Märtsikuu on pühendatud meie armsale emakeelele, seega on õige aeg meelde tuletada kõik käänded, pöörded, ö-d ja õ-d! Kuna elame globaalses maailmas, on pisikese eesti keele säilitamine paras katsumus, sest maailma avardamiseks õpivad paljud inimesed võõrkeeli ning võtavad oma emakeelde üle mugandusi või väljendeid mujalt. Uurisin meie kooli võõrkeeleõpetajatelt, kes on oma ala täielikud eksperdid, kuidas mitme keele tasemel rääkimine mõjutab nende suhet oma emakeelega. Küsimustele vastasid inglise ja prantsuse keele õpetaja Marju Roberts, inglise keele õpetaja Monika Mander, vene keele õpetajad Ave Jõgi ja Diana Õun ning hispaania ja eesti keele õpetaja Triin Lõbus.
Inglise ja prantsuse keele õpetaja Marju Roberts
Kuidas mõjutab mõne teise keele niivõrd tasemel rääkimine ja oskamine Teie suhet eesti keelega? Kui palju/tihti need erinevad keeled omavahel sassi lähevad või ühes lauses segunevad?
„Ma arvan, et inglise keele mõju minu eesti keelele oli pärast ülikooli suhteliselt väike. Kui algas sotsiaalmeedia võidukäik ja inglise keelt uksest ja aknast sisse hakkas tulema, siis ma usun, et lasin endagi rihma eesti keele suhtes natuke lõdvemaks. Eestisse tagasi kolides oli mul kaks kakskeelset last (kellele hiljem lisandus veel kolmas) ja eesti keelt alles õppiv abikaasa, nii et meie kodus räägiti (ja räägitakse praegugi) suhteliselt pudrust segukeelt. On täiesti tavaline asi, et alustame lauset ühes keeles ja lõpetame teises või pendeldame keelte vahel edasi-tagasi. Samuti ei ole imekspandav, kui ingliskeelsed sõnad saavad eestikeelse käände- või pöördelõpu. Näiteks kui ma küsisin tütar Saskialt, miks ta muffinitaigna mõõtekannu paneb, ütles ta enesestmõistetavalt: „Because valaing is easier that tõstaing.“ See on meil täiesti igapäevane asi. Kõige kurioossem oli muidugi see, kui mu abikaasa moodustas eesti keeles lause, kus ainult üks sõnatüvi oli ingliskeelne, ja küsis ette hoiatamata: „Kas vanaema on juba call-nud?“ (*Meditsiinis koolnud – surnud, laip) Olin mõne hetke täiesti totaalses hämmelduses. (Olgu öeldud, et vanaemaga on kõik parimas korras tänaseni.)
Õnneks on nii minul kui meie lastel piisavalt head keelegeenid ja vajadusel oskame ikka õigesti ka! Suudame päris hästi ühe sahtli kinni panna, kui ühes või teises keeles kirjutada või midagi olulist rääkida tarvis on. Aga kodu on koht, kus võib aju puhkama lasta ja nii räägimegi selles keeles, mis hetkel ilmekam või täpsem tundub.
Ma ei näinud selles väga suurt probleemi kuni ajani, mil hakkasin ise ilukirjandust tõlkima. Alles siis hakkasin ma päris teadlikult kaaluma, mis on päriselt eesti keel ja mis on toortõlge inglise keelest, seda nii sõnavara kui grammatika osas. Õnneks olid mu raamatutel ka suurepärased keeletoimetajad, kellel oli viitsimist mitte ainult vigu parandada, vaid tüüpvigasid ka lahti seletada. Näiteks kasutatakse inglise keeles oluliselt rohkem asesõnade omastavat käänet (minu, sinu, tema…), otsekõnes mainivad nad palju rohkem vestluspartneri nime kui eestlased ja peaaegu kõik need küsimuste lõpus olevad „don’t you’d“ võib eesti keeles rahulikult üldse välja jätta. Mina ei tea küll ühtki inimest, kes minuga rääkides ütleks pidevalt lause lõppu „kas pole?“.
Tõlkijana on minu jaoks auasi eesti keelt hästi osata ja olen alati väga rõõmus, kui mingi nüansi juurde õpin, mida varem ei teadnud.
Mis on eesti keeles ilusam/mugavam/parem kui selles võõrkeeles? Mis on õpetatavas võõrkeeles ilusam/mugavam/parem kui eesti keeles?
Ma ei ütleks, et inglise ja eesti keelt võrreldes oleks kummaski keeles midagi oluliselt mugavam või ilusam. Prantsuse keel kõlaliselt võidab otse loomulikult (minu jaoks), aga pigem mängivad teatud situatsioonides mingid pisikesed tähendusvarjundid. Igas keeles on sõnu või väljendeid, mida võib küll teise keelde tõlkida, aga pole ikkagi päris see. Näiteks oleme me juba päris kaua nuputanud head ingliskeelset vastet meie koolis nii olulisele sõnale „inimlikkus“ – seda lihtsalt pole. Ühe sõnaga ei tule kuidagi välja. Sama fenomen toimib ka teistpidi, sest inglise keeles on lihtsalt nii palju sõnu, et kõiki neid tähendusvälju ei kata eesti keeles kunagi. Ega asjata ei öelda, et midagi on tõlkes kaduma läinud. Lähebki. Alati. Nii et ükski keel pole teisest parem, nad on lihtsalt erinevad.
Miks otsustasite just võõrkeeleõpetajaks hakata?
Seda, et minust õpetaja saab, teadsin ma alati, juba enne kooli. Keeleõpetaja ameti kasuks otsustasin alles gümnaasiumi lõpuklassis, aga minu valik oli toona eesti keel ja kirjandus, pealegi olin ma tänu headele olümpiaaditulemustele ka Tartu Ülikoolis eesti filoloogias juba sees. Paar nädalat enne sisseastumiseksameid mõtlesin täiesti spontaanselt, et mis siis saaks, kui prooviks inglise filoloogiasse sisse saada. Ma ei ole seda otsust kordagi kahetsenud, aga oleksin tegelikult sama hea meelega ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja, sest mulle (vähemalt omast arust) väga sobib keelestruktuuride selgitamine ja minu soe suhe kirjandusega pole ka Silmapiiri lugejatele saladuseks. Noortega suurte elutõdede üle arutlemine raamatute kaudu oleks täiesti unelmate töö!
Inglise keele õpetaja Monika Mander
Kuidas mõjutab mõne teise keele niivõrd tasemel rääkimine ja oskamine Teie suhet eesti keelega?
Eesti keel on imeilus ja rikkalik. Kahjuks tuleb ette olukordi, kus tunnen, et inglise keeles on lihtsam leida mõnda sõna, mis kirjeldaks minu tunnet veidi täpsemalt kui eesti keeles.
Kui palju/tihti need erinevad keeled omavahel sassi lähevad või ühes lauses segunevad?
Keelte segunemine sõltub hästi tihti just sellest, kellega ma räägin. Sõpradega vesteldes esineb keelte segunemist rohkem kui kolleegide või perega. Kuigi tunnis kasutan valdavalt inglise keelt, tuleb aeg-ajalt ka seal Estonglish’it ette.
Miks otsustasite just võõrkeele õpetajaks hakata?
Mulle meeldib väga võõrkeeli õppida, näiteks gümnaasiumi ajal õppisin lisaks inglise keelele ka vene, saksa ja prantsuse keelt, millega jätkasin ka ülikoolis põhjalikumalt. Inglise keele õpetaja valik tulenes suuresti sellest, et teadsin, et tööpõld on lai. Lisaks võimaldab võõrkeeleõpetajaks olemine ka hästi palju suhelda ning arutleda erinevatel teemadel, seega tundus see olevat minu jaoks õige valik ning leian seda siiani.
Mis on eesti keeles ilusam/mugavam/parem kui selles võõrkeeles? Mis on õpetatavas võõrkeeles ilusam/mugavam/parem kui eesti keeles?
