Rubriigis „Poolt ja vastu“ arutlevad Saaremaa gümnaasiumi väitlejad igas numbris erineva küsimuse üle.
POOLT
Emeli Pikner
Mõistagi on keeruline kujutada ette koolisüsteemi ilma kodutöödeta. Sellegipoolest on antud teema tänapäeval üsna päevakajaliseks muutunud, pannes küsimärgi alla kodutööde vajalikkuse haridussüsteemis ning pöörates aina enam rõhku õpilaste mentaalsele tervisele ja arengule. Edukaks näiteks võib pidada Soomet, kus kodutöid küll ei anta (või siis väga minimaalselt), ent siiski peetakse nende haridussüsteemi üheks maailma parimaks ning ka õpilaste akadeemilised tulemused on PISA testide järgi esikümnes.
Peale kooli koduste ülesannete lahendamine nõuab õpilastelt üsna palju vaba aega, mis võib endaga kaasa tuua mitmeid probleeme. Keskmiselt kulutab 15-aastane õpilane OECD PISA 2015. aasta uuringu järgi keskmiselt 17 tundi nädalas kodutööde tegemisele. See number on muidugi varieeruv olenevalt indiviidist või koolist. Kodutööd võivad küll tulla kasuks mahuka õppekavaga kaasas käimiseks, kuid see tekitab õpilastele lisastressi, sest lisaks koolile peab ka kodus ja vabal ajal tegelema õppimisega, jättes tihtipeale vähe aega puhkamiseks või muude tegevustega tegelemiseks. Californias läbi viidud uuringu põhjal leidsid üle 70% õpilastest, et kodutööd tekitavad neis tihti või alati stressi. Pidev stress võib negatiivselt mõjutada ka tervist, väljendudes tihtipeale väheses unes, mis on eriti ebasoodne kasvavate laste jaoks. Lisaks on noortel vähem aega ja võimalusi tegeleda nende arenguks kriitilise tähtsusega tegevustega nagu sotsialiseerumine ja eneseleidmine läbi hobide ning muude huvide. Kui kodutööde tähtajad hõljuvad ööpäevaringselt õpilase pea kohal, ei leidu tasakaalu kooli ja kodu vahel ning seetõttu tuleb teha ka raskeid ohverdusi: kas jätta minemata huviringi, et jõuda tehtud kõik kodutööd või hoopis kahel rindel edasi võidelda, ohverdades paar tundi magusat und ning jälle unise peaga kooli minna.
Lastele antud kodutöödega on tihedalt seotud ka nende vanemad ja kodune keskkond. Mõistagi on vanemate roll oma last vajadusel koolitööga aidata, ent alati ei ole vanemal seda võimalik piisaval määral teha. Eriti on see raskendatud, kui tegu on näiteks üksiklapsevanema perega, vanemad töötavad pikki tööpäevi või halvemal juhul ei ole nad huvitatud lapse abistamisest ning arvavad, et laps saab ise ka hakkama. Taolised olukorrad võivad tekitada lapsele, kes koduste töödega vajatavat abi ei saanud, koolis probleeme. Lisaks võib kodutööde tegemist keerulisemaks muuta kodune keskkond. Kõigi laste jaoks ei pruugi kodu olla õppimiseks soodne keskkond, kui tal tuleb näiteks abistada oma vanemaid, vaadata suuremate/väiksemate õdede järgi või ei ole tagatud piisavalt privaatsust ja rahu. Probleemiks võib osutuda ka stabiilse internetile ligipääsu või vajalike tehnoloogilistele vahenditele puudumine, kus ülesandeid lahendada või informatsiooni otsida. Seega eeldab praegune koolisüsteem, mis hõlmab endas koduste ülesannete jätmist, et kõigil lastel on samad võimalused kodus õppimiseks ning pidev vanemate tugi vajadusel varnast võtta. Kui kodutöid ei antaks ning õppetöö fookus oleks üksnes koolis, ei saaks õpilane halba hinnet või kurja pilku õpetajalt, seetõttu et endast mitteolenevatel põhjustel tal seda teha ei õnnestunud.
