Foto: Marilyn Lempu
Reedel, 7. veebruaril, oli Birgitil ja Marilynil võimalus vestelda Kuressaare Teatri juhi Piret Raugaga. Samal ajal käis Kuressaare teatrimajas vilgas sagimine, sest õhtul ootas ees Sander Puki lavastatud etenduse „Kivid sinu taskutes“ kontrolletendus.
Intervjuus uuriti, millised on peamised põhjused, miks noored teatris käivad või ei käi, ning kuidas leida sobiv etendus.
Teatrijuhi sõnul on noortel huvi teatris käia, aga tihti jõuavad nad sinna mitte iseseisvalt, vaid kooli kaudu – minnes vaatama etendust koos klassiga. Kuid küsimus jääb: kas noor sooviks teatris käia ka siis, kui õpetaja teda sinna ei suunaks?
Piret tõi välja, et teatris mitte käimise põhjuseks võib olla võimaluste paljusus. Kui tema oli noor, siis olid teater, kino ja raamatud peaaegu ainsad meelelahutuse ja eneseväljenduse võimalused.
Aga miks siis noored teatris ikkagi käivad? Piret nentis, et noored otsivad lugusid. Ta on täheldanud, et tänapäeval käiakse teatris sageli eskapismi mõttes – et leida teistsugust olemisvõimalust ja kogeda uusi lugusid.
Piret tõi välja, et esimese teatrietenduse valimisel tasub kuulata soovitusi. Näiteks oskavad häid ettepanekuid teha eesti keele õpetajad, kellele antakse tihti võimalus etendusi eelnevalt vaatama minna. Ta tõi näiteks lavastuse „Kivid sinu taskutes“, mida käis vaatamas ka tema gümnaasiumiealine poeg, kes pärast ütles, et see lavastus võib küll temavanustele meeldida. Piret lisas, et tegemist on iiri näidendiga, mis on kummalisel kombel väga eestlaslik.
Kuid kui keegi pole eriti tihti teatrisse käinud või kui viimane teatrimälestus pärineb lasteaiast, siis Rauk ei soovita minna vaatama ooperit. Samas, kui satud tõeliselt ägedale ooperietendusele, võib see olla silmiavav kogemus.
Piret nentis, et noorte maailm on palju vaesem, kui nad ei käi teatris. Just teatris, raamatutes ja kinos kuuldud lood loovad võimaluste paljususe, avardades noore kujutlusvõimet ja emotsionaalset maailma. Inimese hingetarkus tuleb suuresti tarkadest mõtetest ja raamatutest. Teatris saab kogeda lugusid, teisi võimalusi ja teiste inimeste elusid.
Jutuks tuli ka see, mida on teater teinud selleks, et noored teatrisse meelitada ja et teater oleks nende jaoks atraktiivne. Piret ütles, et nad on suhtluses õpetajatega, sest kõige suurem võimalus noorel teatrisse sattuda ongi läbi õpetaja ja kooli. Ta tõi ka välja, et teatris käimine on seotud väljaminekuga, ning tihti on piletihind oluline tegur, miks noored ei jõua teatrisse. Kui aga terve klass läheb etendusele, pakub teater soodsamat piletihinda.
Piret rääkis ka loo, kuidas Eestis korraldatav üritus Koolinoorte teatripäev toimus Kuressaares. Kõik Eesti teatrid tõid Kuressaarde erinevaid tasuta etendusi, õpitubasid, oopereid ja balletti, kuid kõige raskem oli noorteni jõuda. Öeldi, et noored ei kuula raadiot, ei loe lehti ega vaata telekat. Siit kerkibki suur küsimus: kuidas jõuda noorteni?
Rauk tõi veel välja, et kõik algab ikkagi lapsepõlvest. Kui oled harjunud teatris käima, jääb see sulle külge ka vanemaks saades. Siia võib lisanduda kellegi sõbra hoiak või eelnev teatrielamus, mis on teatrisse minekut soodustanud. Kõige rohkem paistab noorte arvamus teatrist muutuvat põhikoolis, kuid mis seda täpselt põhjustab, võib vaid arvata.
Aina rohkem on kuulda noorte seas soovi minna õppima näitlejaks. Piret tõdes, et näitleja töö on karm, ja teatrisse jõuavad vaid vähesed. Teatrikooli kursused on piiratud, kuid keegi ei keela proovida. See kogemus võib elus palju juurde anda – võib-olla innustab teatrikooli sisseastumine ka eneseväljendust arendama.
Viimaseks soovitas Piret noortel vaatama tulla etendust „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“, sest see raamat on paljudele tuttav ja on tore seda taas meelde tuletada. Ja kindlasti võiksid kõik noored jõuda vaatama ka eelnevalt mainitud etendust „Kivid sinu taskutes“.
Anna tagasisidet Silmapiirile siin → https://forms.office.com/e/vatUM7m2Qs