Inglise keele suur pluss on ikka tema grammatika, mõnikord ma lausa tunnen kaasa eesti keelt võõrkeelena õppijatele, sest need käänamised ja pööramised ei ole nõrkadele. Inglise keel on rahvusvaheline keel, mille oskus on tänapäeva ühiskonnas juba lausa eeldus. See tähendab omakorda, et kui keeleoskus ei ole nii tugev, võivad teatud uksed suletuks jääda. Eesti keel on jälle omaette supervõime – mil iganes reisil olen, tunnen, et saan vabalt kõneleda ning arutada salajutte muretsemata, et keegi mõistab, millest on jutt. Aga siinkohal peab olema ettevaatlik, sest eestlasi on igal pool.
Vene keele õpetaja Ave Jõgi
Kuidas mõjutab mõne teise keele niivõrd tasemel rääkimine ja oskamine Teie suhet eesti keelega?
Täiesti õigustatud küsimus, sest nii vene keel kui ka inglise keel on mõjutanud eesti keele kasutamist just nii, et parim sõna või väljend kipub kõigepealt mõnes teises keeles pähe tulema. Peab teinekord päris kõvasti keskenduma!
Kui palju/tihti need erinevad keeled omavahel sassi lähevad või ühes lauses segunevad?
Ühes lauses tavaliselt nad segi ei lähe, kui juba räägid. Vahel küll mõtled, kuidas juttu alustad.
Mis on eesti keeles ilusam/mugavam/parem kui selles võõrkeeles? Mis on õpetatavas võõrkeeles ilusam/mugavam/parem kui eesti keeles?
Eesti keel on armas väike salakeel ja seda on nii tore sõpradega rääkida kuskil reisil, kus muidu eesti keelt ei osata. Tore on, et eesti keelega saab kõiki asju ajada ja inimestega igapäevaselt suhelda.
Vene keeles on nii tohutult palju tabavaid väljendeid, mida teistes keeltes ei ole. Inglise keeles on mugavam laulda.
Miks otsustasite just võõrkeele õpetajaks hakata?
Vene keele õpetajaks läksin kiusu pärast, sest peale vene keele olümpiaadi kinkis vene keele õpetaja mulle kaardi vene vanasõnaga „Pane sea selga sadul, ratsahobust temast ikkagi ei saa“. Ta vihkas eestlasi ja kuna vene keel oli täiesti iseenesestmõistetav õppeaine (keegi ju sellel ajal ei uskunud, et vene keel võiks kunagi vabatahtlikuks õppeaineks saada), siis ma mõtlesin, et mõnedel õpilastel võiks see vene keele õppimine kergemini minna kui meil. Gümnaasiumis oli meil ülitore vene keele õpetaja, nii ei olnud mul otsustada keeruline.
Inglise keele juurde jõudsin siis, kui Eestis oli korraks aeg, kui vene keele tunnid peaaegu ära kadusid. Koolijuht suunas meid inglise keelt õppima ja mul on väga hea meel, et mul ei jäänud muud üle!
Vene keele õpetaja Diana Õun
Kuidas mõjutab mõne teise keele niivõrd tasemel rääkimine ja oskamine Teie suhet eesti keelega?
Mind isiklikult see väga ei mõjuta, sest ma ei kasuta oma kõnes väga palju võõrkeelseid sõnu ja väljendeid. Püüan oma keelekasutust kontrollida. Kõige sagedamini kasutan võõrkeelsetest sõnadest okay ja davai. Küll aga mõjutab see nooremat põlvkonda, kes valdab suhteliselt heal tasemel inglise keelt. On olnud olukordi, kus õpilane ütleb, et talle ei tule mõni eestikeelne sõna meelde, aga ta teab, kuidas seda öelda inglise keeles. Või kui vaadata seda, kuidas tõlgitakse teksti inglise keelest eesti keelde, siis üsna tihti on seal nö toortõlge ja tõlgitud lause ei kõla üldse eestikeelse lause moodi. See häirib mind küll, et eestlased ei oska moodustada loogiliselt kõlavaid eestikeelseid lauseid.
Kui palju/tihti need erinevad keeled omavahel sassi lähevad või ühes lauses segunevad?