Kui õpilased ei peaks enam kodutöid lahendama ja nende pärast muretsema, annaks see neile vabal ajal võimaluse uurida hoopis nende teemade kohta, mis neid endid huvitavad, ilma et keegi neid taga sunniks, kasvades läbi selle iseseisvat uudishimu maailma vastu. Lõppude lõpuks vastutab igaüks ise oma õpitulemuste eest ning kui nende parandamiseks või hoidmiseks on vaja õpilasel lisaks õppida, siis on tal alati võimalus kodus teemadega süvitsi tutvuda ning enne kontrolltööd teemad üle korrata.
VASTU
Thomas Hendrik Liiv
Idee poolest peaks ju ka kõigest koolitundidega õpitav materjal kinnistuma, seega milleks need kodutööd vajalikud on? Kodutööd tekitavad olukorra, kus õpilane saab ise ülesandeid nuputada ning ka tunniväliselt ja seeläbi sagedamini, kasutada koolis õpitud teadmisi, mis aitavad kaasa nende teadmiste kinnistumisele. Lisaks saab ülesandeid lahendada koduses keskkonnas, mis võib paljudele õpilastele olla palju mugavam viis õppimiseks. (eeldades, et nende kohusetunne nad reaalselt õppima paneb) Mõne õpilase jaoks on aga just vastupidine tõsi, see pole aga hetkel minu fookus.
Kasu õpilastele avaldub peamiselt kindlustundes. Praeguse koolisüsteemi järgi on õpilastel alati hunnik kontrolltöid, milleks peab valmis olema. Kui õpilane ennast adekvaatselt kodutöid tehes ette valmistab, siis ta on palju kindlam enne kontrolltööd ning ei kannata stressi tõttu. Kuna ta on endas palju kindlam, siis on tõenäoliselt kontrolltöö tulemus ka parem, mis omakorda väldib õpilase elus stressiolukordi, kuna ta ei pea muretsema halbade hinnete ega nende parandamise pärast.
Väga tähtis on ka see, et mida rohkem õpilane õpitud materjali kinnistab, seda suurem on tõenäosus, et ta ka hiljem elus neid teadmisi oskab rakendada ning kunagi ei tea, millal mingit infokillukest koolist elus vaja läheb.
Õpetajatele või üldisemalt koolisüsteemile avaldub kodutööde positiivne mõju läbi tundide struktuuri ja efektiivsuse. Kui õpilased tulevad tundi, olles eelnevalt kodus materjali läbi töötanud, saab aega kasutada palju efektiivsemalt. Kui õpilastel tekib küsimusi õpitud teema/lahendatud ülesannete kohta, siis õpetaja saab kasutada aega konkreetsetele küsimustele vastamiseks, mitte umbmääraselt teema üle kordamiseks. Läbi selle kinnistub omakorda materjal paremini. Kui õpilased aga omandavadki läbi kodutööde materjali palju kiiremini, siis õpetaja saab lihtsalt järgmise teemaga edasi minna ning raskemate teemade jaoks rohkem aega varuda. Igati pidi saavad õpilased palju sisukamad tunnid.
Kodutööd on tihtilugu õpilaste jaoks tüütud, aga neid peab tegema, sest nendega kaasneb väga palju kasu, nagu eelnevalt välja toodud. Sellise kohustuse olemasolu suurendab õpilaste kohusetunnet ning ka töökust, sest nad peavad suutma keskenduda ka kodus õppimisele. Kodutööde jaoks peab ka aega leidma, seega õpilasel areneb ka ajaplaneerimisoskus. Lisaks ei ole koduses keskkonnas tihtilugu kedagi, kelle käest ülesannete lahendamisega abi küsida, eriti gümnaasiumi õpilastel (kuna vanemad ei mäleta ööd ega mütsi nt 11. klassi keemiast), seega kodutööd panevad õpilase olukorda, kus nad peavad ise ülesandeid lahendama ja nuputama, seega ka nende iseseisvus areneb. Kõik need on oskused, mida on inimesel vaja, et olla ihaldatav tööline ning normaalset palka teenida ning kooli eesmärk ongi arendada välja tööinimene.