Toimetaja veerg
Jaanuar tuleb tihti koos survega: tee rohkem, tee paremini, tee kiiremini. Samal ajal ootavad ees kontrolltööd, tähtajad, proovid ja kõik need nähtamatud „peaksid“, mis kuklasse hingavad. Selle numbri keskmes on tempo ja pinge.
Alustame sellest, mis jääb sageli kõige suurema sagina sees tahaplaanile – iseendast. „Uus aasta, sama mina – ja see on okei“ tuletab meelde, et areng ei pea olema kõigile nähtav ega kiire, et olla päris.
Seejärel liigume sinna, kus pinge on kõige nähtavam ehk lavatagusesse. „Enne, kui eesriie avaneb“ toob revüü-eelse närvi ja elevuse vahetult ning ausalt lugejateni. Selle kõrval kõlab ÜleÖla videointervjuu hea meeldetuletusena, et loovus ei sünni ainult ideaalsetes tingimustes – vahel tuleb see näiteks duši all.
Kooli argipäeva keskmes on siiski õppimine. Arutlev tekst „Kas tuupurlus võib tappa?“ küsib otse: mida me teadmistega tegelikult teeme? Kas ladustame fakte üheks õhtuks või loome seoseid, mis jäävad päriselt alles? See pole ainult hinnete küsimus, vaid ka tähelepanu, energia ja vaimse vastupidavuse teema.
Samal ajal sünnivad arvamused internetiavarustes täiskiirusel. „Kas veebirakendused nagu Letterboxd on filmikriitika lõpp või alles algus?“ toob esile aina kasvava probleemi: üha raskem on eristada sisukat arvamust kiirest hinnangust. Ja kui väsimus kuhjub, tekivad korduvad käitumismustrid – „Mustrid“ joonistab terava ja valusalt äratuntava pildi kooliväsimusest.
Et revüümaraton ei muutuks läbipõlemiseks, pakub „Enesehoid revüü ajal“ praktilisi nippe (uni, ajaplaneerimine ja suhtlemine) ning meenutab, et pingelist teekonda ei pea läbima üksi. „Silmast silma“ lisab omalt poolt olulise meeldetuletuse: üks emoji ei asenda päris pilku ega päris kuulamist, eriti siis, kui jutt läheb tõeliselt oluliseks.
Vahepeal on vaja ka kergust. „10 kingiideed sõbrapäevaks“ suunab mõtlema hoolivusele ning pakub ideid, mida teha või kinkida sõbrale, sõbrannale või partnerile sõbrapäevaks.
Selles numbris vaatame ka suuremat pilti. „Ameerika unelm“ seob poliitika, meedia ja noorte mõjutatavuse ning küsib, miks “lihtsad vastused” nii kergesti kõlama jäävad – ja mis juhtub siis, kui sõnad muutuvad relvaks.
Ja kui see kõik korraga liiga valjuks läheb, aitab vahel see, et sul on oma koht ja oma inimesed. „SG huviringid“ meenutab, et kool pole ainult kohustus: siin saab vaielda, luua, liikuda, mõelda – või kõike korraga.
Täname keeletoimetuse eest õpetaja Marju Robertsit, Merilyn Lemput, Marilyn Lemput ja Karoli Harjust. Samuti suur aitäh külalisautorile Friida Põllule.
Head lugemist!
Silmapiiri toimetus