Uudishimu on Ivo Visaku toonud Saaremaa gümnaasiumi direktoriks. Enne Saaremaale kandideerimist töötas ta produtsendina disainifirmas Velvet, kuid mis parata – tema hinge on sisse kirjutatud haridusega tegelemine ja nii see varemgi õpetajana töötanud meest tagasi kutsus. Visak ise leiab, et mitte kusagilt ei leidu selliseid eduelamusi, mida sa saad kogeda haridusvaldkonnas.
Juba koolis aitas ta kaasõpilasi ajaloos ja muudes humanitaarainetes järje peale. Seega justkui sündinud õpetaja. Suurem huvi haridusvaldkonna vastu tekkis Visakul Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas õppides, kui ta lõi kaasa üliõpilasseltsis ja paljudes MTÜdes, millest mõnda ta ka juhtis. Kuna need kõik lõppkokkuvõttes läksid otsapidi haridusvaldkonda sisse, siis see teema hakkaski teda rohkem huvitama ja pärast bakalaureusedimplomi läks Tallinnas õpetajana tööle. Haridusteed jätkas ka ise, omandades Eesti Kunstiakadeemias kunstiõpetaja magristrikraadi.
Visaku tundides on näha, et ta tunneb oma materjali ja kui konspekteerides on mahti õpetaja poole vaadata, on ka näha, et õpetaja ise naudib oma ainet.
Õpilane Oliver Oolup kirjeldab Visaku maailmausundite tundi väga huvitavana. Sai nalja ja oli põnev, aga samas pidi kindla peale õppima, sest tegemist oli ikkagi koolijuhi tunniga. Sisemist motivatsiooni õppida jätkus, sest oli näha kuidas õpetaja näeb ka ise vaeva.
Nii õpilastes kui ka õpetajates hindabki Visak kõige rohkem töökust, kuna isegi kui sulle on antud anne ja sa ei tee sellega midagi, siis sa ka ei saavuta midagi. Ilma tööd tegemata ja vaeva nägemata ei saagi tema sõnul kuhugi jõuda. Kõige rohkem motivatsiooni saabki koolijuht õpilaste ja õpetajate õnnestumistest.
Raske direktori töö kõrval on Visakul säilinud omapärane huumor. Näiteks selle asemel, et õpilaste töid ära parandada, näitab ta selle mitte tegemisest meeme. Tema naergi on lausa nakkav.
“Ivol on harjumus keset vestlus sageli minna ükskõik mis teema juurde, mis tal parasjagu pähe vilksatab. Näiteks liikus kord meie vestlus teklite valmistamisest kuidagi geneetika ja Godwin’i seaduseni. Vahest ta katkestab ennast ja pärib, kuidas me oma vestlusega siia jõudsime. Mu vastus on alati sama, “Sina ise hakkasid ju sellest rääkima!”, kirjeldab Visakut õpilasesinduse juht Helis Luks.
Visak võib küll olla Tartus sündinud ja kasvanud, kuid ka ta temas võib peidus olla saarlane. Õpetaja Piret Tänav mainib, et Visak oli kunagi õpetajatele rääkinud kuidas lapsena oli ta pidanud logopeedi juures käima, kuna ta ei suutnud õ-l ja ö-l vahet teha. Tundub, et logopeedi töö oli asjata, arvestades seda, millisele saarele Visak jõudnud on.
Koolijuht on ka suur maiasmokk. Kui tema enda mentorgrupis on kellegil sünnipäev, siis saab tihtipeale ikka kuidagi ära mainitud, et Visakule magus meeldib. Magusaarmastus pole märkamata jäänud ka Helis Luksile “Esimesel aastal Saaremaa gümnaasiumis olin sattunud olukorda, kus pidin distantsõppe ajal koolis olema, sest mul puudus tarkvara ja koolist laenutatud arvuti ei töötanud. Kui tunnid lõppesid, astus Visak õpilasesinduse ruumi ja ulatas minu poole kausi, milles olid küpsised. Ta küsis kiiruga : “Kas sa küpsist soovid? Ei soovi? Äkki ikka tahad? Või ei taha? Võib-olla ikka ühe võtad? Ei? No kui ei soovi, siis ei saa ka!” ja võttis küpsised endaga kaasa ning läks minema. See kõik juhtus väga kiiresti. Pärast tema lahkumist hakkasin ma südamest naerma, kuni sellest pisarad silma tulid. Ta soovis neid küpsiseid arvatavasti rohkem kui mina.”
Kui küsida koolijuhi käest, mida ta tänapäeva noortest arvab, siis ta leiab, et noorus ei ole hukas ja see on üleüldiselt aegunud ütlus. Kindlasti on praeguste noorte generatsioonil omad puudused, kuid puudused on olnud ka varasematel põlvkondadel. Ja kuigi direktor on ka ise veel pigem noor, siis nagu teda on tsiteeritud: “Maailm ei ole valmis selleks, et koolijuht tik-toki tantse tantsiks.”
Kui Visak ükskord Saaremaa Gümnaasiumi koolijuhi rolli kellegile edasi annab, loodab ta olla loonud kooli, mille üle saarlased saavad uhked olla. Tema jaoks pole mitte oluline luua Eesti parimat kooli, vaid Eestile parim kool.