Minu arvates erinevad keeled väga palju omavahel sassi ei lähe. Võib-olla selliste inimeste puhul, kelle pered on kakskeelsed ja nad on harjunud oma mõtteid sellisel moel edasi andma.
Mis on eesti keeles ilusam/mugavam/parem kui selles võõrkeeles? Mis on õpetatavas võõrkeeles ilusam/mugavam/parem kui eesti keeles?
Eesti keeles on palju vokaale ja meloodilisi sõnu, mis teevad selle kõla pehmeks ja laulvaks. Võrreldes paljude teiste keeltega puuduvad eesti keeles sood. Eesti keel on väga kujundlik, võimaldades luua kauneid väljendeid ja uudissõnu. Kõiki sõnu loetakse selliselt nagu kirjutatakse. Emakeel võiks alati olla see, milles mõtleme ja tunneme end kõige loomulikumalt.
Vene keeles on tohutult palju sünonüüme ja väljendeid, mis võimaldavad emotsioone ja mõtteid väga täpselt edasi anda. Vene keele kõla on voolav ja pehme, tänu vokaalide vaheldumisele ja konsonantide pehmendamisele. Samas on teda kindlasti väga raske õppida, sest tähestik on teistsugune ja keeles on palju erinevaid susisevaid häälikuid. Vene keeles on väga palju laensõnu erinevatest keeltest ja see peaks keeleõpet veidi mugavamaks tegema. Võõrkeeli saab kindlasti õppida multifilmide ja laulude abil, näiteks venekeelset räppi kuulates. Kindlasti on paljudes kodudes kasutatud võõrkeeli ka nö salakeeltena – ema ja isa saavad lapse ees asju arutada nii, et laps sellest aru ei saa.
Miks otsustasite just võõrkeele õpetajaks hakata?
Mulle on keeled alati meeldinud ja minu jaoks on nende õppimine kerge olnud. Vene keelt läksin õppima juhuse tahtel. Sattusin 18-aastaselt Saaremaa Ühisgümnaasiumisse huvijuhina tööle ja vaja oli ka vene keele õpetajat. Nii ma siis saingi endale 4. klasside väikesed juntsud, kellele hakkasin vene keelt õpetama. Aastaga hakkas see keel mulle aga nii meeldima, et otsustasingi seda õppima minna. Pole seda otsust kordagi kahetsenud, sest valdan kindlasti ühte raskemat keelt. Tore, et saan oma teadmisi jagada.
Hispaania ja eesti keele õpetaja Triin Lõbus
Kuidas mõjutab mõne teise keele niivõrd tasemel rääkimine ja oskamine Teie suhet eesti keelega? Kui palju/tihti need erinevad keeled omavahel sassi lähevad või ühes lauses segunevad?
Mina ei ole midagi sellist küll tundnud, emakeelega segamini ei lähe. Võib-olla siis, kui on pidanud väga pikka aega kirjutama teksti mingis muus keeles. Siis on pigem raske eesti keele peale üle minna, et eestikeelsed laused jälle loomulikuks saada, see võtab lihtsalt natukene aega. Rääkimisel pigem mitte, aga kirjutamisel küll.
Mis on eesti keeles ilusam/mugavam/parem kui selles võõrkeeles?
Liitsõnade moodustamise võimalus on eesti keeles selline väljendusvahend, mida paljudes keeltes sellisel viisil teha ei saa. Hispaania keeles saab sõnu muidugi kokku panna, aga need võimalused on hoopis rohkem piiratud. Eesti keeles on liitsõnad ja tuletamine ikka palju rikkalikum, eriti tõlkides annab see väga tunda.
Mis on õpetatavas võõrkeeles ilusam/mugavam/parem kui eesti keeles?
Vanades suurtes kultuurkeeltes on ikkagi sõnavara üleüldiselt suurem ja võib-olla mõnes kohas on rohkem valikuvõimalusi.
Miks otsustasite just võõrkeele õpetajaks hakata?
Muud ma ei oska. Mis selle võõrkeelega teha saab? Oledki kas õpetaja või tõlgid. Ma küll tõlgin ka, aga see valdkond on nii alamakstud.
.
.
Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs
