Saaremaa Gümnaasiumi avamisest saati on erinevatel üritustel pakkunud silma- ja kõrvailu segakoor. Kooli sünnipäevaga seoses viidi läbi intervjuu koori dirigendi ja Saaremaa Gümnaasiumi muusikaõpetaja Laine Lehtoga, et saada rohkem aimu koori tegevusest ning tulevikuplaanidest.
Kust ja kuidas tekkis idee koori loomiseks?
Idee tuli tegelikult koolijuhilt juba töövestluse käigus. Küsimusele, milliseid kollektiive ma olen lisaks muusikaõpetaja tööle valmis juhendama, vastasin – segakoor ja vokaalansambel. Nii läkski ning hetkel olen väga õnnelik ja rahul. Sageli on riigigümnaasiumide suhtes ka kogukonnal suuremad ootused – kasvõi see, et koolis võiks peale klassikalise segakoori tegutseda näiteks neidudekoor või noormeestekoor. Praegust olukorda ja oma ajaressurssi hinnates ma siiski ennast mitme koolikoori dirigendina ei näe.
Kuidas on teha tööd segakooriga, mille liikmed iga aasta massiliselt vahetuvad?
Lauljate vahetumine on olnud läbi aegade kõigi koolikooride loomingulise protsessi üks lahutamatu osa. Nii segakoori, neidudekoori, lastekoori kui ka poistekoori puhul. Enamasti lahkuvad tublid lauljad just siis, kui on abiturientidena saavutanud vokaalse kindluse ja kauni kõla. Õnneks liitub enamasti igal sügisel kooriga sama palju uusi lauljaid, kui kevadel lahkub. Kindlasti on kollektiivi plussiks ka selle suurus. Esimesel hooajal osales meie kooli segakooris ligikaudu 60, teise alguses vahepeal isegi 101, kolmandal umbes 70, käesoleval hooajal 85 lauljat. Seetõttu saab isegi terve klassitäie puudujate korral kooriproovi edukalt läbi viia. Nelja tegutsemisaasta jooksul on kooris valitsenud ka üsna hea nais- ja meeshäälte tasakaal. Otse loomulikult tuleb tõdeda, et laulupeo aastatel on huvi kooris laulmise vastu alati suurem.
Kas ja kuidas erineb gümnaasiumi koori juhatamine täiskasvanute koori juhatamisest?
Suurim erinevus on ilmselt selles, et kooli segakoori vokaalne võimekus kasvab aastatega. Need hääled, millega tuleb tööd teha, pole veel välja kujunenud. Töötan oma abikaasa Veikkoga täiskasvanute kammerkooriga Eysysla, olen seal koormeister, hääleseadja ja laulja teises aldis. Selles kollektiivis on nüüd tõesti see hääleküpsus olemas, igasugust repertuaari on täiskasvanutega lihtsam omandada. Koolikooris on vaja lauljaid põhjalikumalt ja pikemalt ette valmistada, eriti kui lauludes on mõned raskemad vokaalsed kohad.
Kas kooriproovidega jõuab kõik vajalik tehtud?
Kooriproovid on meil kaks korda nädalas tund aega, sellest täiesti piisab, et vajalik repertuaar kenasti omandada. Mul on võrdlusmoment ka ühe prooviga nädalas ja see pole ei koolikoori ega ka täiskasvanute koori puhul eriti produktiivne. Võimekus on väiksem ning lõpuks peab ikkagi lisaproove tegema. Samuti on hea lahendus laululaager. Gümnaasiumi kooriga tegime novembri alguses ühe laagripäeva, kus sai läbi harjutatud 2025. aasta üldlaulupeo esimese ettelaulmise ja ka kooli jõulukontserdi “Talve võlumaa” repertuaar. Viimane on sel aastal lihtsam ja kergemini omandatav, ikka selleks, et lauljatele keskmisest keerukamate laulupeo laulude õppimisel veidi puhkust ja vaheldust pakkuda.
Millised koori esinemised on olnud kõige meeldejäävamad? Millised esinemised on Teie meelest kõige rohkem korda läinud?
Esimene hooaeg pakkus koorile palju põnevaid esinemisi ja uusi kogemusi: meie 1. lennu vilistlase Martin Vesbergi laulu „Maybe“ kooriosa stuudiosalvestus, valgusprojekti „Õhtu ilu“ neli etendust, osalemine Saare maakonna 51. laulupeol „Teel“. 2. hooajal osalesime edukalt noorte laulupeo „Püha on maa“ ettevalmistusprotsessis, ettelaulmisel saavutasime 1. kategooria ja hinnangu „suurepärane“ ning koostöös ansambliga VÄLK rokkisime huvikooli Inspira lastekaitsepäevale pühendatud kontserdil. Kolmandast hooajast tooksin välja Piret Ripsi kantaadi “Hingedemaa kellad“ ettekande, mis oli koorile esmakordne kogemus esitada suurvormi koos saateansambliga. Toredaks traditsiooniks on saanud ka kõigi meie koori jõulukontsertide videosse salvestamine.
Kuidas toimub koori ja koorijuhi vaheline suhtlus? Kas lauljad on motiveeritud?
Koorilauljatelt saan kõige rohkem tagasidet proovis ja kontsertidel nende olemisest, nägudest ning laululustist. Enda poolt püüan alati peale suuremaid esinemisi ja tähtsamaid proove oma emotsioone kokku võtta ja neid lauljatega jagada. Motivatsiooni poole pealt tundub, et kooris on sellega üsna hästi. Tööprotsessis tuleb alati ka ise vajalikku energiat lauljatesse suunata, kui see õnnestub, on seda ka kohe koorikõlast tunda. Olen vägagi kindel, et muusikaga, kaasa arvatud koorilauluga tegelemine toob meie ühiskonda õnnelikke inimesi juurde.
Millised on koori edasised eesmärgid?
Selle aasta põhiline eesmärk on edukalt läbida XXVIII üldlaulupeo „Iseoma“ kaks eelproovi ja ettelaulmist ning pääseda 2025. aasta suvel toimuvale laulupeole. Hetkel harjutame me muidugi jõudsalt ka 16. detsembril Kuressaare Laurentiuse kirikus toimuva jõulukontserdi kava. Nende kahe ettevõtmise kõrvalt sellel aastal väga muuks aega ei jää. Järgmiseks hooajaks veel kindlaid plaane pole, kindlasti on soov võtta ette midagi põnevat ja noortepärast. Eks seda, mis saab, näitab juba tulevik.
Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs
