Enamuse tänapäevaste teaduste juured ulatuvad kaugesse antiikaega. Ka füüsika on alguse saanud paljude Vana-Kreeka filosoofide uurimistegevusest. Sõna füüsika ongi tulnud kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Nimetus viitab, et tegemist on loodusteadusega. Loodusteadusi teame peale füüsika teisigi. Mille poolest füüsika teistest loodusteadustest erineb ja millega tegeleb? Käesolev kursus peaks neile küsimustele vastuse andma.
Kui meenutada, mida koolis on loodusainetes juba varem õpetatud, siis võib üldistades öelda, et seda, mis on seotud meid ümbritsevaga. Meid übritsevat nimetatakse tihti maailmaks.
Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. Kui universum on kujuteldamatult suur, siis võib maailm olla ka hoopis pisike — väikest veetilka seal elutsevate bakteritega ja aatomi sisemust nimetatakse tihti mikromaailmaks. On maailmu, kuhu võivad kuuluda inimesed, aga ka selliseid, mida ilma inimesteta üldse olla ei saa. Ajaloo, kultuuri ja eluviisi järgi jagatakse riigid vanaks, uueks ja kolmandaks maailmaks. Veel räägitakse inimese sisemaailmast ja hauatagusest maailmast. Samuti vee-, taime-, ja loomamaailmast, arvutimaailmast ja isegi mänguasjade kauplusest „Laste Maailm”.
Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on. Meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et selle koostisosadel on alati midagi ühist, mis neid seob.
Vaatame kõikvõimalikele maailmadele füüsika seisukohalt. Füüsika ei uuri inimese mõttemaailma. Mõttemaailm eksisteerib vaid inimese teadvuses ega ole reaalne. See on välja mõeldud ja sõltub inimesest. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist ja valguse murdumist. Uurib seda, mis eksisteerib inimese teadvusest sõltumatult.
Kõike seda, mis on väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult reaalselt olemas, nimetatakse looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene kui bioloogiline objekt. Samuti kuuluvad loodusesse inimese poolt loodud ehitised, tehismaterjalid, kosmoseaparaadid, saasteained jne. Kuid muu inimtegevusega seotu, nagu poliitika, kunst, sõjandus, religioon, psüühika, sotsiaalsed protsessid, jne. ei kuulu loodusesse.
Ülaltoodu põhjal saame öelda, et kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime looduseks nimetada. Füüsikaliseks maailmaks on loodus.
Loodusteaduseks nimetatakse eluta ja elusat loodust uurivat ja käsitlevat teadust. Loodusel on palju erinevaid külgi, seepärast on ka loodusteadusi mitu. Bioloogia uurib eluslooduse toimimist, keemia ainete muundumist, geoloogia Maa siseehitust, geograafia Maa pinda. igaüks neist võib omakorda jaguneda kitsamateks harudeks. Bioloogia harudeks on näiteks botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, geenitehnoloogia.
Ka füüsika kuulub loodusteaduste hulka. Tekib küsimus, millist osa loodusest tema uurima on seatud?
Kui mõtleme erinevate loodusteaduste uurimisobjektidele, paneme tähele, et füüsika tegeleb nende kõigiga. Loodusteadused on enamasti kitsa suunitlusega. Geoloogia uurib maavärinat, zooloogia kalade ujumisvõimet, botaanika võilillede levimist seemnete abil ja keemia gaasi eraldumist reageerivate ainete segust. Füüsika leiab uurimist võimaldava ühise joone aga kõigi nende nähtuste juures — maakoore osade nihkumine, kalade liikumine, võililleseemne hõljumine ja gaasimulli üleskerkimine. Füüsika uurib siin liikumist, mis on kõikide kehade puhul esinev üldine nähtus.
Seega võime öelda, et füüsika uurib kogu olemasolevat loodust (mateeriat) ja selle juures kõige üldisemaid nähtusi ning seaduspärasusi. See kõige üldisem, mida uurida saab, on liikumine, kehade vahelised mõjujõud ning mitmest kehast koosnevate süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur.
Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib
kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja
vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja
seaduspärasusi.