treening sobis kõigile.

Bridžiring
Vajalik on kaardimastide tundmine ning oskus arvutada neljakümne piires.

Kui saaksid õpilastele öelda ainult ühe lause, et nad tuleksid proovima, mis see oleks?

Rahvatants
Tuleb tulla.

Väitlusklubi
Väitlusest on eesti keele eksamil kasu! (Ja see on ka väga tore.)

Koolimeedia
Kui tahad, et sinu lood ja mõtted jõuaksid päriselt kuulajateni ja lugejateni, siis tule koolimeediasse.

Jõusaalitreening
Kui soovid treeningsoovitusi, küsi julgelt nõu.

Bridžiring
Mäng, mida mängis Paul Keres.

Foto: Karl Jakob Toplaan

1. detsembril tähistas Saaremaa Gümnaasium oma viiendat sünnipäeva. Juba hommikul oli koolis palju sagimist. Traditsiooniliselt valmistasid klassid sööklaalal usinalt küpsisetorte, et peale seda minna mentortundi, kus külalisteks olid vilistlased ja lapsevanemad.

Päeva teises pooles toimus imearmas aktus ja G1 klasside teklitseremoonia, mille käigus asetasid G3 õpilased G1 õpilastele pähe teklid ja baretid.

Aktusel esinesid Sokipöisel vanem ja noorem rahvatantsurühm ning segakoor. Samuti peeti mitmeid kõnesid – sõna said koolijuht Anni Haandi, õpilasesinduse asepresident Tuule Kalamees ja klasside esindajad, kes andsid koolile üle oma klassi tehtud kingitused.

Kui eelmisel aastal olid kõige populaarsemad kingitused lauatennise pallid ja reketid, siis sel aastal sai kool omale juurde patju, taimi, imeilusa ätsetega maali ja palju muud huvitavat. 

5. sünnipäeva tähistamine jätkus 5. detsembril, kui toimus suur sünnipäevapidu. Kohale olid kutsutud nii praegused kui ka endised õpilased ja koolitöötajad. Kokku oli külalisi üle 500.

Õhtu möödus kõnede, mängude, kilvaturniiri, erinevate etteastete ning koolibändi ÜleÖla saatel. Kolmes klassis sai meenutada viimast viit aastat piltide ja videodega. Lisaks tegi video vahendusel oma comebacki Tõevahi-Heino. Õhtu lõpetas külalisesineja säm, kes pani kogu sünnipäevanädalale meeldejääva punkti.

Meediatiim paigaldas kooli koridori kasti, kuhu külalised said jätta häid soove koolile ning jagada oma parimaid kooliaja mälestusi. Kast täitus õhtu jooksul mõtete ja meenutustega, mis andsid hea ülevaate sellest, mis kooliperele kõige olulisem on.

Paljude jaoks olid kõige meeldejäävamad mälestused seotud revüü ja selle loomeprotsessiga, samuti toodi esile väljasõidud mandrile. Need hetked ja ettevõtmised jätsid paljudele sügava jälje ning on saanud oluliseks osaks kooli ühismälust.

Lisaks headele mälestustele julgeti jagada ka ettepanekuid tulevikuks. Korduvalt mainiti soovi, et kooli WC-d võiksid olla puhtamad, ning mitmel korral tõstatati ka õpetajate palgaküsimus. Kuigi Ivo Visaku kõnest selgus, et külakiik koolihoovi jääb vaid unistuseks, oli see siiski üks populaarsemaid soove.

Kõige enam kõlas aga ühine soov kogu kooliperele: rohkem mõistmist, heade suhete hoidmist ning sujuvamat koostööd õpetajate ja õpilaste vahel.