Categories
Arvamus

Teatriretsensioon „Kõndida vee peal“

Foto: Kuressaare Teater / Meriliis Metsamäe

Käisin 20. jaanuaril Kuressaare Linnateatris vaatamas Bengt Ahlforsi loodud näidendit „Kõndida vee peal“.

Etenduse tegevus leiab aset tänapäeva Soomes, kus toimuvad Soome Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi valimised. See kajastab moraalseid ja ühiskondlikke probleeme kahe inimese omavahelise kogemuse näol.

Teose lavastajaks on Jaak Allik ning selle tõlkis Ülev Aaloe. Teos kujutas intervjuud kahe inimese vahel, mis sukeldub nende omavahelisse minevikku ja sellega seostuvatesse probleemidesse. Allik tõi rahva ette sümpaatse ja tõsise teose, mis oli sama puhas ja pühalik kui kirik, kus lavastuse tegevus toimus. See andis võimaluse näha tegelasi nende kõige haavatavamatest ja nõrgematest külgedest.

Etenduses astusid lavale kaks näitlejat: Piret Rauk (Marion) ja Tanel Ting (Trond).

Näidendi peategelast Marioni kehastab Piret Rauk. Marion on viiekümne aastane kirikuõpetaja, kes kandideerib Soome piiskopi kohale ning on viimases voorus. Piret Rauk annab oma kehakeelega edasi rohkemat kui sõnadega. Tema hoiak kajastab tegelase tundeid ning žestid võimendavad meeleolu. Tänu sellele oli väga hea mõista, millal ta tundis enda suhtes ülekohut, millal ta tundis end vabana ning millal süüdi. Sellele lisas emotsiooni ka tema pilk, mis muutus teose vältel enesekindlast tagasihoidlikuks. Tema kõnelemisviis oli terve etenduse vältel vaoshoitud ja konkreetne. Rauk tõi selle tegelase ellu mitte ainult tema sõnu rahvale jutustades, vaid kogu tema olemust ja iseloomu edasi andes.

Tanel Ting oli 35-aastase ajakirjaniku Trondi rollis. Trond läks Marioni juurde, et teha persoonilugu piiskopi kandidaadi kohta, kuid tal olid looga ka isiklikud sidemed. Tanel Tingi on suurem osa saarlasi harjunud nägema pigem komöödiates, eelkõige, kuna neid etendatakse Kuressaare Linnateatris sagedamini. Kuid selles näidendis oli näha tema, kui näitleja, teist külge. Üdini tõsine mees, kes proovib välja koukida mineviku mälestusi. Tema kõneviis peegeldas, et ta uurib midagi rohkemat kui lihtsalt Marioni isiksust. Ta pilgus oli näha, et see intervjuu on tema jaoks raske, kuna tal on sellega sügavam seos. Samuti olid tema žestid väga läbimõeldud ja polnud midagi üleliigset. Intensiivsematel hetkedel muutus ta jõulisemaks ja vihasemaks, tavavestluse käigus oli ta rahulik ja täpne.

Lavastuse muusika ja valguse eest vastutas Tarmo Matt. Valgustus ja heli mängisid selles etenduses suhteliselt väikest rolli. Siiski aitas valgus rõhutada jutu olulisust ja hetke meeleolu ning muusika lõi juba enne etenduse algust pühaliku atmosfääri.

Teose kunstnik oli Estookin, kelle jaoks oli see esimene lavakujundus. Tema kujundus oli ülimalt minimalistlik, kuid muutuv Jeesuse maal taustal kajastas tegevustiku meeleolu ja tõsidust. Pingelisematel hetkedel muutus taust äikesetormiks, helgematel väheste pilvedega taevaks. Vähene dekoratsioonide arv aitas süveneda tegelaste jutu sisule ja andis tunde, et vaatajad kuulavadki lihtsalt kahe inimese vahelist vestlust. Terve etenduse vältel säilis kujunduse ja valguse abil pühalik kiriku atmosfäär.

Teatrisse minnes teadsin vaid, et mind ootab ees tõsine ja kiriklik etendus. Kuigi need vastasid tõele, oli see midagi hoopis enamat. See pani mind mõtlema moraalsuse, usu ja inimlikkuse teemade üle. Nii Marioni kui Trondi lugu oli unikaalne, ent universaalne. Poleks kunagi osanud arvata, et poolteist tundi kahekõne saab olla nii huvitav ja emotsionaalne. Etenduse alguses tundus mulle, et see ei lõppegi ja lihtsalt venib, kuid loo haripunkt oli dramaatiline ja kütkestav ning siis oli see järsku läbi. Trondi kogemus usu, usalduse ja armastusega pani mind ja kindlasti ka paljusid teisi nendele teemadele mõtlema ja talle kaasa tundma ning Marioni isiksus ja minevik tõstatas mitmeid eetilisuse küsimusi. Ma arvan, et see publik, kes seal saalis oli ja naeris, ei ole piisavalt küps sellise temaatika mõistmiseks. Ma tundsin kaasa näitlejatele, kes pidid kuulama teismeliste itsitusi, kandes ette tõsiseid ja süngeid probleeme, kuid imetlesin ka nende meisterlikkust seda täielikult ignoreerida. See oli väga hästi lavastatud ja näideldud ning tõi avalikkuse ette teemasid, millest muidu väga ei kõnelda.

Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga