Rubriigis „Poolt ja vastu“ arutlevad Saaremaa gümnaasiumi väitlejad igas numbris erineva küsimuse üle.
POOLT
Merit Vinkel
Kuigi jõulud on kristlikes riikides usuline püha, on nendest aastate jooksul saanud ülemaailmne suurkorporatsioonide omanike palgapäev. Tänapäeval on inimestel surve osta jõulukingitusi nii pereliikmetele kui ka sõpradele. See tuleneb sellest, et lihtinimestel on tava panna suurem väärtus pigem millelegi materiaalsele, kui moraalsele. Samas meelitavad inimesi ligi ka allahindlused, mis on teadlikult ajastatud just pühade-eelsele ostumaratonile, et saada võimalikult suurt kasu. Ameerika Ühendriikides kulutab keskmine inimene jõulukingitustele umbes 1000 dollarit igal aasta. Samuti on leitud, et hobi- ja mänguasja poed teenivad oktoobrist detsembrini ligikaudu 34% oma aasta kogukäibest. See, mis oli tuhandeid aastaid tagasi vaid usupüha, on tänapäeval aasta olulisim aeg ettevõtetele, mil töötajatel on ebainimlik töökoormus ja keskkonnakahjud suurenevad.
Jõulud on tänapäeval vaid kingituste saamise aeg. Kuigi jõuluaeg on kinkide tegemise periood mitmetes religioonides, on see siiski kaotamas oma usulist tähendust. Näiteks kristluses sümboliseerib kingituste tegemine kolme Hommikumaa targa austusavaldust vastsündinud Jeesusele. Nüüdseks seostab ligi 65% ameeriklastest jõule peamiselt kingitustega ja 56% ei tähista neid religioosse pühana. Tavaliselt tullakse perega kokku õhtust sööma ja aega veetma, mille käigus seatakse rõhk siiski kinkide üle andmisele ja avamisele. See aga tähendab hullumeelset ostuhooaega, mis omakorda viitab suurkorporatsioonide tulude kasvule vahetult enne jõuluperioodi. Kapitalistlikust kasust ei pääse ka maailmas, kus kingituste olulisus on langenud, sest samal ajal teenivad kasu ka kõik dekoratsiooni- ja mälestusesemete tootjad. Jõuluaeg on paratamatult aasta olulisim periood tulu saamiseks enamikele suurettevõtetele.
VASTU
Ketly Ilvest
Ülemaailmselt on jõulud ühed tähtsamad pühad üldse. See on aeg, kus saab perega aega veeta. Aeg, kus kristlik ühiskond saab pühitseda ja ülejäänud vaba aega nautida. Paljudes kultuurides minnakse kirikusse teenistusele ja lauldakse koos. Mõnes kultuuris isegi paastutakse.
Näiteks Eritrea või Gena, kus on oluline 40- päevane prohvetite paast, millele järgnevad traditsioonilised rituaalid.
Jõulud on pika ajalooga püha Kristluse jaoks ja mõeldud traditsioonide edastamiseks ning kõige eesmärk on ühiselt aja veetmine. Ilma traditsioonideta pole ka pühi ega jõule (mõtle, kui kurb see oleks)
Ühine eesmärk koosolemiseks on alati tähtsam, kui miski muu!
Jõulud on andmise aeg ja üldjuhul teeb inimesele rõõmu andmine või saamine. Andmine ei pea olema suur ja hiigel vaid hoopis südamlik ja väike.
Näiteks Nigeerias on komme jõulude ajal enda kodukülla tagasi minna. Kõik linnad voolavad tühjaks ja turud ostetakse loomadest ja teistest andistest tühjaks. Need andised, üldjuhul kanad, kitsed ja lehmad, kingitakse abivajavatele peredele, et ka nemad saaks nautida jõulu õhtusööki.
Jõulud on andmise aeg ning oi kui rõõmsaks sellega teisi teha saab.