Füüsika uurib ja kirjeldab reaalset, olemasolevat loodust. Tegemist on täppisteadusega ehk eksaktse teadusega, kuna uuritava kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika meetodeid.
Kuidas aga saab inimene teavet uuritava looduse kohta? Kogemuse teel. Me tunneme, tajume looduses toimuvat oma meelte abil ning pärast saadud info töötlemist aju poolt jõuab toimunu kogemusena meie teadvusesse. Seega on füüsika kogemuslik ehk empiiriline (ἐμπειρος — kreeka k. kogenud) teadus.
Füüsika on selle poolest eriline teadus, et tegemist on ühekorraga nii empiirilise kui eksaktse teadusega. Füüsika kirjeldab reaalselt olemasolevaid objekte ning nähtusi, saab nende kohta kogemuslikku infot, iseloomustab neid arvude abil ning töötleb andmeid matemaatiliste meetoditega. Ajalugu on põhiliselt empiiriline teadus, mille täppisteaduslik osa on tühine. Matemaatika puhul on tegemist aga puhta täppisteadusega. Empiirilisusest ei saa siin juttu olla, kuna tegeletakse mitte reaalse looduse, vaid ainult väljamõeldud objektidega.
Kogemuslikku teavet looduse kohta saab vaatlemise teel. Selleks peab olemas olema inimesest vaatleja. Inimende on füüsika lahutamatu osa. Ilma vaatlejast inimeseta ei saa olla ka füüsikat.
Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikale vajalikku infot, peab tal olema:
Vaatleja saab loodusest informatsiooni ehk tunnetab loodust mitmest järjestikusest etapist koosneva protsessi kaudu. Seda protsessi nimetatakse füüsikaliseks tunnetusprotsessiks. Füüsikalise tunnetusprotsessi osad on järgmised:
| Klõpsa tunnetusprotsessi
etappide linkidele! 1. Sündmus — makk pannakse mängima 2. Signaal — helisignaal kannab infot 3. Moonutus — lisandub signaali moonutav heli |
4. Retseptor
— kõrv võtab helid vastu 5. Aisting — närvisignaal suundub kõrvast ajusse 6. Taju — aju töötleb ja talletab saadud infot 7. Kujutlus — aju kujundab sündmusest peegelduse |
Füüsika kujutab endast mitte loodust ennast, vaid paljude vaatlejate poolt loodusest saadud kujutluste ühist süsteemi. Füüsika on looduse peegeldus visioonidena. Kuna tegemist on empiirilise teadusega, ei saa füüsikat ilma vaatlejata olla.